3-14-51721/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS m e n e t l u s a b i t a o t l u s e l a h e n d a m i s e j a k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-51721 Määruse kuupäev 24.09.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas eurot seoses julgeolekuosakonna spetsialisti tegevusetusega

Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta N.L. taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks rahuldamata;

2. Tagastada N.L. kaebus haldusasjas nr 3-14-51721;

3. Määrus saata kaebuse esitajale koos venekeelse tõlkega;

4. Kaebus koos lisadega tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 18.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tartu Maakohtust kinni peetava isiku N.L. kaebus Tartu Vangla, täpsemalt Tartu Vangla julgeolekuspetsialisti tegevusetuse peale, millega kaebajale oli tekitatud kahju summas 10 000 eurot.

Kaebuse kohaselt on N. L. tekkinud kahju seeläbi, et teda paigutati alates 16.05.2011 ühte kambrisse kinnipeetav J.L. (kaebuses märgitud kinnipeetava nimeks J.L.), kes teda füüsiliselt ja vaimselt terroriseeris, kuid vangla ei võtnud selles osas midagi ette. Kaebajal tekkisid erinevad tervisehädad, kuid vangla tema probleemidele kinnipeetav L. ei reageerinud, kuigi kaebaja neile pidevalt viitas. Julgeolekuosakonna spetsialist Robert Avaste ei teinud midagi konflikti lahendamiseks, vaid provotseeris seda ega paigutanud kaebajat ümber teise kambrisse. Kaebuses palub N. L. kostjalt ehk Robert Avastelt välja mõista 10 000 eurot, palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ja palub võimaldada endale tasuta riigi õigusabi. Lisaks palub kaebaja saata kaebuse ärakirja prokuratuuri ning palub oma kaebuse koopiat.

Kohtu seisukoht

2. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kaebus esitatud Tartu Vangla kui avaliku võimu kandja vastu, kuivõrd riigivastutuse seaduse § 12 lg 2 sätestab, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti.

3. Kaebaja on kaebuses esitanud riigi õigusabi taotluse, milles soovib õigusabi osalemiseks protsessis ja juriidiliste dokumentide korrektseks koostamiseks. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 alused, mil riigi õigusabi ei anta.

RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

Kuna kaebuse asjaoludest nähtuvalt soovib kaebaja riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, siis ei ole antud juhul riigi õigusabi andmine lubatud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa avaliku huvi N. L. kaebuse menetlemisel.

Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 110 lg 2 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 6 leiab kohus, et N. L. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ei kuulu rahuldamisele.

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et N.L. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

12.09.2014 edastas kohus Tartu Vanglale teabenõude, milles palus vastata, kas N. L. on kaebuses toodud asjaoludel pöördunud kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole. Tartu Vangla vastas 16.09.2014 kohtule, et N. L. ei ole teabenõudes märgitud sisuga kahju hüvitamise taotlust Tartu Vangla kahjunõuete registri kohaselt esitanud.

HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kuna kaebajal on kahjunõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole N. L. kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kuna N. L. kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus võtta seisukoht riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas. Kaebuse koopia prokuratuuri edastamise taotluse ja kaebuse koopia kaebajale edastamise taotluse osas märgib kohus, et kuna N. L. kaebus kuulub tagastamisele, siis edastatakse kaebuse originaal peale käesoleva määruse jõustumist kaebajale ning seetõttu puudub vajadus sellest eraldiseisva koopia tegemiseks ja kaebajale edastamiseks. Peale kaebuse tagastamist on

N. L.il soovi korral võimalik see ise edastada prokuratuurile.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik