3-14-357/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

24.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-357

Haldusasi

Ken Kesseli kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubada

kaebajal suveperioodil ilma särgita jalutuskäigul

viibida

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.03.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ken Kesseli määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Halduskohtu 28.03.2014. a

määrus ja saata haldusasi tagasi Tartu

Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Ken Kessel esitas Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhatajale taotluse loa

saamiseks viibida suvel jalutuskäigu ajal ilma särgita. Taotluse kohaselt on taotlejal D-

vitamiini tase alla normi ning tal ei ole muud võimalust piisavas koguses D-vitamiini saada

kui suvisel perioodil päikese kaudu. Kuna arsti loata on keelatud võtta jalutuskäigu ajal riideid

seljast, ei ole K. Kessel saanud kaks aastat kasutada D-vitamiini ammutamise allikaid.

2. Meditsiiniosakonna juhataja märkis vastuses esitatud taotlusele, et K. Kesselil puudub

meditsiiniline näidustus (nahahaigus) suvel särgita jalutamiseks. Samuti selgitas

meditsiiniosakonna juhataja K. Kesselile, et vajaliku D-vitamiini hulga saab inimene kätte,

kui viibib päikese käes 30 minutit päevas ning piisab, et inimene on õues katmata näo ja

labakätega.

3. K. Kessel esitas Tartu Vangla direktorile vaide, milles taotles enda esitatud taotluse

rahuldamist ja loa andmist viibida suvisel perioodil jalutuskäigul ilma särgita.

4. Tartu Vangla jättis 18.03.2014. a vaideotsusega nr 1-11/67-2 K. Kesseli vaide rahuldamata,

leides, et selle esitajal puudub vaideõigus. Vaideotsuse kohaselt on vaie suunatud tervisest

tingitud asjaolude hindamisele ning sellest tulenevalt vajaliku ravi andmisele.

5. K. Kessel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tunnistada õigusvastaseks Tartu

Vangla tegevus seoses valikulise särgikandmise kohustusega kinnipeetavate hulgas

jalutuskäigu ajal suvisel perioodil ja kohustada Tartu Vanglat lõpetama kinnipeetavate

diskrimineerimine ning kohustada Tartu Vanglat andma kinnipeetavatele luba suvisel

perioodil jalutuskäigul viibimiseks ilma särgita.

6. Tartu Halduskohus tagastas 28.03.2014. a määrusega K. Kesseli kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel.

Halduskohus on seisukohal, et K. Kesseli kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse, kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. Antud vaidluse näol on tegemist

tervisest tingitud asjaolude hindamisega, mis tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (TTKS)

§ 2 lg-st 1 tulenevalt liigitub tervishoiuteenuse osutamise alla. Luba viibida jalutuskäigul ilma

särgita antakse vangla meditsiiniosakonna poolt üksnes meditsiinilise näidustuse olemasolul,

kuna palja ülakehaga päikese käes viibimine on kasutusel ravimeetodina. Sisuliselt soovib

kaebaja ka talle selle meetodi kasutamise lubamist haiguste ennetamise eesmärgil. Kaebaja

vaidlustab tervishoiuteenuse osutamisega seonduvaid asjaolusid, kuna TTKS § 2 lg 1 kohaselt

on tervishoiuteenuseks muuhulgas ka tervishoiutöötaja tegevus haiguse ennetamiseks.

Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst, mistõttu on tegemist meditsiinilise

otsustusega eraõiguslikus suhtes ja tekkivad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses

maakohtus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. K. Kessel esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 28.03.2014. a määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega võtta esitatud kaebus menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt hindas halduskohus asjaolusid ebaõigesti. K. Kessel esitas kaebuse

halduskohtule Tartu Vangla kui haldusorgani vastu, mitte arsti kui tsiviilisiku vastu. Kaebaja

soovib, et kohus tuvastaks Tartu Vangla poolt kinnipeetavate diskrimineerimise

õigusvastasuse ja kohustaks vanglat sellist tegevust lõpetama. Tegemist on kinnipeetavast

kaebaja kaebusega Tartu Vangla tegevuse peale ning asja lahendamine kuulub seega

halduskohtu pädevusse.

8. Tartu Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et haldusorgan võib avalikke ülesandeid

teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Vanglas on tervishoiuteenuste osutamist

täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, kuid seda olukorda reguleerivad samad

normis, mis kehtivad tervishoiuteenuse osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt

tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe,

millest tekkiva vaidluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.

Sõltumata kaebaja väitest, et tema esitas kaebuse Tartu Vangla kui haldusorgani vastu, on

kaebuse esemeks temale terviseteenuse osutamiseks vajaliku toimingu vaidlustamine ning

selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.03.2014. a määrus tuleb tühistada ja

haldusasi saata Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

10. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebus ei kuulu halduskohtu

pädevusse ja tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega.

Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.2010. a otsuse haldusasi (nr 3-3-1-53-10) p-s 9

märkinud, et tervishoiuteenuse osutamise, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest

keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe. Käesoleval juhul ei ole

kaebaja vaidlustanud talle tervishoiuteenuse osutamist või sellest keeldumist, kuna kaebaja ei

ole vaidlustanud meditsiiniosakonna otsust mitte lubada tal suvel särgiga jalutada. Kaebaja on

esitanud kohustamiskaebuse, et Tartu Vangla lubaks kaebajal suveperioodil ilma särgita

jalutuskäigul viibida. Seega on kaebaja vaidlustanud Tartu Vangla tegevuse, mis keelab ilma

särgita jalutamise ning tegemist on vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS §

4 lg 4 kohaselt tuvastab kohus haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle

lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaadates läbi kaebust

vangla tegevusele on halduskohtul võimalik muuhulgas tuvastada, kas kaebajal esines

meditsiiniline näidustus ning vajadus suvel särgita jalutamiseks. Eeltoodu alusel on

halduskohus alusetult tagastanud kaebuse pädevuse puudumise tõttu ning kaebus tuleb saata

tagasi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi