1-14-6068/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-6068

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. septembril 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-6068 (14230200461)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi R S

süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 04.09.2014

Prokurör

Ruta Rammo

Süüdistatav R S isikukood xxxxxxxxxxx Eesti kodanik – ; ;

keskharidusega; elukoht: ; varem XXX; töökoht: XXX

kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 29.09.2010 otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära tingimisi 3-aastase katseajaga ja

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks; tõkend: elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 14.06.2014)

Kaitsja Alar Salu

RESOLUTSIOON

1. R S KarS Süüdi tunnistada § järgi ning karistuseks mõista 7(seitse) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuu ja

10 päeva õrra kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistuse v ) ja

4 (neli) d ja

kuu

20 (kakskümmend päeva) vangistust.

KarS § 68 lg 1 päev eelvangistust ( ) ning kanda jääb 4 alusel lugeda kantuks 1 14.06.2014 kuud ja 1

9 päeva vangistust.

KarS § 73 alusel ei pöörata vangis täielikult täitmisele, kui tust R S 3(kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõ ustumist.

2. Lisakaristusena

1 alusel R S i

KarS § 50 lg 1 p võtta ’ lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (nelja ) kuuks ks .

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb ’ R S il loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest

.

3. Välja mõista ’ määratud kaitsjale R S i menetluskulud riigieelarve tuludesse: lt

makstud tasu 72 eurot

(seitsekümmend kaks) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot ( ). viissada kolmkümmend kaks eurot 50 senti

Kohus määrab KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse võrdsetes osades jõustumisest.

Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 423 ja § 424 alusel võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunikult menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra või tasumist kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist.

Süüdistus

R S juhtis 14.06.2014 kella 01.33 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 108B juures mootorsõidukit

BMW 735I, riiklik giga XXXXXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove u registreerimismär 0,92 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,83 mg/l)].

Sellise käitumisega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 4 p 1 nõudeid. J R S

uht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem (alates 01.07.2014 s

lg 1 isalduvad taolised nõuded LS § 69 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ning LS § 69 lg 2 p 1). Seega pani R S tahtlikult

toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör taotles R S süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega

9 kuud, mida lühimenetlusest tingituna kolmandiku võrra vähendada. Kandmisele kuuluvast vangistusest 6 kuud lugeda kantuks 1 päev eelvangistust. KarS § 73 lusel jätta vangistus a

tingimisi kohaldamata, kui R S 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti pidas prokurör vajalikuks ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades karistuse eri-

lisakaristuse kohaldamist ning taotle R S i s KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ’ lt mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. näol on tegemist isikuga, kes juba aastaid võtab R S liikluses suuri riske nii alkoholijoobes kui kainelt rooli asudes: mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes on teda varasemalt ustes karistatud rahatrahvidega, kehtiv on väärteomenetl

üks väärteokaristus kiiruse ületamise eest. Kustumata on karistatus samalaadse kuriteo eest

KarS § 424 järgi, kus lisaks põhikaristusele kohaldati ka lisakaristust (juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks). Tegemist ei ole juhusesüüteoga. Ainuüksi põhikaristus ei ole süüdistatava puhul piisav preventiivse eesmärgi saavutamiseks. Lisakaristus on vajalik ka eri ühiskonna turvalisuse tagamiseks.

Kaitsja ei vaidlustanud süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemist, selle tõendatust ega kvalifikatsiooni. Tema arvates on süüdistatav oma teost aru saanud, ta mõistab et joobes juht on liikluses ohtlik mitte ainult endale vaid ka kaasliikleja mad rahatrahvid on tele kõik varase ta koheselt tasunud. Oma töös ja igapäevases elus on süüdistatav otseselt sõltuv juhulubade olemasolust, ta võtab osa oma elukaaslase laste ülalpidamisest, sõidutab neid kooli ja lasteaeda, osutab transporditeenust oma emale ja vanaema le. de

Kaitsja leidis, et karistusena ei peaks kõne alla tulema üksnes vangistus, sest võimalik on mõista ka rahalist karistust või rakendada üldkasulikku tööd. Seadus näeb ette võimaluse, mitte aga kohustuse kohaldada lisakaristust. Arvestades R S sotsiaalseid, perekondlikke ja tööala eid olusid tuleks lisakaristus jätta kohaldamata. Kui kohus mõistab karistuseks rahalise s

karistuse, siis menetluskulude tasumise palu s kaitsja määrata ositi.

Süüdistatav oma süüd tunnistas, toimepandut kahetses ja pidas oma käitumist väga taunimisväärseks. Põhikaristuse osas nõustus ta tingimisi vangistusega, kuid palus mitte kohaldada lisakaristust, kuna tööülesandeid tuleb tal täita erinevates maakondades ning oma lähedastele on ta ainsaks isikuks, kes osutab neile transporditeenuseid. Tuvastatud asj

aolud ja kohtu järeldused

Vaidlust ei ole selles, et 14.05.2014 kella 01.33 ajal R S Tallinnas Paldiski mntjuhtis l mootorsõidukit alkoholijoobes (alkoholijoove 0,83 mg/l väljahingatavas õhus). BMW, olles

Mootorsõiduki joobes juhtimine tõendami ütlustega (tl 8), millest on st leidnud tunnistaja S S nähtub, et pärast sõiduki peatamist oli juhi suust tunda tugevat alkoholi lõhna. Autos oli kolm isikut. Juhiks osutus R S, kelle joovet kontrolliti kohapeal indikaatorvahendiga ning seejärel toimetati juht politseijaoskonda, et joove kindlaks teha tõendusliku alkomeetriga. Neid ütlusi kinnitavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 9) ning tõendusliku alkomeetri väljatrükk (tl 10-11).

Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et alkoholi tarvitas ta oma tuttavate juures Õismäel eelmisel õhtul ja öösel kuni kella 00.30 ni. Jõi ära ca 0,5 liitrit džinni toonikuga. Kui hakkas -

koju minema, kohtus bensiinijaamas juhuslikult oma tuttavatega ja otsustas nendega koos edasi minna Harku järvele. Purjus peaga istus ta oma tuttava K autosse ja jõudis sõita umbes

500 meetrit kuni politsei ta kinni pidas (tl 15).

Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine toob kaasa kriminaalvastutuse, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuriteo objektiivn R S alkoholijoove e koosseis on täidetud, kuna mootorsõidukit juhtides oli 0,83 mg liitris väljahingatavas õhus. Mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes pani R S toime otsese tahtlusega.

Kohus leiab igesti on R S

, et õ käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest, so karistamise aluseks on isiku süü;

arvesse tuleb võtta karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

R S on toime pannud teise raskusastmega kuriteo, tema süü suurust iseloomustavad teo toimepanemise asjaolud. Alkoholijoobes asus ta juhtima autot, kus peale tema viibisid ka teised isikud. Olles eelnevate tundide jooksul pidutsenud ühes seltskonnas, otsustas ta uues seltsonnas pidutsemist jätkata ning autot alkoholijoobes juhtima hakates pani ta ohtu mitte ainult enda, vaid ka autos viibivate isikute ning kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu tema süü suurust ei saa hinnata väikeseks.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud selles asjas puuduvad.

KarS § 424 sanktsioon näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui vangistuse kuni kolm aastat.

R S i ’ ei pea kohus võimalikuks karistada kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. Erinevate liiklusalste süütegude eest on teda karistatud väärteokorras rahatrahvidega, kriminaalkorras rahalise karistusega tingimisi. Kergemaliigiline karistus ei vastaks

tema süü suurusele ega oleks piisav tema mõjutamiseks tulevikus mitte enam toime panema uusi süütegusid, samuti ei oleks see kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega Arutatav kuritegu ei elus. ole paraku juhuslik episood süüdimõistetu

Kohus nõustub prokuröriga, et ’ R S i tuleb karistada vangistusega ning seda alla sanktsiooni keskmist määra. Keskmises määras või üle keskmise määra karistuse mõistmine oleks põhjendatud näiteks juhul, kui sõidukit oleks juhitud raskes joobes, sellega oleks kaasnenud muud liiklusrikkumised ( seda oleks tehtud näiteks kiiruse ületamine, turvavööta sõitmine) või suure liiklustihetusega ajal ja kohas.

Mõistes ’ le põhikaristusena vangistuse 7 kuud, tuleb seda lühimenetlusest tingituna R S i

KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada ning KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb karistusest kantuks lugeda 1 päev eelvangistust. Seega kandmisele kuulub 4 kuud ja 19 päeva vangistust.

Samuti nõustub kohus prokuröriga selles osas, et reaalse vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas. Kohus arvestab seda, et tegemist on isikuga, kellel on kindel eluja töökoht, kes hoolitseb oma lähedaste eest, kes toimepandut kahetse suhtes on võimalik kohaldada b. R S

KarS § 73 sätteid, ehk jätta tingimisi vangistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata ning katseajaks määrata 3 aastat.

Karistuse eesmärkidele vastab ’ kohtu arvates ka R S ile lisakaristuse kohaldamine.

Lisakaristus on vajalik nii R S edasiseks mõjutamiseks mitte enam toime panema uusi süütegusid ning see on vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib süüdimõistetule kuriteo korral kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kohus peab võimalikuks mõnevõrra lühema lisakaristuse mõistmist kui taotles prokurör ning peab põhjendatuks ’ na juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks. R S ilt lisakaristuse

Kohus ei nõustu kaitsja või süüdistatava taotlusega mitte kohaldada lisakaristust põhjusel, et igapäevane auto kasutamine on vajalik ’ le tööalaselt ja isiklikus elus oma lähedaste eest R S i

hoolitsemisel ja neile tarnsporditeenuste osutamisel. Esikohale ei tule sellise kuriteo puhul seada mitte süüdistatava ja tema lähedaste ühiskonna üldine enda mugavus ja heaolu, vaid

liiklusturvalisus. R S puhul on tegemist isikuga, kes sõidukit alkoholijoobes on juhtinud korduvalt.

Riigikohus on oma otsuses 13.09.2013 (3-1-1-122-

13, p 9) märkinud, et lisakaristuse

mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventsiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg s arvesse, kas tegemist oli harjumusisikule mõjub, võttes seejuure või juhusesüüteoga.

Arvestades R S varasemat karistamist samalaadse kuriteo eest, ei saa rääkida enam juhusesüüteost.

Ka varasemates lahendites on riigikohus korduvalt rõhutanud lisakaristuse kohaldamise vajalikkust isikute suhtes, kes on sõidukit alkoholijoobes juhtinud korduvalt (3-1-1-10-03). Isiku poolt korduv nõuete rikkumine võimaldab järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral hüvitada ka menetluskulud.

Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (72 eurot) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise p 2 astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot.

Arvestades süüdistatava sialiseerumisväljavaateid, annab te varalist seisundit ja resot kohus KrMS § 180 lg 3 alusel süüdimõistetu le võimaluse menetluskulusid vabatahtlikult tasuda te

osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. M

enetluskulude kohene tasumine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu.

Kui menetluskulud ei ole selle tähtaja jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetlusnormid -d 175, 179, 180, 238, , millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS § 306, 311-313.

Külli Iisop Kohtunik