1-13-6736/65 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-6736

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 29. augusti 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu P.E, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 29. augusti 2014 määrus jätta muutmata. 2. Süüdimõistetu P.E määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 24.07.2013 otsusega tunnistati P.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, milline jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 06.-08.05.2013 karistusaja hulka. Katseaja kestel pidi P.E täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati teda katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 2.

26.03.2014 esitati Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne P.E

suhtes. Kriminaalhooldusametnik tegi KarS § 74 lg 4 alusel ettepaneku määrata P.E-le täiendava kohustusena osalemine sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening." Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et P.E ei täitnud registreerimiskohustust ja lahkus elukohast selleks luba taotlemata. Viru Maakohus 27.03.2014 määrusega rahuldas taotluse ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustas P.E osalema katseaja jooksul sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening.“ 3. 20.05.2014 registreeriti Viru Maakohtus uus erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik tegi KarS § 74 lg-st 4, KarS § 75 lg 2 p-st 5 juhindudes kohtule ettepaneku määrata P.E-le täiendav kohustus läbida alkoholisõltuvuse ravikuur ja esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend. Ettekanne oli esitatud põhjusel, et P.E rikkus talle Viru Maakohtu 24.07.2013 otsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohus 30.05.2014 kohtumäärusega kriminaalhooldusametniku taotluse ka rahuldas. 4. 08.07.2014 saabus Viru Maakohtusse seega juba kolmas kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, sedakorda ettepanekuga pöörata P.E-le mõistetud karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Ettekande kohaselt rikkus P.E talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 5. Viru Maakohus 29.08.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ning pööras P.E-le Viru Maakohtu 24.07.2013 otsusega mõistetud vangistuse 1 aasta 5 kuud 27 päeva täitmisele. Oma seisukohta põhjendas esimene kohtuaste järgmiselt.

5.1

Maakohus luges tuvastatuks, et P.E rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Antud asjaolu on tõendatud tl 52 pöördel asuva joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millest nähtub, et P.E-lt 06.05.2014 võetud uriiniproovist leiti fentanüüli tarvitamise jäljed ning kohtul puudub alus arvata, et ekspertiisi tulemus võiks olla ebausaldusväärne.

5.2

Kohus märkis, et süüdimõistetule on antud piisavalt võimalusi oma käitumise parandamiseks ning katseaja korrektseks läbimiseks. Varasemalt kohaldatud meetmed ei ole suutnud panna teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Nii on kohus kohustanud P.E läbima sotsiaalprogrammi, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud keelatud ainete tarvitamist, st kohtu poolt määratud kohustuse rikkumist. See näitab, et leebemad meetmed ei ole suutnud suunata P.E edasisele õiguskuulekale käitumisele.

5.3

Arvestades kriminaalhooldusametniku hinnangut ja P.E seletusi asus maakohus seisukohale, et P.E hoidub kohustuste täitmisest kõrvale tahtlikult ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Kohus leidis, et kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole otstarbekas ja KarS § 74 lgst 4 lähtuvalt on põhjendatud pöörata täitmisele P.E-le Viru Maakohtu 24.07.2013 otsusega mõistetud karistus. 6. Maakohtu määruse vaidlustas P.E, kes taotleb lahendi tühistamist.

6.1

P.E eitab narkootiliste ainete kasutamist. Tema arvates tingis positiivseks osutunud narkoproovi asjaolude kokkusattumine, s.o tema suhtes rakendatakse hetkel metadooniravi, tal on aids ja väidetava rikkumise ajal oli ta manustanud tugevaid viirusevastaseid antibiootikume. Seega on tema suhtes erakorraline ettekanne esitatud täiesti põhjendamatult.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 8. Vaatamata määruskaebuses esitatud argumentidele ei tekkinud ringkonnakohtul kahtlust selles, et P.E on rikkunud temale Viru Maakohtu 24.07.2013 otsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Nii nähtub 06.05.2014 kuupäeva kandvas väärteoprotokollis märgitud väärteo kirjeldusest, et P.E on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo (tl 52). P.E joobeseisundi tuvastamise saatekirjast selguvalt tuvastati tema uriiniproovist fentanüüli tarvitamise jälgi (tl 52 pöördel). Veelgi enam, kuigi süüdimõistetu ise väärteo toimepanemist käesoleval ajal eitab, on ta väärteoprotokolli koostamisel narkootilise aine tarvitamist ka ise tunnistanud, kandes vastava teksti omakäeliselt protokolli. Kriminaalkolleegium leiab, et kirjeldatud andmestik on P.E rikkumise jaatamiseks piisav ning süüdimõistetu poolt temale kohtuotsusega pandud kohustuse eiramine on leidnud tuvastamist. 9. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Loetletud meetmete valikul peab kohus arvestama konkreetse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse.

9.1

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium soostub esimese astme kohtuga ja leiab, et P.E-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Nimetatud seisukohta tingib asjaolu, et käesolev erakorraline ettekanne on aastase kriminaalhoolduse teostamise perioodi jooksul juba kolmas (vt käesoleva määruse p-d 2-4). Osundatu põhjal järeldab ringkonnakohus, et süüdimõistetule on mitmel puhul antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole neid kasutanud. Sellised korduvad tahtlikud minetused kohtuotsuse täitmisel muudavad põhjendamatuks teiste KarS § 74 lgs 4 toodud karistuse täitmisele pööramise alternatiivide kohaldamise. P.E-le oli põhjalikult selgitatud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumise korral. Vaatamata tehtud selgitustööle ei täitnud süüdimõistetu kohtuotsust, mistõttu tuleb temale mõistetud ja kandmata karistus pöörata täitmisele. P.E käitumine näitab hoolimatust, ükskõiksust ja tahtmatust kohtuotsuse järgimisel. 10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas