3-14-342/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

24.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-342

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt tekitatud

kahju eest hüvitise summas 1 400 eurot välja

mõistmiseks seoses 21.01.2014 esitatud 14 taotluse

vastu võtmata jätmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määruse

resolutiivosa p 1 muutmata, asendades määruse

p-s 5 toodud põhjendused ringkonnakohtu

määruse p-s 5 toodud põhjendustega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 1 400 eurot väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt ei võtnud Tartu Vangla jaanuaris 2014 kaebajalt vastu 14 taotlust ja

kaebajale tekkis kahju iga vastu võtmata jäänud taotluse kohta 100 eurot, kokku 1 400 eurot.

Kaebus sisaldab ka taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebajal ei

ole tööd, sissetulekut ega vahendeid arveldusarvel.

2. Tartu Halduskohus jättis 10.04.2014. a määrusega A. Maksimovi taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ja kaebuse käiguta ning andis tähtaja

riigilõivu summas 42 eurot tasumiseks.

Halduskohus leidis, et kaebajate menetlusabi andmine ei ole põhjendatud hoolimata tema

maksejõuetusest. Kaebaja sissetulekud olid menetlusabi taotluse esitamisele eelneval kuul

kokku 97,33 eurot ja väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata, olid kokku 77,05

eurot, seega kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele

eelnenud neljal kuul oli 10,14 eurot. Kaebaja 14 taotluse vastu võtmata jätmisega ei saa

kaasneda sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1

alusel hüvitamisele. Kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega anda menetlusabi riigilõivu tasumisest täielikult

vabastamise näol.

Määruskaebuse kohaselt on vangla rikkumised süstemaatilised, kuna kaebaja 14 taotluse vastu

võtmata jätmine ei toimunud esimest korda. Vangla lõpetab rikkumiste toimepanemise kui

kohus ühel korral mõistab tekitatud kahju eest hüvitise vanglalt välja. Arusaamatuks jääb,

kuidas peab kohus vähetähtsaks kaebust, kui seal soovitakse 14 korra loomise ja õigusaktide

täitmise nõuet sisaldava taotluse vastu võtmata jätmise eest kahju hüvitamist. Kõik kaebused

ja taotlused tuleb vanglas registreerida vastavas raamatus, nagu see toimub kirjade

registreerimisega. Halduskohtu arvates võib Tartu Vangla põhiseadust rikkuda, sest kaebust

selle peale loetakse vähe perspektiivseks. Kaebaja palub lugeda esitatud kaebust

perspektiivseks ja küsida vanglalt teabenõude korras, miks vangla kaebusi ja taotlusi vastu ei

võta. Kohus usub rohkem vanglat kui kaebajat, kuna kaebaja on kinnipeetav ja asub vanglas

aga kaebaja viibib vanglas ebaseaduslikult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määruse resolutiivosa tuleb

muutmata, kuid määruse p-s 5 toodud põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu määruse

p-s 5 toodud põhjendustega. A. Maksimovi määruskaebus jääb rahuldamata.

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud kaebaja kahekordse kuu sissetuleku. Määruse p-s 5

on halduskohus leidnud, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 10 eurot

14 senti. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on halduskohus kaebaja kahekordse keskmise ühe

kuu sissetuleku arvestamisel lähtunud hoopis kinnipeetava A. Minini isikukonto väljavõttest

(tl 20-21). A. Maksimovi isikukonto väljavõtet haldusasja materjalid ei sisalda.

Ringkonnakohtu poolt välja nõutud A. Maksimovi isikukonto väljavõtte kohaselt on kaebaja

isikukontole ajavahemikul 24.11.2013-23.03.2014 laekunud 45,66 eurot ja väljaminekud on

olnud 31,96 eurot. HKMS § 112 lg 1 sätestatut arvestades on A. Maksimovi kahekordne

keskmine ühe kuu sissetulek 6,85 eurot (45,66-31,96)/4x2). Seega tuleb nõustuda halduskohtu

seisukohaga, et kaebajat tuleb pidada maksejõuetuks.

6. Samas on halduskohus põhjendatult leidnud, et kuigi majanduslikud eeldused menetlusabi

andmiseks on täidetud, tuleb kaebaja taotlus jätta rahuldamata kaebuse eduväljavaadete

puudumise tõttu. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjalike põhjendustega

ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Halduskohus on õigesti

leidnud, et kaebaja 14 taotluse vastu võtmata jätmisega ei saanud kaebajale kaasneda sellist

mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel hüvitamisele.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et halduskohtu määruses käsitletud asjaolude

pinnalt ja tuginedes Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-32-12 toodud seiskohtadele, ei ole kaebaja

kavandatav menetluses osalemine edukas ning seega ei ole talle menetlusabi andmine

õigustatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi