3-14-347/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-347 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt tekitatud kahju eest hüvitise summas 900 eurot välja mõistmiseks seoses justiitsministeeriumile adresseeritud avalduste vastu võtmata jätmisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määruse resolutiivosa p 1 muutmata, asendades määruse p-s 5 toodud põhjendused ringkonnakohtu määruse p-s 5 toodud põhjendustega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 900 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt ei võtnud Tartu Vangla 21. jaanuaril 2014 kaebajalt vastu 9 kahju hüvitamise nõuet, mida A. Maksimov soovis Tartu Vangla kaudu edastada justiitsministeeriumile. Kaebajale tekkis kahju iga vastu võtmata jäänud nõude kohta 100 eurot, kokku 900 eurot. Kaebajal ei ole endal võimalik osta ümbrikke ja marke, kuna puuduvad vahendid arveldusarvel. Kaebaja on ilma jäetud õigusest edastada Tartu Vangla kaudu kaebusi vangla vastu justiitsministeeriumile. Kaebus sisaldab ka taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebajal ei ole tööd, sissetulekut ega vahendeid arveldusarvel.

2. Tartu Halduskohus jättis 10.04.2014. a määrusega A. Maksimovi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ja kaebuse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu summas

27 eurot tasumiseks.

Halduskohus leidis, et hoolimata kaebaja maksejõuetusest ei ole menetlusabi andmine kaebajale põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed. Kaebaja sissetulekud olid menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 97,33 eurot ja väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata, olid kokku 77,05 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul oli 10,14 eurot. Kaebaja

9 justiitsministeeriumile adresseeritud kahju hüvitamise taotluse vastu võtmata jätmisega vangla poolt ei saa kaasneda sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel hüvitamisele. Kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega anda menetlusabi riigilõivu tasumisest täielikult vabastamise näol. Määruskaebuse kohaselt on vangla poolt nõuete mitte vastuvõtmine vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 rikkumine, kuid halduskohus sellele tähelepanu ei pööranud. Halduskohus arvutas kaebaja keskmise sissetuleku enne taotluse esitamist nelja kuu kohta ja koostas kaheleheküljelise määruse, kuid ise samas teab, et kaebajal vahendeid ei ole. Seadus ei tööta ega kaitse inimesi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määruse resolutiivosa tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks asendada määruse p-s 5 toodud põhjendused ringkonnakohtu määruse p-s 5 toodud põhjendustega.

5. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on valesti arvestanud kaebaja kahekordse kuu sissetuleku. Tõele ei vasta see, et kaebaja kahe kuu keskmine sissetulek on 10,14 eurot. Halduskohus on kaebaja sissetuleku määramisel ekslikult arvestanud A.M. isikukonto väljavõttega (tl 15-16). Ringkonnakohtu poolt välja nõutud kaebaja isikukonto väljavõtte kohaselt on kaebaja sissetulekuteks perioodil 25.11.2013-24.03.2014 44,66 eurot ja mahaarvamisele kuuluvateks kulutusteks 31,96 eurot. Seega on kaebaja kahekordne keskmine kuu sissetulek 6,85 eurot. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja puhul on tegemist maksejõuetu isikuga.

6. Samas ei tähenda isiku maksejõuetus automaatselt seda, et kaebaja tuleks vabastada riigilõivu tasumisest täielikult. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel võib isik nõuda endale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ainult selles märgitud alustel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajalt 9 taotluse vastu võtmata jätmine ei saanud isikule tekitada sellist kahju, mille eest tal oleks võimalik hüvitist nõuda. Seega ei ole kaebaja kavandatav menetluses osalemine edukas ja halduskohus on õigesti otsustanud talle menetlusabi mitte anda. Ka muud määruskaebuses esitatud põhjendused ei ole aluseks määruskaebuse rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi