1-13-984/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-984 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. augusti 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.E, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 27. augusti 2014 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 19.04.2013 otsusega tunnistati J.E süüdi ja teda karistati KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kestuseni 2 aastat 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

aeg ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti karistus tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Katseaja kestel pidi J.E täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandi talle täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

2. 28.03.2014 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtusse erakorralise ettekande, milles ta taotles määrata J.E-le täiendavaks kohustuseks sotsiaalprogrammis

osalemise. Taotluse põhjustas J.E poolt registreerimiskohustuse rikkumine ning alkoholi tarvitamine katseajal (s.o ta pani alkoholijoobes toime uue väärteo).

2.1 Viru Maakohus 31.03.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning kohustas J.E osalema sotsiaalprogrammis.

3. 11.08.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule teise erakorralise ettekande,

taotledes J.E-le Viru Maakohtu 19.04.2013 otsusega mõistetud karistuse täitmisele

pööramist. Ametnik on seisukohal, et J.E puhul ei ole käitumiskontrolli teostamine

2 otstarbekas, kuna vaatamata kriminaalhooldusametnike poolt läbiviidud sekkumistele tarvitas ta katseajal taas alkoholi.

4. Viru Maakohus 27.08.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ning pööras J.E-le Viru Maakohtu 19.04.2013 otsusega mõistetud vangistuse 2 aastat 7 kuud

27 päeva täitmisele. Maakohtu põhjendused olid seejuures järgmised.

4.1 Kohus leidis, et J.E rikkumine on tõendatud kriminaalhooldusametniku poolt alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolliga. Süüdimõistetu seletused, mille kohaselt ta tarvitas eelmisel õhtul 2 liitrit kanget õlut, näitavad isiku kergemeelsust talle mõistetud karistusse puutuvalt – süüdimõistetu ei ole isegi püüdnud teadvustada endale alkoholi tarvitamise probleemi. Kuna esmasel registreerimisel 05.06.2013 selgitati J.E-le tema kriminaalhooldusalaseid õigusi ja kohustusi ning kohus on juba varem reageerinud samataolisele rikkumisele uue kohutuse panemisega, leidis kohus, et tegemist on tõsise rikkumisega.

4.2 Maakohus märkis, et kriminaalhooldusalusele on juba ühel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks, s.o 31.03.2014 Viru Maakohtu määrusega määrati talle täiendav

kohustus – läbida sotsiaalabiprogramm. Kuigi ettekandes ei ole märgitud, kas ja millise programmi on süüdimõistetu läbunud, saab järeldada, et uue kohustuse määramise kaudu ei ole enam võimalik isikut mõjutada. Süüdimõistetu ei ole rikkumisest piisavaid järeldusi teinud ja on jätkanud alkoholi tarvitamist ajal, mil talle oli määratud kohustus seda mitte teha. See näitab, et

isik on kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt.

Kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on

süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui

süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust kandma.

4.3 Hinnates kriminaalhoolduse jätkamise perspektiivi ei saa kohtu arvates jätta tähelepanuta ka seda, et isik oli varem kohtulikult karistatud ja karistusest tingimuslikult vabastatud, kuid ka tol korral ei tulnud ta kriminaalhooldusega toime ja Viru Maakohtu 24.04.2009 kohtumäärusega

pöörati 4-kuuline karistus täitmisele. Käesolevas kriminaalasjas oli isik süüdi tunnistatud esimese astme isikuvastases kuriteos, karistusest vabastamine oli kohaldatud kui erand, et anda

isikule viimane võimalus asuda seadusekuulekalt elama. Kuritegu oli toime pandud

joobeseisundis. Seega on tuvastatav, et alkoholi tarvitamise probleem oli ja on sügav ning täiendava kohustuse range järgimine (mitte tarvitada katseajal alkoholi) on süüdimõistetu jaoks erilise tähendusega.

4.4 Pannes kuriteo toime joobeseisundis, olles tabatud kahel korral katseajal alkoholi tarvitamise tunnustega, ei ole süüdimõistetu aru saanud, et kohtu määratud kohustuste järgimine on see tingimus, mille esinemisel jäetakse karistus täitmisele pööramata. Süüdimõistetu ei teinud

midagi, et lahendada alkoholi tarvitamise probleemi. Ta ei ole senini läinud ravile. Süüdimõistetu kinnitus, et ta käis polikliinikus ja talle selgitati, et pöörduda tuleb kuu aja pärast,

ei ole ettekande lahendamisel oluilise tähendusega, sest alkoholi tarvitamise probleem on süüdimõistetul tekkinud juba ammu.

4.5 Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja J.E tuleb saata karistust kandma.

5. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse J.E, taotledes kaevatava määruse

tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist. Ta on nõus ükskõik millise muu meetmega.

3

5.1 J.E rõhutab, et käesolevaks ajaks on ta alkoholismivastase ravi saamiseks pöördunud arsti poole ja saanud ka vastava süsti, mida kinnitab määruskaebusele lisatud tõend.

Enda vabastamist taotleb ta eelkõige oma perekonnale mõeldes. Tema naine töötab lihtsa õmblejana, kelle töötasu ei ole suur. Naine on ka haige, ta veresuhkru näit on kõrge ja detsembris

otsustatakse diabeedi diagnoos. Neil on ka 10-aastane poeg. Tema karistuse täitmisele pööramisel satuks perekond viletsuse äärele.

5.2 J.E kinnitab, et enam ta alkoholi ei tarvita. Ta töötab ehitusfirmas ja täidab

tööülesandeid terves Eestis, sh Kiviõli tehases. Viimases tehakse alkoholiteste, millega paralleelselt käib valikuline kodude külastamine ja tema suhtes ei ole kunagi märkusi tehtud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu

määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning esitatud kaebus jääb tagajärjetuks. Seda seisukohta põhistab kohus järgnevalt.

7. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kohtutele esitatud materjalidest nähtuvalt kahtlust

selles, et süüdimõistetu rikkus korduvalt temale Viru Maakohtu 19.04.2013 otsusega pandud

kohustust, s.o alkoholi tarvitamise keeldu. Määruskaebusest selguvalt ei vaidlusta rikkumiste fakti ega tema suhtes repressiivsete vahendite kasutamise põhjendatust ka J.Ese. Eelkõige oma perekonna heaolule tuginedes palub ta aga kohaldada tema suhtes muid meetmeid peale karistuse täitmisele pööramise.

8. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida

talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega loetleb viidatud paragrahv tõesti kolm alternatiivset võimalust reageerimaks süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. Loetletud meetmete valikul peab kohus arvestama konkreetse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse.

8.1 Maakohus on antud juhul pidanud vajalikuks saata J.E vanglasse talle mõistetud karistust kandma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega täielikult. Süüdimõistetule

võimaldati esmalt karistuse kandmist vabaduses ja seejärel, peale alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, anti talle uus võimalus tõendada oma motiveeritust ja soovi täita talle kohtuotsusega määratud kohustusi. J.E seda järjekordset vastutulekut ära ei kasutanud ja abi ei olnud

ka temale Viru Maakohtu 31.03.2014 määrusega pandud täiendavast kohustusest osaleda sotsiaalprogrammis. Mingeidki mõjuvaid põhjusi kohustuse eiramiseks süüdimõistetul ei olnud.

Sellised korduvad tahtlikud minetused kohtuotsuse täitmisel muudavad põhjendamatuks teiste KarS § 74 lg-s 4 toodud karistuse täitmisele pööramise alternatiivide kohaldamise. Käesolevalt

on ilmne, et J.E suhtus temale antud võimalusse kanda oma karistust vabaduses

kriminaalhooldusele allutatuna ükskõikselt ning tema usaldamine sellise karistuse määramise

läbi ei ole olnud põhjendatud. J.E-le oli põhjalikult selgitatud kriminaalhooldusaluse

õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumise korral. Vaatamata tehtud selgitustööle ei täitnud süüdimõistetu kohtuotsust, mistõttu tuleb temale mõistetud ja kandmata karistus pöörata täitmisele.

9. Ringkonnakohtu seisukohta J.E karistuse täitmisele pööramise vajalikkusest ei lükka ümber süüdimõistetu väited tema perekonna heaolu ohtu sattumisest ega kinnitused lõpuks

alkoholismivastasele ravile pöördumisest. Kahtlemata tuleb kahetsusväärseks pidada, et perekond ei saa vajadusel toetuda ühele perekonnaliikmele, kuid tekkinud olukord on kujunenud

J.E enda tegevuse tagajärjel. Tingimisi vangistuse kohaldamisel antakse süüdimõistetule võimalus hea käitumise ja kohustuste täitmisega vältida vangistuse täideviimist.

4 J.E suhtus oma kohustustesse hooletult ja ükskõikselt, arvestamata ise oma lähedaste heaolu.

9.1 Käesolevalt ei muuda kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise

möödapääsmatust enam ka J.E ravile pöördumine. Siinjuures on oluline vaadata kõigepealt kuritegu, mille eest isikule karistus algselt mõisteti. Seda tehes selgub, et J.E lõi kannatanuga ühise alkoholitarvitamise ajal viimast kaks korda noaga rindkere piirkonda. Viru

Maakohtu 31.03.2014 määrusest nähtub, et süüdimõistetule määrati lisakohustus, kuna 09.03.2014 ta oma korteris lärmas, karjus valjusti, kasutas ebasündsaid väljendeid, vehkis kätega ning püüdis saavutada füüsilist kontakti ja alustada kaklust. Tema käitumine kvalifitseeriti KarS

§-s 262 sätestatud väärteona. Kriminaalkolleegium leiab, et J.E poolt alkoholi

tarvitamise keelu korduva rikkumise teeb eriti taunitavaks just asjaolu, et olles karistatud nii

kriminaalkui väärteokorras, ei ole süüdimõistetu siiski leidnud endas piisavalt motivatsiooni

alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Toimunut silmas pidades peaks nimetatud keelust kinnipidamine J.E jaoks olema aga esmatähtis.

10. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Tiit Lõhmus Mati Kartau