4-14-5574/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Väärteoasi nr 4-14-5574

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.september 2014.a, Võru kohtumaja Asenduskaristuse number 4-14-5574 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merle Vaaks Avalduse esitaja/sissenõudja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliamet) Täitemenetluse läbiviija Maksuja Tolliamet Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine

Kohtuistungi aeg ja osalenud isikud Süüdlane: Väino Sööt (isikukood 35901196520, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 69, § 72; TMS § 201 lg 1 ning VTMS § 2071, § 211, kohus määras:

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada Väino Sööt’ile Maksuja Tolliameti 23.08.2012.a otsusega väärteoasjas nr 930011001512/4 määratud rahatrahvist 250 trahviühikut kandmata rahatrahv 142 (ükssada nelikümmend kaks) trahviühikut, s.o 571,55 eurot arestiga 14 (neliteist) ööpäeva ning arest asendada 28 (kahekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb Väino Sööt’il ühendust võtta Lõuna Prefektuuri menetlusteenistuse liiklusjärelevalvetalituse korrakaitsebüroo spetsialisti Anžela Murumägiga, tel: 7308786, 57705922 Tartumaa, Tartu, Riia 132-A216, anzela.murumagi@politsei.ee.

4. Selgitada Väino Sööt’ile, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva arestiga.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, Maksuja Tolliametile ja süüdlasele.

2

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Maksuja Tolliamet esitas 09.07.2014.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele Väino Sööt’ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel 23.08.2012.a otsusega nr 930011001512/4 Väino Sööt’ile (edaspidi võlgnik) määratud rahatrahvi asendamine arestiga.

Trahviotsus on võlgnikule VTMS § 70 lg-st 4 tulenevalt kättetoimetatuks loetud 23.08.2012.a. Võlgnikul on maksuhalduri ees 08.07.2014.a seisuga tasumata rahatrahvi nõue summas 571,55 eurot. Rahatrahvi ei ole määratud ajaks tasutud, samuti ei ole pikendatud tasumise tähtaega. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikule kuulub 1992.aasta sõiduk Volkswagen Passat (registreerimismärgiga xxxxxx) ja 1991.aasta omavalmistatud haagis (registreerimismärgiga xxxxx). Sõidukitele on seatud maksuhalduri poolt käsutamise keelumärge.

Maksuhalduri hinnangul ei ole rahatrahvi edastamine kohtutäiturile otstarbekas, kuna niivõrd vanade sõidukite realiseerimine ei ole otstarbekas. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 09.10.2012.a. Arestimise tulemusel on toimunud laekumine 14.03.2013.a summas 127,04 eurot ja 15.11.2013.a summas 117,89 eurot. Samuti laekus 15.05.2014.a võlgniku ettemaksukontole maksuhalduri arvestussüsteemis tema 2013.aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõue summas 183,52 eurot, mis kanti vastavalt maksukorralduse seaduse § 105 lg-le 3 kõnesoleva rahatrahvi nõude katteks.

Maksukohustuslaste registri andmetel võlgnik 08.07.2014.a seisuga ametlikult ei tööta. Maksuhaldur võttis 28.01.2014.a võlgnikuga ühendust ning võlgnik andis teada, et ei ole võimeline trahvi tasuma ning on nõus asenduskaristuse määramisega. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil Väino Sööt kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et on teadlik määratud rahatrahvist, kuid põhimõtteliselt jättis tasumata, kuna ei ole süüdi.

On nõus, et tasumata võib olla 571,55 eurot. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Arvab, et saab 28 tundi tehtud kolme kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maksukorralduse seaduse § 128 lg 4 kohaselt võib maksuhaldur sisse nõuda otsusega, mille täitmisele pööraja on väärteomenetluse seadustiku § 202 lõike 1 kohaselt Maksuja Tolliamet, määratud rahatrahvid ning muud nimetatud otsusest tulenevad menetluskulud. Maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 kohaselt, kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või käesoleva seaduse § 128 lõike 4 punktis 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist.

3

VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Vastavalt KarS § 69 lg 1 võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga ning ühele päevale arestile vastab kaks tundi üldkasulikku tööd.

Arest asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Väino Sööt ei ole rahatrahvi tasunud määratud tähtajaks ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahatrahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Maksu-ja Tolliameti maksuhalduri kinnitusel kuulub Väino Sööt’ile küll registervara, kuid maksuhalduri hinnangul ei ole nii vana sõiduki ja omavalmistatud haagise realiseerimine otstarbekas. Trahv on Väino Sööt`ile määratud 2 aastat tagasi, kuid vaatamata sellele ei ole rahatrahv tänaseks päevaks täies ulatuses tasutud.

Seetõttu on põhjendatud Väino Sööt’ile määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. Väino Sööt’ile on karistuseks määratud rahatrahv Tolliseaduse § 79 lg 1 alusel 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot, millest on tasutud 428,45 eurot. Seega eeltoodust tulenevalt on tasumata rahatrahv 571,55 eurot (571,55:4=142,8) ehk 142 trahviühikut, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 14 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis Väino Sööt’ile karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga.

Asendades aresti Väino Sööt’i nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et Väino Sööt’il tuleb teha 3 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 28 tundi üldkasulikku tööd. Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile.

Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72; VTMS § 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik