1-09-11517/146 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-11517

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. augusti 2014

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Timofei Stanovoi ja tema kaitsja

vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 22. augusti 2014 määrus muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere

Advokaadibüroo kaudu 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Lembit

Nirgile määruskaebemenetluses Timofei Stanovoile riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista Timofei Stanovoilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat

Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.

Timofei Stanovoil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Timofei Stavonoi 1-09-11517

kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur,

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Timofei Stanovoi on süüdi tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2011 otsusega KarS

§ 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja § 215 lg 3 p 1 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 200 lg 2 p-de 4,

7, 8 ning tema karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud

karistusega kaetuks Viru Maakohtu 02.02.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud

kergem karistus 1 aasta vangistust ning sama kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi

mõistetud karistus ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Karistuse

kandmise algus 19.02.2009 ja lõpp 19.02.2017.

2. Viru Maakohtu 22.08.2014 määrusega jäeti T. Stanovoi tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures kokkuvõtlikult järgmised.

2.1 Süüdimõistetut on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Tema kuritegude

dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivaldsus. Teod on toime pandud

materiaalse kasu saamise eesmärgil ja põhjustatud sõltuvusainete tarvitamisest.

2.2 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel elukoht, ent

tal puudub garanteeritud töökoht. Kinnipeetav tarvitas vabaduses narkootikume, tal on

diagnoositud sõltuvus ja seda võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

2.3 Positiivseks pidas kohus seda, et süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogrammi, mitmed

psühholoogilised nõustamised, eesti keele kursuse ja teeb vanglas tööd. Samas ei kaalu need

asjaolud üles seda, et T. Stanovoid on varem kuuel korral karistatud kriminaalkorras ja tal on

kehtiv distsiplinaarkaristus. Süüdimõistetul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et varasemad kuriteod olid suunatud materiaalse kasu

saamisele ja tingitud sõltuvusainete tarbimisest. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 55% ja uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 36%.

2.4 Arvestades sõltuvust narkootikumidest, kindla töökoha puudumist ja tasumata nõuded

kohtutäiturite ees, pidas kohus kõrgeks käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riski ja leidis, et

kriminaalhoolduse ajal ei ole võimalik T. Stanovoi ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem ei

olnud T. Stanovoile määratud käitumiskontroll tulemuslik, millest võib järeldada, et

käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Tema käitumine katseajal

võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse

eesmärgid jäävad täitmata.

2.5 Kohus nõustus ka prokuröri seisukohaga, et tingimisi ennetähtaega vabastamist välistavad

(vähemalt praegusel ajal) T. Stanovoi toimepandud kuriteo eriti rasked asjaolud – esimese

raskusastme kuritegu, grupiviisiline röövimine relva kasutades.

MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlevad

tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada T. Stanovoi tingimisi ennetähtaegselt,

põhistades seda järgmiselt.

3.1 Kaitsja leiab, et kohtumäärus on põhjendamatu. T. Stanovoi on kandnud karistust juba

viis aastat, ta on teinud oma järeldused kuriteo raskusest ja kahetseb toimepandut.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tema ohtlikkust on hinnatud kõrgeks, ent ühtegi

vägivaldset õigusrikkumist ei ole ta toime pannud – seega tuleneb ohtlikkus viis aastat tagasi

toimepandud süüteost. Vaatamata kehtivale distsiplinaarkaristusele toetab vangla T. Stanovoi

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Distsiplinarkaristus kustub 2014. a oktoobris, mistõttu

ei saa see olla määravaks ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.

3.2 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et T. Stanovoi töötas vanglas ning tema suhtumine

töösse on positiivne. Avavanglas asus ta õppima laohoidjaks, ent distsiplinaarrikkumise tõttu

toodi ta tagasi kinnisesse vanglasse. T. Stanovoi on loobunud suitsetamisest ja

narkootikumide tarvitamisest, saab aru nendega seotud tagajärgedest ja mõjust. Vanglas on ta

läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Convictus ning läbis ka mitmed

psühholoogilised nõustamised. Ka iseloomustuse kohaselt on T. Stanovoi motiveeritud oma

eluviisi muutma. Õpingud ja eriala omandamine legaalse sissetuleku otsimiseks kinnitab, et

vangistus on T. Stavonoid positiivselt mõjutanud. Vanglas on ta teinud positiivsed järeldused,

et jätkata oma elu seaduskuulekalt. Sugulased on nõus tema õppimist ja toimetulekut

toetama, kuni ta omandab soovitud eriala ja töökoha. T. Stanovoi soovib vabaneda

elektroonilise valvega ning nõusolek selleks on olemas. Kaitsja leiab, et T. Stanovoi võib

ennetähtaegselt vabastada, kuna tal on vabanedes garanteeritud elukoht ja leitav töökoht ning

toetav sotsiaalne võrgustik. Ta on oma varasema käitumise hukka mõistnud ning lubanud

edaspidi olla seadusekuulekas. Kriminaalhooldus aitaks sellele veelgi kaasa, kuivõrd isik ise

on huvitatud olema seadusekuulekas. Ta on motiveeritud läbima katseaega positiivselt.

4. T. Stanovoi märgib, et kohus on liialt suure tähelepanu pööranud prokuröri arvamusele ja

jätnud arvestamata iseloomustuses esitatud asjaolud. Kohus märkis, et T. Stanovoid on

kriminaalkorras karistatud kuuel korral, ent jättis tähelepanuta, et viis karistust on ta täies

ulatuses ära kandnud. Samuti märkis kohus, et kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht,

ent jättis tähelepanuta T. Stanovoi selgesõnalist soovi asuda õppima. Sel ajal on teda

materiaalselt nõus toetama perekond. Seega ei ole töökoha puudumine riskifaktoriks uue

kuriteo toimepanemise osas. Kohus leidis ka, et käitumine vanglas ja võimalused vabanemisel

ei kaalu üles käitumist enne vangistusse sattumist ning ennetähtaegne vabastamine ei ole

õigustatud. Määruskaebuse esitaja märgib, et on vanglas viibides läbinud kõikvõimalikke

sotsiaalprogramme ja psühholoogilisi vestlusi, et tõestada oma õiguskuulekust.

4.1 T. Stanovoi lisab, et avavanglas olles käis ta õppimas Jõhvi kutsehariduskeskuses.

Hommikust õhtuni viibis ta järelevalveta, ent kordagi ei tekkinud tal tahtmist kelleltki

varastada või teha muud halba. Ta käis ka poodides ja linna peal ning rikkumisi ei esinenud.

Avavangla osakonnas viibis ta 2,5 kuud. Kinnisesse vanglasse pandi ta tagasi sigarettide

omamise tõttu. T. Stanovoi leiab, et sellist rikkumist ei saa pidada ühiskonnaohtlikuks. Kui tal

oleks kõrgohtlikus ühiskonnas, siis oleks ta selle 2,5 kuu jooksul toime pannud uue kuriteo.

4.2 Sõltuvusainetesse puutuvalt märgib T. Stanovoi, et tal oli võimalus neid tarvitada, ent ta

võttis eesmärgiks naasta õiguskuulekale teele. Oma elust on ta liiga kaua viibinud vanglas

ning soovib pöörata elus uue lehekülje.

4.3 T. Stanovoi vaidleb vastu kohtu seisukohale, mille kohaselt ei ole kriminaalhoolduslike

vahenditega võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada ja leiab, et avavangla osakonnas

olid tingimused umbes samad, mis kriminaalhooldusel olles. Varasemalt oli tal

kriminaalhooldusest ükskõik, ent nüüd on ta kasvanud ja arenenud ning mõistab, et

käitumiskontroll on talle abiks ühiskonda naasmisel.

4.4 Prokuröri seisukohast nähtub väärväide, nagu oleks T. Stanovoi hoidnud kannatanu kõril

nuga, ent otsusest nähtub, et määruskaebuse esitajal ei olnud nuga käes. Ta mõistab enda

käitumise hukka ja leiab, et käitus ebaõiglaselt. Esmakordselt toetab vangla, kui T. Stanovoid

kõige paremini tundev asutus, tema ennetähtaegset vabastamist. Nad on näinud T. Stanovoi

muutumist ja positiivset käitumist kaaskinnipeetavate suhtes.

4.5 Kuu aega tagasi suri määruskaebuse esitaja ema, ent ülejäänud perekond ootab väga T.

Stanovoi naasmist koju. T. Stanovoi andis emale lubaduse elada seadusekuulekat elu.

Tegemist on T. Stanovoi kindla sooviga. Juhul, kui kohus leiab, et tavaline kriminaalhooldus

on liiga leebe, taotleb T. Stanovoi elektroonilise valve kohaldamist.

4.6 T. Stanovoi lisab, et tema varasemad kuriteod olid toime pandud materiaalse kasu saamise

eesmärgil töö ja sissetuleku puudumise tõttu. Nüüd kavatseb ta omandada erialase väljaõppe.

Vanem õde toetab täielikult T. Stanovoi plaane ning annab talle raha esialgseks toimetulekuks.

Kuna T. Stanovoil on maksmata rahalised nõuded, vajab ta sissetulekut ja töökohta, mida saab

talle võimaldada omandatud eriala.

4.7 T. Stanovoi on kindel, et karistusaja lõpuni jääv 2,5 aastat oleks tal kasulik veeta

kriminaalhooldaja valve all, kellelt vajadusel küsida nõu ning saada abi sotsialiseerumisel. Ta

on kindel, et on praegu täielikult valmis õiguskuulekale teele pöörduma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus

selle tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud

KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning

tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuste argumentidele

märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Nõustuda ei saa T. Stanovoiga selles, et maakohus jättis arvestamata positiivsed nihked

kinnipeetava käitumises karistuse kandmise ajal. Maakohus on hinnanud KarS § 76 lg 3

sätestatud asjaolusid kogumis, sh positiivsete asjaoludena esile toonud süüdimõistetu

osalemist sotsiaalprogrammides ja keeleõppes ning töötamist. Lisaks on positiivse asjaoluna

osundatud elukoha olemasolule. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud

süüdimõistetu käitumist selle terviklikkuses, mille põhjal on teinud ka järelduse, et T.

Stanovoi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtu kaalutlustest nähtub, et T.

Stanovoi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt välistavad tema varasem

elukäik (kriminaalkorras karistatud kuuel korral), kuriteo toimepanemise asjaolud (kuritegude

dünaamika raskemaks muutumine, soodusteguriks materiaalse kasu saamine ja sõltuvus

narkootilistest ainetest), käitumine karistuse kandmise ajal (distiplinaarkaristuse olemasolu) ja

vabanemisjärgsed elutingimused (garanteeritud töökoha puudumine) ja tagajärjed, mida võib

kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine (uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 2 aasta jooksul 55%, vägivaldse puhul 36%). Samuti leidis kohus, et ärakantud

karistusaeg ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteo asjaoludega (grupiviisiline röövimine

relva kasutades). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Ehkki määruskaebuste

esitajate hinnangul on maakohtu poolt kohatu kinnipeetavale ette heita töökoha puudumist,

kuna ta plaanib asuda õppima – tuleb märkida, et T. Stanovoil on väga suured täimata

rahalised kohustused ning üksnes vanema õe toetusele ei tohiks kinnipeetav panustada. Nagu

kinnipeetav ka ise märgib, toetaks õde teda esialgsel toimetulekul, ent ta vajab sissetulekut ja

töökohta, et võlanõudeid tasuda.

7. Eeltoodu valguses on muidugi positiivne, et T. Stanovoi on teinud oma eelnevast elust

järeldused, ta kahetseb toimepandut ning on valmis alustama oma elu puhtalt lehelt. T.

Stanovoi on teinud ka vangistuses olles jõupingutusi, et kuritegelikku käitumismustrit

seaduskuulekate vahenditega muuta - osalenud sotsiaalprogrammides ja vestlustel

psühholoogiga. Individuaalse täitmiskava kohaselt on talle ette nähtud 2014. a III kvartalis

individuaaltöö Eluviisitreeningul õpitu kinnistamiseks ning psühholoogilised nõustamised.

8. Määruskaebuste esitajatel on mitmeid vastuväiteid T. Stanovoi riskihinnangule – nii on

kinnipeetav leidnud, et 2,5 kuu pikkuse avavanglas viibimise perioodi jooksul ei teinud ta

midagi seadusevastast ning ka kaitsja märgib, et ehkki T. Stanovoi riski on hinnatud kõrgeks,

ei ole ta ühtegi vägivaldset õigusrikkumist vangistusasutuses toime pannud – seega tuleneb

ohtlikkus viis aastat tagasi toimepandud süüteost. Ringkonnakohus märgib, et riskihinnang

lähtub erinevatest staatilistest ja dünaamilistest ennustajatest ning olulise osa sellest

moodustavad ka isiku minevikuga seotud asjaolud (nt varasemate õigusrikkumiste arv, eelnev

uimastite tarvitamine jne). T. Stanovoi puhul on vangla küll toetanud tema tingimisi

ennetähtaegset vabastamist, ent kohtukolleegiumi arvates on kinnipeetava risk uusi

kuritegusid toime panna riskihinnangu kohaselt märkimisväärne.

9. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine eeldab veenvaid argumente. Käesolevas asjas on küll argumente süüdimõistetu

ennetähtaegse vabastamise kasuks, mis tulenevad tema jõupingutustest end vangistuses

harida, erinevatest pakutavatest programmidest osa võtta ja töötada, kuid need ei kaalu praegu

veel üles kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu varasemat eluviisi ning ei

välista riski, et süüdimõistetu paneb vabanedes toime uue kuriteo. T. Stanovoi on küll andnud

erinevaid lubadusi alustada seadusekuulekat elu, ent selliseid võimalusi on tal olnud korduvalt

ka enne iga järgmist karistust. Seetõttu puudub ringkonnakohtul usaldus, et kinnipeetav on sel

korral teinud oma varasemast käitumisest järeldused ja suudab õiguskuulekal teel püsida.

10. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

11. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse esitamiseks

kokku 1 tund. Kaitsja taotleb tasu summas 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot).

Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p

4 ja 187 lg 2 alusel tuleb T. Stanovoil hüvitada vandeadvokaat Lembit Nirgi kaitsjatasu 72

eurot.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas