3-13-684/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-13-684 Haldusasi

J. Di kaebus Maksuja Tolliameti 26.02.2013 maksuotsuse nr 12.2- 3/501-3 tühistamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – J. D; Vastustaja – Maksuja Tolliameti, volitatud esindaja Miiko Vainer RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 24.09.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu ja Tolliameti 29.01.2013 läbiotsimise protokollist (tl 36-37) väärteoasjas nr 930013000115/2 nähtub, et 29.01.2013 toimus Tallinnas, Liivamäe 11 garaažiboksis nr 8 läbiotsimine. Enne läbiotsimist tehti läbiotsimisele allutatud isikule ettepanek anda vabatahtlikult välja läbiotsimismääruses märgitud objektid. Kokku leiti ja võeti ära 373 plokki sigarette ehk 74 600 tükki (3730 pakki). J. D selgitas väärteomenetluses (tl 38-39, 42-43), et oli garaažiboksi rentinud koos abikaasaga ning sigaretid oli ta ostnud interneti portaali oki-doki kaudu kaks päeva tagasi eraisiku käest, sest need olid odavad, edasimüügi eesmärgiga.

2. Maksuja Tolliamet tegi 26.02.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/501-3 (tl 9-15), kohustades J. Di tasuma impordimaksu kokku 10 092 eurot ja 23 senti (tollimaks 1599 eurot ja 33 senti, aktsiisimaks 6348 eurot ja 09 senti ning käibemaks 2144 eurot ja 81 senti). Maksuotsuses leiti, et eelnimetatud sigarettide näol oli tegemist ebaseaduslikult ühenduse territooriumile toodud kaubaga ning J. D, võttes teadlikult ja tahtlikult oma valdusesse suures koguses Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega ja ilma maksumärkideta sigarette, pidi aru saama, et need on toodud kolmandast riigist ühenduse territooriumile ebaseaduslikult. Arusaamine pidanuks tekkima kuivõrd sigarettidel puudusid Eesti maksumärgid ja sigarette oli suures koguses ning kinniste plokkidena. Impordimaksu määramise alusena on maksuotsuses viidatud Euroopa Ühenduste Nõukogu 12.10.1992 määruse nr 2913/92 (edaspidi –ÜTS)

artikli 202 lõikele 1 ja 3, artikli 201 lõikele 1, artikli 214 lõikele 2, artiklile 28, artikli 29 lõikele 1, artikli

222 lõikele 1 ja artiklile 233, samuti asjakohastele alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS), käibemaksuseaduse (KMS) ning maksukorralduse seaduse sätetele.

3. Maksuja Tolliameti 07.03.2013 otsusega nr 12.2-3/501-4 muudeti 26.02.2013 maksuotsust nr 12.2- 3/501-3 impordimaksude maksusumma arvestamisel kasutatud tolliväärtuse määramise meetodite lisamisega (tl 51-53).

4. Tallinna Halduskohtu 30.04.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse ning edastati Maksuja Tolliametile vastamiseks (tl 22-23).

5. Maksuja Tolliamet vastas kaebusele 31.05.2013 ning kaebaja sellele veel omakorda 20.06.2013. Maksuja Tolliamet vastas kaebaja 20.06.2013 seisukohale 07.04.2014.

6. Tallinna Halduskohtu 14.07.2014 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 67).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

7. J. D taotleb Maksuja Tolliameti 26.02.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/501-3 tühistamist. Kaebaja leiab, viidates ka haldusasjas 3-11-2274 tehtud lahendile, et vaidlusaluse maksuotsuse õiguslike põhjenduste osa ei vasta haldusaktile esitatavatele põhjendusnõuetele. Otsusest ei selgu, milliseid norme on selle tegemisel kohaldatud. Aktsiisi määramine ÜTS artikli 202 lg 3 ja ATKEAS § 22 lg 1 p 4, § 24 lg 12 alusel ei ole võimalik ilma selge viiteta ÜTS ja ATKEAS normile. Vaidlusalune otsus ei sisalda ühtki viidet ÜTS ja ATKEAS normile, mille rikkumise oleks maksuhaldur tuvastanud või millise ATKEAS normi rikkumist aktsiisikauba valdamisel kaebajale ette heidetakse.

Otsuse tegemisel kohaldati ATKEAS § 22 lg 1 punkti 4 seetõttu, et kaebaja ei suutnud selgitada, kellele kuulub osa garaažist leidunud tubakatoodetest. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega selles, et kuna kaebaja juurest leitud tubakatoodete kogus ületas tunduvalt ATKEAS-s sätestatud piirnorme, loeti tubakatoodete müük tuvastatuks. Otsuses esile toodud õigusaktidega ei ole kehtestatud ülempiiri, kui palju tohib isikul olla seaduslikult omandatud tubakatooteid. Seega ei saa üksnes kogust arvestades öelda, et tubakatooted on varutud müügiks, rääkimata sellest, et isik oleks neid müünud.

Ka väärteoasjas ei ole tuvastatud, et J. D oleks tubakatooteid müünud. Menetluse käigus selgitas kaebaja, et rendib garaažiboksi nr 8 aadressil Liivamäe 11, Tallinn koos abikaasaga ning peale teda kasutab garaaži veel 4-5 inimest, kellel on oma võtmed ja vaba sissepääs. Läbiotsimise päeval s.o. 29.01.2013 avas garaaži ukse ja käis garaažis R nimeline meesterahvas, kelle garaaži juurde pargitud autost leidsid MTA ametnikud maksumärkideta sigarette. Kaebajat kohapeal ei olnud. Viimase 2-3 kuu ei käinud kaebaja oma halva tervise tõttu üldse garaažis.

Kes ja millega garaažis tegeles, mida tõi ja ladustas, seda kaebaja ei tea. Kaebaja kasutas garaaži second-hand kauba hoidmiseks. Samuti olid garaažis kaebaja enda, tema abikaasa, tema isa, tema isa abikaasa poja, tema sõbranna ja sõbranna abikaasa isiklikuks tarbeks paar päeva tagasi soetatud tubakatooted: kaks plokki Kiss Rtic Superlims, kolm plokki L&M ja 21 plokki Jin Ling sigarette. Sigaretid soetati tundmatu isiku käest läbi oki-doki portaali, kes peale raha saamist üksi ja ilma kaebajata viis ja ladustas need garaažiboksi nr 8.

Garaažiboksi avas R nimeline isik. Kas sigarettide peal olid maksumärgid ja kui olidki, siis millised, seda kaebaja ei vaadanud. Sigaretid soetati raha kokku hoidmise eesmärgil, sest kaebajal puudub töökoht ja ta kogub raha operatsiooni jaoks. Menetluse käigus ei ole tõendatud, et kaebaja tegeles või tahtis tegeleda sigarettide müügiga või oleks neid müünud. Kaebaja ei teadnud, et sigarette toodi ebaseaduslikult. Kaebaja küll teadis palju võib sigarette üle riigipiiri tuua, kuid ei teadnud kui palju tohib neid kodus või garaažis hoida.

Vaidlustatud otsuses toodud õigusaktid ei määratle, milline on etteheidetav kaubanduslik kogus ja kui palju võib sigarette garaažis hoida. Kaebaja ei pea põhjendatuks sigarettide kaubandusliku koguse kindlaksmääramisel tugineda ATKEAS § 57 sätetele. Kaebaja leiab, et teda ei saa lugeda võlgnikuks ÜTS artikli 202 lg 1 alusel. Kaebuse rahuldamise korral taotleb kaebaja lisaks ka sigarettide tagastamise küsimuse lahendamist.

8. Täiendades 20.06.2013 kaebust (tl 59-60) lisab kaebaja veel, et kui ta jõudis garaaži, oli läbiotsimine MTA ametnike poolt läbi viidud ja sigaretid konfiskeeriti kaebaja soovist sõltumatuna. Maksuotsusest jääb ebaselgeks, kuidas jõudis maksuhaldur järeldusele, et garaažist leitud sigaretid (373 pakki) kuuluvad ainult kaebajale või miks eiravad MTA ametnikud asjaolu, et garaaži kasutas peale kaebaja veel 4-5 inimest ning seda, et läbiotsimise päeval avas garaažiukse oma võtmega ja käis garaažis R nimeline meesterahvas, kelle autost leiti samuti maksumärkideta sigarette. MTA poolt kogutud tõendid ei tõenda kaebaja seost garaažist avastatud sigarettidega. Kaebaja ei ole kunagi öelnud, et võtab sigarettide ostmise edasimüügi eesmärgil omaks. Kaebaja vaidleb vastu ka väidetava 200 000 sigareti ostmise faktile. Kaebajale kuulus ainult isiklikuks otstarbeks ostetud 26 plokki sigarette, mistõttu palub kaebaja kohustada Maksuja Tolliameti Põhja LKT muutma maksuotsuse ja J. Dile tasumisele kuuluva impordimaksu maksusummat arvestades, et kaebajale kuulus 26 plokki sigarette.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Maksuja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kaebuses toodud seisukohad ei võimalda arvata, et maksuotsus on sisuliselt õigusvastane haldusakt ja tuleks tühistada. MKS § 150 lg 1 kohaselt tuleb maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kaebajal esitada ümberlükkavad põhistused ja tõendid. Kaebaja neid esitanud ei ole. Maksuotsuses on viidatud otsekohaldatavale Nõukogu määrusele nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS), samuti on viidatud siseriikliku õiguse sätetele.

Kaebaja ei märgi ka ise, millisele õigusaktile või sättele on MTA viitamata jätnud. Arusaamatu on püüd näidata end tollivõlgnikuks mitte oleva isikuna. Kaebaja on kaebuses omaks võtnud, et ostis sigaretid edasimüügi eesmärgil tundmatult isikult läbi arvutivõrgu ja see on tõendatud 29.01.2013 ülekuulamise protokolliga. Sellises koguses ja viisil sigarettide ostmisel mõistab iga isik, et tegemist ei ole legaalsete sigarettidega. Olles sigarettide valdajaks asjaõigusseaduse § 33 lg 1 tähenduses, loovutas J. D sigaretid oma valdusest MTA ametnikule.

Sigarettide enda valdusesse saamise momendil pidi kaebaja teadma, et nende sissetoomine on olnud ebaseaduslik. Ebaseaduslikule sissetoomisele viitas ka sigarettide oluliselt soodsam hind, võrreldes Eestis müüdavate sigarettidega ja sigarettide ebatüüpiliselt musta kilekotti pakkimine. Seega on J. D tollivõlgnik ÜTS artikli 202 lõike 3 kolmanda taande kohaselt. Kaebaja viide Tallinna Halduskohtu 09.12.2011 lahendile nr 3-11-2274 on ebaõige. Nimetatud lahendis analüüsiti ATKEAS § 24 lg 12 motiveerimist MTA haldusaktis. Siis oli ebaselge, millise lause järgi oli isikule maks määratud.

Praeguses olukorras on aga piisavalt motiveeritud, et maksukohustus tekib just sellel isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa ja kohaldamisele kuulub ATKEAS § 24 lg 12 teine lause. Tollivõla tekkimine on maksuotsuses arusaadavalt kajastatud ja kontrollitav. Kaebuses hiljem välja toodu ehk siis sigarettide enda valdusesse saamise viis või kaebaja emotsionaalsed või füüsilised raskused ei oma ATKEAS § 24 lg 12 teise lause koosseisu täidetuse seisukohalt mingit olulisust ja ei muuda asjaolu, et kaebaja on tollivõlgnik. Samuti ei oma tähtsust see, et garaažiboksi oli ligipääs veel kellelgi peale kaebaja ja see, kuidas või millistel asjaoludel kaup EL tollipiiri ületas.

Vastuoluline on kaebaja poolt esiletoodu, et ta ei ole tollivõlgnik, kuid samas soovib kaebuse rahuldamise korral maksumärkideta sigarette tagasi.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane ning põhjendatud nii õiguslikult kui ka faktiliselt. Kaebajale on saadetud eelnevalt ka teade kontrolli alustamise kohta maksumenetluse tähenduses ning võimaldatud anda omapoolseid selgitusi. Vastav teade on haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 40-41).

11. Käesolevas haldusasjas ei saa olla vaidlust, et 29.01.2013 teostatud läbiotsimise käigus leiti Tallinnas, Liivamäe tänav 8 asuvast garaažiboksist 74600 sigaretti (373 plokki ehk 3730 müügipakendit) ja et vähemalt osa neist oli kaebaja ise tundmatu isiku käest soetanud. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja rentis nimetatud garaažiboksi. Samuti ei vaielda selle üle, et põhimõtteliselt tuleks ebaseaduslikult tolliterritooriumile toimetatud maksumärkidega märgistamata sigarettidelt tollimaksu, tubakaaktsiisi ja impordi käibemaksu tasuda ega ka vaidlustatud haldusakti punktis 5 toodud arvutuste ja tolliväärtuse määramise meetodite kui selliste suhtes. J. Di sisulised väited taanduvad peamiselt sellele, et vaidlustatud haldusaktis ei sisaldu kaebaja arvates piisavalt põhjendusi ja viiteid maksuotsuse koostamise õiguslikule alusele, kusjuures ei selgu ka seda milliseid õigusnorme kaebaja siis täpsemalt rikkus. Kaebaja ei nõustu ka maksuhalduri hinnanguga selle kohta, et nimetatud sigarettide puhul oli tegemist kaubandusliku kogusega ATKEAS tähenduses. Oma seisukohtade põhjendamisel peab kaebaja oluliseks veel asjaolu, et sigarettide müügiga ta ei tegelenud, et garaaži kasutasid mitmed isikud, kellel olid oma võtmed, et ta ei olnud sigarettide ebaseaduslikust sissetoomisest teadlik, et ei teadnud kui palju sigarette võib kodus hoida ja et kogu kaup temale ka ei kuulunud. Kaebaja pidas vajalikuks veel eraldi ära märkida, et vabatahtlikku sigarettide väljaandmist ei toimunud ja et sigaretid konfiskeeriti sõltumata kaebaja soovidest.

12. Vaidlustatud maksuotsuses on selle andmise õiguslik alus piisavalt välja toodud. Seonduvalt eelnimetatuga võib asuda pigem sellisele seisukohale, et osa viiteid on isegi üleliigsed, kuid see ei ole maksuotsuse tühistamise alus. Haldusakt on ka faktiliselt põhjendatud, kohus nõustub sellega ja ei pea lähtuvalt HKMS § 165 lõikest 2 vajalikuks kõike üle korrata. ÜTS art 202 lg 1 punkti a kohaselt tekib tollivõlg kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse territooriumile. Käesoleva haldusasja puhul ei saa olla sisulist vaidlust selles, et ühtegi tõendit haldusaktis välja toodud sigaretikoguse nõuetekohase toomise üle Euroopa Liidu tollipiiri ja vastavate tolliformaalsuste läbimise kohta haldusasja materjalides ei sisaldu, mistõttu on maksuhaldur täiesti põhjendatult leidnud, et tegemist on ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubaga. ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikuks isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Nimetatud sätetele on vaidlustatud maksuotsuses ühtlasi ka viidatud. Antud juhul olid sigaretid osaliselt Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega ja osaliselt ilma maksumärkideta. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et J. D teadis või oleks pidanud teadma, et tema valduses olevad sigaretid on ebaseaduslikult riiki sisse toodud. Asjaolu, et sigarettide näol on tegemist aktsiisikaubaga, samuti see, et kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb üldjuhul tasuda impordimaksu, on üldteada ning pidi ka kaebajale teada olema.

13. Kaebaja väide, mille kohaselt ei kasutanud ta garaaži üksinda või et garaažis võis ka teistele isikutele kuuluvaid sigarette olla - ei ole kokkuvõttes tähenduslik, sest ÜTS art 202 lg 3 kohaselt loetakse võlgnikuks ka need isikud, kes vastavat kaupa valdasid. Arvestades asjaolu, et garaaži rentimises kaebaja poolt ei ole vaidlust ning väide sigarettide võimalikust kuulumisest teistele isikutele on ilma sellekohaste kinnituste ja tõendite esitamiseta paljasõnaline, on maksuhaldur asunud kokkuvõttes õigele seisukohale, et kauba valdajaks ja võlgnikuks oli siiski J. D. Tollimaksu määramise seisukohast ei ole oluline ka see kas kaebaja tegeles sigarettide müügiga ja kavatses neid müüa või mitte. Samuti ei muuda tollimaksu tasumise kohustust see kas kaebajat karistati väärteokorras või või kas väärteoasjas korraldatud läbiotsimise protokollis sisalduv lause sigarettide vabatahtliku väljaandmise kohta on õige või ei olnud see päris täpne. See ei muuda maksuhalduri põhiseisukohta sellest, et ÜTS tähenduses oli kauba valdajaks kaebaja.

14. Mis puutub kaubanduslikku kogusesse, siis ATKEAS § 57 lg 1 p 1 kohaselt oleks võinud kaebaja tuua liiduvälisest riigist mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti, mis antud juhul tähendab seda, et eelnimetatud sätte ning 74600 sigareti suuruse koguse taustal ei saa arutlust kaubandusliku koguse või selle definitsiooni üle enam väga asjakohaseks pidada. Maksuhaldur on märkinud, et kaebaja puhul oli tegemist isikuga, kes rikkus nõudeid aktsiisikauba ladustamisel ja valdamisel ning vastavalt ATKEAS § 22 lg 1 p 4 on vaja taolistel juhtudel aktsiisi maksta. Olukorras, kus nõudeid rikkunud isikut ei ole võimalik kindlaks teha, tekib maksukohustus lähtuvalt ATKEAS § 24 lg 12 aga isikul, kes valdas rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Lisaks eelnimetatule tuleb arvestada veel ka ATKEAS § 22 lg

1 p 2 sätestatut, mille kohaselt on aktsiisi maksmise kohustus võlgnikul ühenduse tolliseadustiku mõistes ning käesoleval juhul on selles mõistes võlgnikuks kaebuse esitaja. Käibemaksuseaduse § 3 lg 6 p 1 kohaselt peab ühenduse tolliseadustiku tähenduses võlgnikuks olev isik ka käibemaksu maksma.

15. Seonduvalt maksude arvestamise ning sellekohaste arvutustega ei ole kaebaja konkreetseid etteheiteid teinud. Vastustaja on vormistanud eraldi haldusaktiga veel ka tasumisele kuuluva impordimaksude maksusumma arvestamisel kasutatud tolliväärtuse määramise meetodi ning selles osas on esialgset maksuotsust 07.03.2013 seisuga täiendatud. Kaebaja on sellega tutvunud ning meetodi kui sellise osas ei ole samuti vastuväiteid esitatud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta kaebus rahuldamata. Avaldaja on oma 20.06.2013 täienduses soovinud alternatiivse nõudena muuta maksuotsust taoliselt, et vastav maksusumma moodustuks üksnes talle kuulunud 26 plokilt sigarettidelt ja mitte enam. Arvestades aga asjaolu, et vaidlustatud maksuotsus oli tervikuna õiguspärane, ei saa enam tõusetuda küsimust haldusakti osalisest tühistamisest või siis kaebuse hilisema täiendamise võimalikkusest.

16. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikele 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades asjaolu, et kaebus jääb rahuldamata, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik