4-14-6595/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2014, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-14-6595

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuasi J.R kaebus Ida Prefektuuri otsuse peale väärteoasjas nr 10220142160665

Kaebuse esitaja Menetlusalune isik J.R , isikukood xxx, elukoht xxxx . , töökoht xxxx

Kohtuväline menetleja roo Rakvere Ida Prefektuuri Korrakaitsebü politseijaoskonna juht Joel Alla

Õiguslik alus

V™S

§ 120 lg 1; § 132 p 1, § 135; § 155, § 156 ja § 23

RESOLUTSIOON: Jätta kaebus Ida Prefektuuri otsuse peale väärteoasjas nr J.R-i 10220142160665 rahuldamata.

Jätta muutmata Politsei ja Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo - patrullpolitseinik R Ne 01.08.2014 kiirmenetluse otsus 10220142160665, millega tunnistati

J.R 227 lg 2 Liiklusseaduse § järgi süüdi ning karistuseks mõisteti rahatrahv 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva

jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2

ASJAOLUD 1. Politseipatrullpolitseinik R N ja Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo

koostas menetlusalusele isikule J.R-ile

01.08.2014 kiirmenetluse otsuse

10220142160665, sest menetlusalune isik J.R, 01.08.2014 kell 05.32 Lääne-Viru

maakonnas Kadrina vallas -Rakvereantee 158 km Hulja suunas liikudes, Pärnu Sõmeru ma

juhtis

, kiirusega 76 km/h +/- 6 teel, kus mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h 50 lg 5 p 3 , rikkudes sellega Liiklusseaduse § nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § järgi. 227 lg 2

Politseija Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri Korrakaitseb patrullpolitseinik R N üroo e 01.08.2014 10220142160665 J.R-ile otsusega väärteoasjas nr määrati menetlusalusele isikule Liiklusseaduse § trahviühiku ulatuses, s.o. 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 200 eurot.

2. 13.08.2014 esitas menetlusalune isik J.R Viru Maakohtule kaebuse Politseija

Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo patrullpolitseinik R N 01.08.2014 otsuse peale väärteoasjas nr 10220142160665. Menetlusalune isik J.R kohtu poole, kuna pöördus ta ei nõustu otsusega, sest nähtavus oli häiritud ereda hommikupäikese tõttu ja ta nägi antud teelõigul ajutist 50 ne märki, kuna seal - olid toimunud teekatte pindamistööd. Üle viadukti sõites tuli vastu politsei ja fikseeris kiiruse ületamise. Kui politsei menetlusaluse isiku kinni pidas, ei olnud ka politsei ise veendunud, mis oli sel teelõigul lubatud suurim sõidukiirus. Üks politseinikest jäi menetlusaluse isiku juurde ja teine läks liikluspiirangute märke kontrollima. Tuli välja, et 50 ne märgi taga oli ka 30 ne märk, - - mis olid menetlusaluse isiku arvates suhteliselt lähestikku, et neid märgata. Menetlusalune isik

kahetseb tehtut ja mainis, et ta ei kiirustanud kuhugi. Samuti oli see menetlusaluse isiku

esmakordne rikkumine ning oma sõnul on ta nüüd tunduvalt tähelepanelikum, et selliseid situatsioone vältida. Menetlusalune isik J.R palub kohtul vähendada temale määratud rahatrahvi, kuna ta on töötu ja trahv on esmakordse rikkumise kohta küllaltki suur. Menetlusalune isik J.R on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku J.R-i kaebusele on seisukohal, et menetlusaluse isiku väide, et aruteldav rikkumine on tal ainus ei pea paika, kuna menetlusalune isik pani samal päeval toime uue samaliigilise väärteo, mille

toimepanemise aeg: 01.08.2014 20:50, toimepanemise koht: Ridala vald, Lääne maakond, Ääsmäe - Haapsalu - , Rohuküla 74km väärteo kirjeldus: juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 85+/-3km/h, millega ületas lubatud kiirust 32km/h Sellise käitumisega näitab J.R oma . hoolimatut ja kaasliiklejatest mittehoolivat suhtumist. Samuti näitab teo korduvus, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isik

peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea jälgima sõiduki sõidukiirust ja liiklusmärke, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ning tema suhtes tuleb karistusena kohaldada seadust tema täies ranguses.

3

Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline

käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Kui sellise isiku karistamisel lähtuda karistuse alammäärast, annaks see ühiskonnale vale signaali. Karmid karistused on kiiruse ületamise eest

pandud teadlikult hoidmaks ära võimalike liiklusõnnetuste tekkimise, mille suurimaks põhjuseks ongi lubatud sõidukiiruse ületamine. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma kõigest, mis või takistada või kahjustada inimesi ja nende vara. Iga

inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks.

Kui J.R-ile mõista karistus lähtudes sanktsiooni alampiirist, ei avaldaks karistus eeldatavalt seaduskuulekale käitumisele suunavat mõju. Isik peab talle määratud karistusest aru saama , et tema poolt toime pandud tegu oli vale. KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestab, et isiku süü suurust mõjutab puhtsüdamlik kahetsus. Seda asjaolu arvestades saab isikule karistuse mõistmisel määrata väiksema karistuse. See aga ei lähe KarS § 60 alla. Seega ei saa kahetsemise alusel karistusraame muuta ehk sanktsiooni ülempiiri ei ole võimalik tuua alla poole seaduses sätestatust. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust. Kiiruse mõõtmise teostamisel

on järgitud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit

fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse.

Seega eeltoodust lähtuvalt palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta Ida prefektuuri

korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik e otsus väärteoasjas nr. R N 2590,14,002251 muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 -

kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid

kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 näeb ette, et juht ei tohi sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil

olevast kiirusest.

4

Liiklusseaduse § näeb ette, et ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse 227 lg 2 m ületamise – – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või eest 21 40 kilomeetrit tunnis sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 5. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku väärteo J.R-i poolt

toimepanemise tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga.

J.R on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna kinnitanud, et 01.08.2014 juhtis autot xxxx -Rakvereeel 30-ne alas lubatust kiiremini. Pärnu Sõmeru maant Isiku sõnul ei pannud ta tähele 30 ne märki. Menetlusalune isik kahetseb tehtut. -

KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku J.R-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik J.R pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik sõi J.R tes teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 30 km/h, kiirusega 76 km/h +/- 6 km/h, möönis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. J.R-i sõnade kohaselt nägi ta antud teelõigul 50

-ne märki, kuid ei näinud 30 ne märki, kuid sellele vaatamata ei vähendanud sõidukiirust. - Seega pani isik süüteo toime otsese tahtlusega.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku J.R-i väärtegu on koosseisupärane,

õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §- 50 s lg 5 p 3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik J.R . Menetlusnorme rikutud ei ole. 7. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku suhtes kohaldanud KarS § J.R-i 62, mis sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Liiklusseaduse § näeb karistusena 100 trahviühikut või sõiduki 227 lg 2 ette rahatrahvi kuni juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Menetlusalusele isikule J.R-ile Liiklusseaduse § 2 alusel määratud rahatrahv trahviühiku ulatuses, s.o. 27 lg 2 50 200 euro, ei ole sanktsiooni keskmisest määrast suurem. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku

5

süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on

01.08.2014 otsuses väärteoasjas nr 10220142160665 õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku

J.R-i karistust kergendavaks asjaoluks tuleb pidada seda, et isik kahetseb ning et raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isiku kaebuses esitatud väide, et ta on töötu ei vasta tõele, kuna isik on esitanud kohtuvälisele menetlejale andmed oma töökoha kohta, samuti

on liiklussüüteo toimepanemise vahendiks tööandja poolt isikule kasutada antud sõiduk. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule J.R-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on kooskõlas süüteo raskusega ning puudub alus rahatrahvi vähendamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus J.R-i kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik