Legislator Case Law & Legislation
1-12-10398/93 AI generated

1-12-10398/93 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-12-10398/93
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 22.02.2013 otsusega mõisteti Roman Votjakov süüdi. Riigikohtu Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2013 otsused R. Votjakovi süüditunnistamises ja

Legislator headnote

AI generated

1-12-10398/93 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Riigikohtu Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2013 otsused R. Votjakovi süüditunnistamises ja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-10398

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 18. augusti

2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

süüdimõistetu Roman Votjakov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 18. augusti 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Roman Votjakovi

määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 22.02.2013 otsusega mõisteti Roman Votjakov süüdi. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 05.12.2013 otsusega tühistati Harju Maakohtu 22.02.2013 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2013 otsused R. Votjakovi süüditunnistamises ja

karistamises. R. Votjakov mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks

mõisteti KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel 3 aastat 2 kuud ja 4 päeva vangistust.

Karistusaja algus 23.05.2012 ja lõpp 27.07.2015.

2. Viru Maakohtu 18.08.2014 määrusega jäeti R. Votjakov vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus arvestas, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12 korda ja

reaalset vangistust kannab R. Votjakov kaheksandat korda, väärteokorras on teda

karistatud 28 korda. Maakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et kinnipeetav ei ole oma

varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud, vaid jätkanud kuritegude

toimepanemist. Maakohus võttis arvesse ka seda, et R. Votjakovi poolt toimepandud

kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumateks.

2.2. Maakohus, tuginedes asja materjalidele, leidis, et vabanemise korral puudub

kinnipeetaval alaline kindel elukoht. Maakohus märkis, et kuna kriminaalhoolduse ja

käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha

puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik, mis omakorda välistab

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Maakohus arvestas ka R.

Votjakovil kindla töökoha ning toetava sotsiaalse lähedaste võrgustiku puudumist.

Samuti oli maakohtu hinnangul kaalukaks ka asjaolu, mille kohaselt on kinnipeetav

varasematel katseaegadel rikkunud kontrollnõudeid ning uusi kuritegusid toime

pannud.

Eeltoodule tuginedes ei pidanud maakohus R. Votjakovi vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamist võimalikuks.

3. Viru Maakohtu 18.08.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R.

Votjakov, kes palub tühistada Viru Maakohtu 18.08.2014 määruse ja vabastada R.

Votjakov vangistusest tingimisi enne tähtaega.

R. Votjakov esitas MTÜ Lootuse Küla kinnituse, mille kohaselt on tal võimalik osaleda

10-kuulisel alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Kinnipeetav märgib,

et nimetatud MTÜ võimaldab talle kindlat elamispinda ning samuti tuleb tal seal

viibimise ajal tööl käia, mis on üheks rehabilitatsioonikeskuse peamiseks eesmärgiks.

R. Votjakov soovib oma elustiili muuta ning kuritegelikust käitumisest loobuda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

R. Votjakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal

põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu R. Votjakovi määruskaebuses

esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja R. Votjakovi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus

jätta R. Votjakov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt

toime pandud kuriteo raskusele, varasemale karistatusele ja elukäigule ning

isikuandmetele, on põhjendatud.

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et R. Votjakov soovib asuda elama

Lootuse Külla ning läbida seal 10 kuu pikkuse alkoholi- ja narkosõltuvusest

taastumise programmi, on läbinud sõltuvusprogrammi „Usk ja teadmine“ ning

„Eluviisitreening“, osaleb majandustöödel ning tema käitumist hinnatakse vanglas

heaks.

Siiski leiab ringkonnakohus, samaselt maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad

asjaolud kaaluvad üles R. Votjakovi vabastamist toetavad asjaolud.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb R. Votjakovi

tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige kuriteo toimepanemise

asjaolusid ning isiku varasemat elukäiku. Ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on

varasemalt kriminaalkorras kaksteist korda karistatud ning kes kannab kaheksandat

vanglakaristust, ei saa hinnata tema varasemalt elukäiku arvestamata.

8. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, mille kohaselt on elu- ja

töökoha olemasolu vabastamise otsustamisel olulisteks asjaoludeks, kuid arvestades

R. Votjakovi varasemat elukäiku ning asjaolu, et isik on varasemalt katseajal viibides

sooritanud uusi kuritegusid, ei ole tema vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud

ega võimalik. Isik, pannes toime kuriteo, peab eelkõige arvestama asjaoluga, et tal

tuleb kanda talle mõistetud karistus tervikuna. Süüdimõistetutele ei ole tagatud

absoluutset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid see otsus

põhineb kohtu kaalutlusõigusel, mis tehakse tuginedes KarS § 76 lg 3 sätestatule.

9. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oleks

süüdimõistetu vabastamine ennatlik, sest süüdimõistetut on varasemalt

kriminaalkorras karistatud kokku kaheteistkümnel korral ning reaalset vanglakaristust

kannab R. Votjakov kaheksandat korda. Isikut on varasemalt kriminaalhooldusele

allutatud, mis aga ei ole oma eesmärki saavutanud ning süüdimõistetu ei ole

mõistetud karistustest vastavaid järeldusi teinud ning oma käitumist muutnud ja

positiivseid hoiakuid kinnistanud.

Lisaks eeltoodud isiku kriminogeenset käitumist iseloomustavatele asjaoludele on

käesoleval hetkel tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel kindlasti

kaalukad isiku poolt toime pandud kuriteo raskusaste ning selle iseloom. Samuti on

oluline välja tuua isikul tekkida võivad majanduslikud raskused ning sellega

kaasnevalt oht uute kuritegude toimepanemiseks.

10. Olles mõistetud süüdi raske rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest ja

varasemalt kriminaalkorras karistatud 12 korral, oleks R. Votjakovi ennetähtaegne

vabanemine ilmselt vastuolus ka seaduskuulekate ühiskonnaliikmete arusaamaga

riigi karistuspoliitikast ja karistuse mõistmise üldpõhimõtetest.

11. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu R. Votjakovi

määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Paavo Randma

Mati Kartau