1-14-394/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 24. septembril 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-394 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.N-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.N isikukood xxx Kaitsja Eduard Bulattšik Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest G.N vabastamata.

Rahuldada kaitsja advokaat Eduard Bulattšik´u taotlus G.N ´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas . 82,08 eurot

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta osaliselt riigi kanda kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu 52,08 eurot;

Välja mõista G.N ´ilt osaliselt kriminaalmenetluse kulud 30,0 eurot kaitsjatasu, seoses süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu.

G.N´il tasuda kaitsjatasu tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise 12 kuulise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700018266, ja selgitus „G.N 1 394 menetluskulud“. -14-

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2 Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaid

lustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.N elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

G.N Maakohtu 24.03.2014 otsusega 275 tunnistati süüdi Viru KarS § 121, § 122 ja § järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusele liideti Tartu Maakohtu 17.12.2012 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata mõistes d 3 päeva karistus, liitkaristuseks 3 aastat 4 kuu vangistust. Karistuse kandmise algus . 11.11.2012 14.03.2016 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses G.N teda on 11 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx xxx xxx.

Kinnipeetaval on põhiharidus Soovib jätkata õpinguid puidupingi erialal. G.N on .

vanemate poolt ülalpeetav, puudub eriala, töökogemus, majandusliku toimetuleku oskus. Varasemalt on teinud koos i

saga juhutöid: ehitus, metsatööd. G.N on varasemad kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Vangistuses on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav on motiveeritud oma elustiili muutma. Lõpetas , mis õpetab noortele eelkõige vastutusrikast mõtlemist. G.N on veendunud, xxx et oskab mõelda ja tegutseda nüüd tasakaalukamalt, ei allu enam kõikidele provokatsioonidele Isik osaleb sotsiaalprogrammis xxx, toimunud on kolm kohtumist. G.N töötab hästi kaasa, toob näiteid oma elust, avaldab oma arvamusi, on muutunud tasakaalukamaks. G.N-i on kriminaalkorras karistatud neljal korral.

Vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude laad on jäänud samaks, tegemist on tervisekahjustuse tekitamisega, piinamisega, mis tõi kaasa füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

Varem on toime pannud nii varavastaseid kui ka vägivallaga seotud kuritegusid. Kuritegude soodusteguriks on agressiivsus, viha teiste

st erinevate inimeste vastu, impulsiivsus, mõjutatavus.

G.N rikkus katseajal käitumiskontrolli nõudeid ning kohustusi, jätkas katseajal kuritegude toimepanemist. Viimased kuriteod pani toime vangistuses.

Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 84 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul on 69 %. Viru vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav elama asuda ema juured aadressile xxx kohaldamisega nende eramusse. Sxxx Pxxx xxx s nii moraalselt kui töötab . Nad on nõu materiaalselt toetama poeg G.N-i EJ valve ajal. xxxtoaline üldpinnaga 250 m2, mis on koos elukaasase KxxxPxxx ostetud. G.N soov . ib asuda tööle ja minna autojuhi kursustele. Kindlat töökoht ei ole teada G.N-i on korduvalt (kehtivaid kriminaalkaristusi on 3) kriminaalkorras karistatud. Kuriteod on G.N toime pannud alaealisena. G.N on mõjutatav negatii

vses suunas ja kasutab ka teisi enda huvides ära. Ta on olnud kriminaalhooldusel 14.02.2012.a. kuni 11.06.2012.a. Tema 26.01.2012 Viru Maakohtu otsusega 1-12-435 mõistetud karistus 6 kuud ja 1 päev vangistust pöörati erakorralise ettekande alusel täitmisele. Katseaja kulgu hinnati mitterahuldavaks. Viru Vangla andetel on G.N 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimane karistus oli 21.06.2014.a. karts

er 7 päeva.

3

Prokuröri abi Natalja Firsova ei toeta kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaitsja etab oma kaitsealuse taotlust. to G.N taot

leb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et G.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.N-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigalda

mine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91- taegselt vangistusest vabastamise 06 on ennetäh oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. G.N nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on kehtivat käesolevaks ajaks 11 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

G.N on kriminaalkorras karistatud 4 korda (isiku ja varavastaste kuritegude eest).

Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt oli karistatud ka tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. stus mõisteti vangistuses toime Viimane kari pandud kuritegude eest.

Varasemalt G.N-ile

määratud käitumiskontroll ei õnnestunud.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude

toimepanemist sh vangistuses, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilangus

e perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest ning G.N-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem G.N-ile määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks G.N uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

4

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes

väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal ja

vangistuses puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema

resotsialiseerumise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist vangistuses ei ole kohtu

hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma