2-13-58258/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-58258

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2014, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-13-58258 Tsiviilasi Danske bank A/S Eesti filiaal hagi Urmas Tiisk vastu 2500 euro nõudes Tsiviilasja hind 3542,41 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja: Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood: 11488826; asukoht: Narva mnt 11, 15015 Tallinn)

• Hageja esindaja: Külliki Tammik (A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: kylliki@julianus.ee; tel: 6814 400)

• Kostja: Urmas Tiisk (isikukood: 38209122769; elukoht: XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Urmas Tiisk’ilt 15.01.2007 sõlmitud käenduslepingust tulenev põhivõlgnevus 1683,50 eurot (tuhat kuussada kaheksakümmend kolm eurot ja 50 senti) ja intressid 15,48 eurot (viisteist eurot ja 48 senti ) Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks.

3. Välja mõista Urmas Tiisk’ilt jooksev viivis 0,3% päevas põhinõudelt (1683,50 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest 25.03.2014 kui põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 801,02 eurot (kaheksasada üks eurot ja 2 senti) Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud Urmas Tiisk’i kanda.

7. Välja mõista Urmas Tiisk’ilt menetluskulud summas 350 eurot (kolmsada viiskümmend eurot ja 0 senti), millest riigilõiv 275 eurot ja esindustasu summas 75 eurot Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks.

8. Välja mõista Urmas Tiisk’ilt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks.

Tsiviilasi nr 2-13-58258

9. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

13. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

14. Hageja esitas kohtule taotluse ka menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosnesid hageja menetluskulud kulust riigilõivule 275 eurot ja kulutustest õigusabile 191,73 eurot (summale lisandub käibemaks). Hageja esitas ka kulutusi tõendavad dokumendid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevalt leiab kohus, et hageja kulutused õigusabile on ilmselgelt põhjendamatud. Arvestades, et tegemist oli eelduslikult vähem keeruka ja mahuka lihtmenetluse asjaga, asi lahendati tagaseljaotsusega (ei olnud vajadust vastata kostja argumentidele või osaleda kohtuistungil) ning tavapärast menetluskulude suurust tagaseljaotsuse puhul, samuti arvestades

Tsiviilasi nr 2-13-58258 lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulutusi summas 75 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Seega on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 350 (275 + 75 = 350). Hageja taotles, et kostja tasuks menetluskuludelt viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. Kohus leiab, et TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb nimetatud taotlus rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik