3-12-1641/73 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1641 Haldusasi P.G. kaebus Politseija Piirivalveameti 09.07.2012. a lahkumisettekirjutuse pikendamise otsuse nr 1020460294 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus P.G. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.G. Vastustaja Politseija Piirivalveameti RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata P.G. määruskaebuses esitatud järgmised nõuded ja taotlused: vaadata asi läbi sisuliselt, edastamata seda läbivaatamiseks esimese astme kohtule; määrata kaebuse läbivaatamise kuupäev; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse läbivaatamisel; tuvastada esimese astme kohtu otsustuse õigusvastasus ja tühisus; määrata vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele kompensatsiooni suurus riigi poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest; vabastada kaebaja riigilõivust temale riigi poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju kompensatsiooni suuruse määramise eest; nõuda kohtukulud sisse Politseija Piirivalveametilt; tuvastada Politseija Piirivalveameti otsuste õigusvastasus ja tühisus ning tühistada Politseija Piirivalveameti otsus.

2. Jätta P.G. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus ei ole p-i 2 osas edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) pikendas 09.07.2012. a otsusega nr 1020460294 (tl 4) P.G. tehtud lahkumisettekirjutusega antud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega 30 päeva võrra kuni 06.08.2012.

2. P.G. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3p), milles taotles 09.07.2012. a otsuse tühistamist, selle õigusvastasuse tuvastamist ja PPA-lt kohtu äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmist. Koos kaebusega esitas P.G. taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks eesti keeles.

3. Tartu Halduskohus 24.08.2012. a määrusega (tl 10-12) jättis P.G. riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva. Kohus leidis, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise otsust ei ole võimalik tühistada, sest see otsus on menetlustoiming. Kohus märkis, et tuvastamiskaebuse esitamine antud juhul ei oleks perspektiivikas, sest kaebajal puudub selleks ilmselgelt põhjendatud huvi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) mõttes ning tegemaks kindlaks, kas tuvastamiskaebus on piisavalt efektiivne õiguskaitsevahend kaebaja õiguste kaitseks, peab kaebaja selgitama, milles seisneb põhjendatud huvi menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamisel. Kohus viitas, et kaebaja esitas taotluse õiglase hüvitise määramiseks kohtu äranägemisel kahju eest, mis on tekitatud PPA õigusvastaste toimingutega, millisel juhul tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-st 3 tasutakse riigilõivu 250 eurot. Lisaks viitas kohus HKMS § 104 lg-le 1, mille kohaselt tasutakse alternatiivsete nõuete esitamisel riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv.

4. P.G. esitas 24.09.2012 määruskaebuse (tl 22-22p), milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 24.08.2012. a määrus.

5. Tartu Ringkonnakohus 23.10.2012. a määrusega (tl 27-27p) jättis P.G. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.08.2012. a määruse muutmata. P.G. ei esitanud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust Riigikohtule, seega halduskohtu määrus jõustus.

6. Tartu Halduskohus 17.12.2012. a määrusega (tl 37-38) tagastas P.G. kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud 12.12.2012 kaebuses esinenud puudusi ega esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks ning tegemist on puudustega, mis takistavad asja menetlusse võtmist.

7. P.G. esitas 07.01.2013 määruskaebuse (tl 43-44) ja 14.01.2013 allkirjastatud määruskaebuse (tl 53-54) Tartu Halduskohtu 17.12.2012. a määruse peale, milles leidis, et määrus on seadusevastane ning palus ringkonnakohtul see tühistada. Kaebaja palus ka vabastada ta riigilõivust.

8. Tartu Halduskohus 18.01.2013. a määrusega (tl 56-58) jättis P.G. taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata, jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.12.2012. a määruse peale käiguta ja andis määruskaebuse esitajale 15 päeva määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus viitas, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene (§ 7 lg 1 p 5) ja taotlejale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (§ 7 lg 1 p 12) ning väheste eduväljavaadetega kaebuse puhul pole riigi õigusabi andmine põhjendatud. Kohus märkis, et RLS § 57¹ lg 6 kohaselt tasutakse määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

9. P.G. esitas 11.02.2013 määruskaebuse (tl 65-66), milles ta palus Tartu Halduskohtu 18.01.2013. a määrus tühistada.

10. Tartu Ringkonnakohus 13.05.2013. a määrusega (tl 70-71) jättis P.G. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.01.2013. a määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kuna riigilõivu tasumiseks kohustav määrus oli jõustunud ja kuulus täitmisele, kuid kaebaja riigilõivu ei tasunud, siis oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 järgi ilmselgelt õiguspärane.

11. P.G. esitas 28.05.2013 määruskaebuse (tl 77-79), milles ta palus tunnistada kohtuotsus õigusvastaseks, tühistada PPA vaidlustatud otsus, tunnistades see õigusvastaseks ja tühiseks ning välja mõista vastustajalt tekitatud materiaalne ja moraalne kahju kohtu äranägemisel. P.G. esitas määruskaebuses ka riigi õigusabi taotluse.

12. Riigikohus 17.12.2013. a määrusega asjas nr 3-3-1-74-13 (tl 128-132) jättis P.G. määruskaebuse rahuldamata ja täiendas Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2013. a määruse põhjendusi riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise küsimuses. Riigikohus märkis, et halduskohtu 24.08.2012. a määrus, millega halduskohtule esitatud kaebus tagastati, on jõustunud, mistõttu riigi õigusabi andmiseks puudub alus RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi. Kolleegium märkis, et halduskohus jättis määruskaebuse lahendamisel 18.01.2013. a määruses tähelepanuta, et halduskohtule esitatud kaebuse taotlused ei piirdu lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise otsuse tühistamise nõudega, vaid kaebuses halduskohtule taotleti ka otsuse õigusvastasuse tuvastamist ning kaebajale tekitatud kahju hüvitamist. Kolleegium asus seisukohale, et see kaebuse taotluste tähelepanuta jätmine ei too kaasa halduskohtu määruse tühistamist, sest kaebuse kõik nõuded on ilmselgelt perspektiivitud. Riigikohus leidis, et kuna halduskohtule esitatud kaebus on kõigi nõuete osas ilmselgelt perspektiivitu, siis ei too halduskohtu määruse tühistamist kaasa see, et halduskohus käsitas lahkumisettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise otsust menetlustoiminguna, mida ei saa tühistada.

13. Tartu Halduskohus 06.01.2014. a kirjaga (tl 136) saatis täitmiseks jõustunud Tartu Halduskohtu 18.01.2013. a määruse.

14. Tartu Halduskohus 05.02.2014. a määrusega (tl 144-145) tagastas P.G. määruskaebuse läbivaatamatult. Kohus märkis, et Tartu Halduskohtu 18.01.2013. a määruse määruskaebuses puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu 15 euro tasumiseks sai P.G. kätte 18.01.2014 (tl 137), seega pidi P.G. puudused kõrvaldama hiljemalt 02.02.2014. Kohus tuvastas tõendiga (tl 143), et P.G. ei ole kohtu poolt antud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, s.o riigilõivu tasunud ega ole kohtule esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks.

15. P.G. esitas 03.03.2014 määruskaebuse (tl 159-159p), milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 05.02.2014. a otsustus. Lisaks palus P.G. vabastada ta riigilõivu tasumisest tema kaebuse läbivaatamisel ja määrata talle riiklik õigusabi.

16. Tartu Halduskohus 05.03.2014. a määrusega (tl 168-169) jättis P.G. 03.03.2014. a määruskaebuse käiguta ning jättis P.G. menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kohus selgitas, et kaebajal on õigus esitada menetlusabi taotlus, mille sisu peab vastama HKMS §-le 115, kuid esitatud taotlus ei vasta HKMS §-s 115 sätestatud menetlusabi taotluse sisu nõuetele. Kohus jättis taotluse HKMS § 55 lg 1 ja § 115 alusel käiguta, andis taotluses puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kohus saatis kaebajale vastavad blanketid, mis tuli täidetult kohtule tagastada. Kohus märkis, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata ning kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta (HKMS § 55 lg 2).

17. Tartu Halduskohus 22.04.2014. a määrusega (tl 174-175) jättis P.G. menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel. Lisaks jättis kohus tuginevalt HKMS § 116 lg-le 6 ja HKMS § 187 lg-le 4 P.G. 03.03.2014. a määruskaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 15 euro tasumiseks 15 päeva määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kohus märkis, et kaebaja sai 05.03.2014. a määruse kätte 24.03.2014 (tl 172), seega tuli puudused kõrvaldada hiljemalt 08.04.2014, kuid kaebaja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks puuduseid kõrvaldanud ega ole kohtule esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks ega ole kohtule täidetult tagastanud talle edastatud menetlusabi taotluse blankette. Lisaks märkis kohus, et HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 57¹ lg 6 kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda 15 euro suurune riigilõiv.

18. Tartu Halduskohus 15.05.2014. a määrusega (tl 180-181) tagastas P.G. 03.03.2014. a määruskaebuse läbivaatamatult. Kohus märkis, et P.G. sai 26.04.2014 (tl 178) kätte Tartu Halduskohtu 22.04.2014. a määruse määruskaebuses puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu

15 euro tasumiseks, seega pidi ta puudused kõrvaldama hiljemalt 12.05.2014. Kohus tuvastas tõendiga (tl 179), et P.G. ei ole kohtu poolt antud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, s.o riigilõivu tasunud ega ole kohtule esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

19. P.G. esitas 05.06.2014 määruskaebuse (tl 186-186p), milles ta märgib, et vaidlustab kohtu otsustust tervikuna. P.G. leiab, et Eesti kohus moonutab õigusasja ja keelab ära põhiõiguslikud õigused saada kohtulikku kaitset, asetades kaebuse läbivaatamise sõltuvusse riigilõivu tasumisest. P.G. leiab, et kohus ei saa nõuda riigilõivu tasumist, kuna selline nõudmine tema kategooriasse kuuluva inimese suhtes on vastuolus „riigilõivu“ baaspõhimõttega ning kohus ei saa temalt oodata menetlustähtaja pikendamist riigilõivu tasumiseks, kuna miski ei garanteeri rahaliste vahendite saamist, sest talle väljastatud elamisluba ei ole tingimus rahaliste vahendite tekkimiseks, vaid annab seaduse tähenduses ainult õiguse töötada. P.G. palub määruskaebuses tühistada esimese astme kohtu 15.05.2014. a otsustus; vaadata asi läbi sisuliselt, edastamata seda läbivaatamiseks esimese astme kohtule; määrata kaebuse läbivaatamise kuupäev; vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse läbivaatamisel; määrata riiklik õigusabi (RÕA) ja vabastada ta riigilõivu tasumisest RÕA taotluse läbivaatamise eest; tuvastada esimese astme kohtu otsustuse õigusvastasus ja tühisus; määrata vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele kompensatsiooni suurus talle riigi poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest; vabastada ta riigilõivust temale riigi poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju kompensatsiooni suuruse määramise eest; nõuda kohtukulud sisse PPA-lt; tuvastada PPA otsuste õigusvastasus ja tühisus ning tühistada PPA otsus.

20. Tartu Halduskohus 10.06.2014. a määrusega (tl 189-190) jättis P.G. 05.06.2014. a määruskaebuse käiguta. Lisaks jättis kohus käiguta P.G. menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et PPA on P.G. koostatud lahkumise ettekirjutuse 30.04.2014 kehtetuks tunnistanud, mille alusel puudub kaebajal sisuliselt kaebeõigus ja ta ei saavuta esitatud kaebusega kaebuse eesmärki, kuna vaidlusalust lahkumise ettekirjutust (k.a selle pikendamise otsuseid) ei eksisteeri enam. Kohus selgitas, et kaebajal on õigus esitada menetlusabi taotlus, mille sisu peab vastama HKMS §-le 115, kuid esitatud taotlus ei vasta HKMS §-s 115 sätestatud menetlusabi taotluse sisu nõuetele. Kohus jättis taotluse HKMS § 55 lg 1 ja § 115 alusel käiguta, andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja ja saatis kaebajale vastavad blanketid, mis tuli täidetult kohtule tagastada. Kohus märkis, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata ning kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta (HKMS § 55 lg 2).

21. P.G. esitas 24.06.2014 taotlused riigi õigusabi saamiseks (tl 196-196p) ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks (tl 197-198). Taotluses riigi õigusabi saamiseks märkis P.G. taotletava õigusabi liikidena õigusdokumendi koostamise ja isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise ning märkis, et vajab advokaati eestikeelsete ankeetide koostamiseks. Taotluses riigilõivu tasumisest vabastamiseks märkis P.G. , et palub vabastada ta riigilõivu tasumisest 150 euro ulatuses, kuivõrd taotlejal ja temaga koos elavatel perekonnaliikmetel puudub sissetulek ja vara, puuduvad ka varaliselt hinnatavad kohustused ja püsikulutused.

22. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 201-204) jättis P.G. taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja vabastas ta riigilõivu tasumisest 05.06.2014. a määruskaebuse esitamisel. Kohus jättis rahuldamata P.G. 05.06.2014. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määruse peale ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

23. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määruse üle, millega halduskohus tagastas P.G. 03.03.2014. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.02.2014. a määruse peale, millega halduskohus tagastad P.G. 07.01.2013. a määruskaebuse.

24. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas 05.06.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määruse peale on õigesti menetlusse võetud (I) ning seejärel lahendab 05.06.2014. a määruskaebuse (II).

I

25. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

26. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Lähtuvalt HKMS § 187 lg 4 lausest 2 ja § 203 lg-st 2 juhul kui kaebaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus määruskaebuse määrusega, milliselt on Tartu Halduskohus käesolevas asjas ka toiminud. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja taotlust tühistada esimese astme kohtu 15.05.2014. a otsustus tuleb tõlgendada taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määrus. Nimetatud osas on Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega P.G. 05.06.2014. a määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

27. Määruskaebuses esitatud riigi õigusabi taotluse on Tartu Halduskohus lahendanud 04.08.2014. a määrusega, jättes taotluse rahuldamata. Selles osas on kohtumäärus jõustunud.

28. Ühtlasi on P.G. määruskaebuses esitanud järgmised nõuded ja taotlused: vaadata asi läbi sisuliselt, edastamata seda läbivaatamiseks esimese astme kohtule; määrata kaebuse läbivaatamise kuupäev; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse läbivaatamisel;

tuvastada esimese astme kohtu otsustuse õigusvastasus ja tühisus; määrata vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele kompensatsiooni suurus riigi poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest; vabastada kaebaja riigilõivust temale riigi poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju kompensatsiooni suuruse määramise eest; nõuda kohtukulud sisse PPA-lt; tuvastada PPA otsuste õigusvastasus ja tühisus ning tühistada PPA otsus. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse läbivaatamisel ei toimu kaebuse sisulist lahendamist, mistõttu ei ole eeltoodud nõuded ja taotlused määruskaebuse esemega seotud. Kuna halduskohus on nimetatud nõuete ja taotluste osas määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, siis tuleb selles osas jätta P.G. 05.06.2014. a määruskaebus läbi vaatamata.

II

29. Tartu Halduskohus tagastas 15.05.2014. a määrusega P.G. 03.03.2014. a määruskaebuse läbivaatamatult juhinduvalt HKMS § 187 lg 4 lausest 2, kuna määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul määruskaebuses esinenud puudusi, jättes tasumata riigilõivu summas 15 eurot. Halduskohtu 05.03.2014. a ja 22.04.2014. a määrustes on selgitatud, millised puudused esinevad, mida kõrvaldamata ei ole määruskaebus menetletav. P.G. on 05.03.2014. a määruse venekeelse tõlke kätte saanud 24.03.2014 (tl 172) ja 22.04.2014. a määruse venekeelse tõlke on kätte saanud 26.04.2014 (tl 178), kuid ta ei ole halduskohtule vastanud.

Halduskohus on õigesti märkinud 22.04.2014. a määruses, et määruskaebuse esitamisel kuulub tasumisele 15 euro suurune riigilõiv vastavalt RLS § 57¹ lgle 6. Samas määruses on halduskohus jätnud P.G. menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks läbi vaatamata. Nimetatud osas on halduskohtu määrus jõustunud. Halduskohus on 15.05.2014. a määruses õigesti märkinud, et 22.04.2014. a määrusega antud 15-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks lõppes 12.05.2014. Halduskohus on kontrollinud riigilõivu laekumist, tuvastades, et 15.05.2014 seisuga ei nähtu riigilõivu tasumist (tl 179).

Kuna kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul määruskaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus P.G. määruskaebust menetlusse võtta. P.G. ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud ka põhjust veelkord täiendava tähtaja andmiseks. Kuivõrd esinenud puudused takistasid määruskaebuse menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul P.G. 03.03.2014. a määruskaebuse tagastamine õiguspärane. Lisaks toob ringkonnakohus välja, et määruskaebuse esitaja on 10.06.2014. a määruses nimetatud puudused menetlusabi taotluses riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks suutnud kohtu määratud tähtpäevaks kõrvaldada, esitades kohtule 24.06.2014 nõuetekohaselt täidetud taotluse blanketid.

Halduskohus on ka koos 05.03.2014. a määrusega saatnud P.G. taotluse blanketid, kuid kaebaja ei pidanud nimetatud määruse täitmist vajalikuks, kuigi kohus selgelt märkis määruses, et kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, siis jätab kohus avaldused läbi vaatamata. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Seega leiab ringkonnakohus, et Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määruse tühistamiseks puudub alus.

30. Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Käesoleval juhul ei ole tegemist kaebaja õiguste ja vabaduste ebaseadusliku piiramisega. Kaebajal on kaebeõigus, kuid kaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tal tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv või esitada kohtule nõuetekohane menetlusabi taotlus. PS § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Määruskaebuse esitaja sellekohane arusaam on ebaõige. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu 17.03.2003. a otsus nr 3-1-3-10-02, p 28).

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel