3-14-225/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKinnipeetav J.R. esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Taotluses viitab J.R. 27.02.2014 koostatud Viru Vangla vaidele ja asjaolule, et tal ei võimaldatud esitada vaiet seoses tegevusetusega arstiabi osutamisel. J.R. on peatrauma tagajärjel tugevad peavalud, mis ei võimalda tal adekvaatselt kaitsta enda õigusi. Taotleja soovib vangla rikkumiste korral kasutada õiguskaitsevahendina pöördumist halduskohtusse.
Legislator headnote
AI generated3-14-225/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Halduskohus jättis 01.04.2014. a määrusega J.R. taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1, 2, 5 ja 12 alusel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-225 Haldusasi J.R. taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.R. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a määrus muutmata ja J.R. määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. Kinnipeetav J.R. esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Taotluses viitab J.R. 27.02.2014 koostatud Viru Vangla vaidele ja asjaolule, et tal ei võimaldatud esitada vaiet seoses tegevusetusega arstiabi osutamisel. J.R. on peatrauma tagajärjel tugevad peavalud, mis ei võimalda tal adekvaatselt kaitsta enda õigusi. Taotleja soovib vangla rikkumiste korral kasutada õiguskaitsevahendina pöördumist halduskohtusse.
2. Tartu Halduskohus jättis J.R. taotluse käiguta ja andis tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus märkis, et J.R. pole selgitanud, milleks täpselt ta õigusabi vajab ja selgitas, et taotlus riigipoolse õigusabi saamiseks haldusmenetluses või tervishoiuteenuse osutamisega seotud kaebuse esitamiseks on vaja esitada maakohtule. J.R. paluti täpsustada oma eesmärke ja põhjendada, miks ta vajab riigipoolset õigusabi oma õiguste kaitseks ja milles seisneb saadav kasu.
3. J.R. täiendas taotlust riigi õigusabi saamiseks põhjendusega, et Viru Vangla on rikkunud taotleja suhtes mitmeid õigusi ning advokaadi abiga saab ta esitada halduskohtule kaebusi õigusvastasuse tuvastamiseks nii, et tema enda õigused oleks tagatud. Praeguseks on vangla rikkumisi taotleja suhtes lisandunud, näiteks takistab vangla kirjavahetust kohtutega.
4. Halduskohus jättis 01.04.2014. a määrusega J.R. taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1, 2, 5 ja 12 alusel.
Halduskohus leidis, et J.R. ei ole taotluses täpsemalt selgitanud, mida ta vaidlustada soovib. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei muuda haldusorgani poolt sooritatud toimingut olematuks ega kohusta tegemata jäetud toimingut sooritama. Seetõttu ei saa selle abil üldreeglina oma õigusi ka kaitsta. Taotleja väidetest saab järeldada nii seda, et tema poolt nimetatud nõude esitamise abil ei saa ta oma õigusi kas üldse kaitsta või on vastavad võimalused vähesed ja kasu võrreldes riigi eeldatavate kuludega ebamõistlikult väike kui ka seda, et tal on kohustamisvõi keelamisnõude näol olemas tõhusam õiguskaitsevahend. Kohustamisvõi keelamisnõuetega saab aga halduskohtusse pöörduda vaid peale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kohtule teadaolevalt on taotleja puhul tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seejuures on ta suutnud kaebused üldjuhul iseseisvalt vormistada ning on hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ning kohus pole seotud kaebuse sõnastusega. Kohus saab esitatud nõuete lahendamiseks ise vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui kaebaja ei oska neid ise õiguslikult põhjendada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. J.R. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a määrus ja määrata talle riigi kulul õigusabi. Määruskaebuse kohaselt ei saa isik olla võimeline ise oma õigusi kaitsma kui tal puuduvad selleks vahendid või piiratakse vahendite hankimist. J.R. soovis osta vangla kauplusest kahte pastapliiatsit, et tagada oma õiguste kasutamist aga selgus, et poest on võimalik soetada ainult üks pastapliiats. Samuti puudub Viru Vanglas võimalus tutvuda interneti teel Riigikohtu lahenditega. Kohtu väide, et J.R. suudab oma õigusi ise kaitsta, on paljasõnaline ja pahatahtlik. Samuti on ebaõige halduskohtu väide, et taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Taotlejale on arusaamatu, kuidas ta saab esitada vaiet kui vangla tema õigusi seoses vaide esitamisega rikub. Taotlejal jääb üle pöörduda kohtusse või esitada kuriteoteade. Üksnes õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist kohtule saab lugeda tõhusa õiguskaitsevahendi kasutamiseks. Meelevaldne on halduskohtu väide, et õigusvastasuse tuvastamisega pole võimalik kohustada Viru Vanglat seadustest lähtuvalt tagama kinnipeetavatele vaide esitamist. Ebaõige on ka väide, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Viru Vanglas ei olnud vaiete esitamine tagatud kuni J.R. poolt halduskohtule riigi õigusabi taotluse esitamiseni. Kui vaiete esitamine pole tagatud, kuidas saab kinnipeetav esitada vaides kohustamisnõuet, et tagada õigus kohtusse pöördumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja J.R. määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
7. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebajale tuleb anda riigi õigusabi, kuna ta ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma ja tal puuduvad selleks vajalikud vahendid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on korduvalt pöördunud halduskohtusse ja on olnud võimeline ise oma õigusi kaitsma. Pealegi aitab kaebaja õiguste kaitsele kaasa ka halduskohtumenetlusest tulenev uurimispõhimõte. Seega esinevad alused kaebajale riigi õigusabi mittevõimaldamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et vastustaja poolt ühe pastapliiatsi soetamise lubamine kahe asemel oleks selliseks takistuseks, mis takistaks kaebajal kaebeõiguse realiseerimist. Peale selle on ringkonnakohtule teadaolevalt vanglates tagatud võimalus interneti teel tutvuda Riigikohtu lahenditega.
Halduskohus on õigesti viidanud ka sellele, et HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei muuda haldusorgani toiminguid olematuks ega kohusta ka toiminguid sooritama. Seega on riigi õigusabi andmine ka sellel alusel keelatud, kuna tuvastamisnõude abil ei ole tal võimalik oma õigusi kaitsta või on need võimalused väga väikesed. Seega on halduskohus õigustatult jätnud kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tiina Pappel Agu Timmi