3-14-51942/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51942 Haldusasi AE esialgse õiguskaitse taotlus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10. septembri 2014. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus AE määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse AE määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. septembri 2014. a määruse haldusasjas nr 3-14-51942 resolutsiooni punkti 2 peale. 2. Jätta AE määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. septembri 2014. a määruse haldusasjas nr 3-14-51942 resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla üksuse juhi 25.08.2014 käskkirjaga nr 735 rakendati kinnipeetav AE abitöölisena majandustöödele alates 26.08.2014 kuni 31.10.2014. Tallinna Vangla üksuse juht vabastas 02.09.2014 käskkirjaga nr 786 A. E majandustöödelt alates 02.09.2014. Käskkirja kohaselt esitas Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist 02.09.2014 õiendi, millest nähtuvalt on vangla julgeolekuosakonnale laekunud teabe põhjal (kaastööteated nr KT1450000207 ja KT1450000221) kaotanud A. E suhtes usalduse tema edasiseks rakendamiseks vangla majandustöödel abitöölise ametikohal ja kinnipeetava tegevus vangla majandustöödel seab ohtu vangla üldise julgeoleku. Ühtlasi ei näita A. E oma käitumisega kaaskinnipeetavatele head eeskuju. Kuna kinnipeetava edasine töötamine vangla majandustöödel võib ohustada vangla üldist julgeolekut, siis ei ole tema edasine rakendamine vangla majandustöödel võimalik ning ta tuleb majandustöödelt vabastada. A. E esitas Tallinna Vanglale 02.09.2014 käskkirja peale 03.09.2014 vaide.

3-14-51942 2(5)

2. AE esitas 03.09.2014 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 02.09.2014 käskkirja nr 786 kehtivuse peatamiseks kohtumenetluse lõpuni. Usalduse kaotuse ja halvaks eeskujuks olemise tõttu ei ole kinnipeetava töölt vabastamine võimalik ning käskkirjas toodud sellekohased väited ei ole millegagi põhjendatud. Väide kinnipeetava poolt vangla üldise julgeoleku ohustamisest peab tuginema konkreetsetele faktidele, mis peavad olema haldusaktis esitatud. Julgeolekukaalutlustel ei saa kinnipeetavat töölt vabastada üksnes seetõttu, et ta viibib töökohas, kuid ei tee tööd. Käskkirjast ei nähtu ühtegi tegevust, millega A. E võis vangla julgeolekut ohustada. Samuti ei nähtu, millist konkreetset keeldu on taotleja rikkunud või millist korraldust eiranud. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta osutuks kaebaja õiguste kaitse võimatuks, sest A. E määrati Tallinna Vangla 25.08.2014 käskkirjaga nr 735 tööle kuni 31.10.2014.

3. Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vanglal on tõendeid, mille kohaselt võib A. E olla vangla majandustöödel töötamist ära kasutades pannud toime vangla julgeolekut ohustada võivaid ja majanduslikku kahju tekitavaid rikkumisi. Käskkirjas viidatud kaastööteatiseid ei ole vanglal võimalik kohtule esitada, sest tegemist on riigisaladusega, kuid vajadusel tutvustatakse neid kohtunikule. A. E töölt eemaldamine kaalub üles kinnipeetava vajaduse osaleda tööhõives ja saada töötasu.

4. Tallinna Halduskohus vabastas 10.09.2014 määrusega A. E esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ning jättis A. E esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Kuna A. E on esitanud vanglale vaide 02.09.2014 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, on esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg 2 kohaselt lubatav. A. E on tööle määratud kuni 31.10.2014 ehk ka ilma töölt vabastamise käskkirja andmiseta oleks taotleja töösuhe vanglas lõppenud vähem kui kahe kuu pärast ehk enne asjas võimaliku kohtuotsuse tegemist. Kuna potentsiaalse kohtumenetluse ajaks on taotleja tööle määramise tähtaeg tõenäoliselt möödunud, siis ei vaja A. E esialgset õiguskaitset kohtumenetluse ajaks. Isegi kui eeldada, et võimalik kaebus esitatakse enne 31.10.2014 või A. E taotleb esialgset õiguskaitset ka vaidemenetluse ajaks, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kui asja sisulisel menetlemisel peaks selguma, et taotleja töölt vabastamine oli põhjendamatu, on A. E võimalik vajadusel esitada vanglale kahju hüvitamise nõue ning vaidemenetluses taotleda enda tööle ennistamist.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tingib avalik huvi (vangla julgeolek) ja vaide või kaebusega õiguste kaitse võimaluse olematu perspektiiv. Taotlusest võib järeldada, et A. E käib tööl, kuid tööd ei tee. Jääb arusaamatuks, miks peaks mistahes tööandja soovima sellise töötajaga töösuhet jätkata. Tallinna Vangla esitatud materjalidest (julgeolekuosakonna spetsialisti 01.09.2014 ettekanne) nähtub, et A. E on töö ajal omavoliliselt valmistanud tõukeratta ega vaidlusta seda fakti. Sellises olukorras ei ole ilmselt põhjust imestada, et tööandja kaotab temale materiaalse kahju tekitanud töötaja suhtes usalduse ning sellist isikut ei saa pidada eeskujulikult käituvaks kinnipeetavaks, mis on üheks oluliseks eelduseks tööle määramisel ja on aluseks ka töölt vabastamisel. Neil asjaoludel võib vaide või kaebuse rahuldamise perspektiivi pidada olematuks. Kohtul ei ole lisaks põhjust kahelda, et vanglal on taotleja kohta olemas kaastööteatised ning nende pinnalt on vangla pidanud A. E töölt kõrvaldamist põhjendatuks. Julgeolekuoht kaalub sellises olukorras üle kinnipeetava õiguse töötada ja tasu saada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-14-51942 3(5)

5. AE palub määruskaebuses halduskohtu 10.09.2014 määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Halduskohtu poolt viidatud Tallinna Vangla julgeolekuosakonna spetsialisti ettekandest nähtub üksnes see, et A. E tunnistas tõukeratta ehitamist. Sellele vaatamata ei ole A. E suhtes seniajani distsiplinaarmenetlust alustatud ning julgeolekuosakonna juhataja kinnitas 05.09.2014 määruskaebuse esitajale, et tema tegevus ei ohustanud mingil moel vangla julgeolekut ning tema suhtes ühtegi menetlust ei alustata. Mingeid menetlusi pole alustatud ega kavandatud ka vangla poolt viidatud kaastööteatiste alusel. Vangla on jätnud kohtule teavitamata, et A. E õppis keevitamistöid tema vahetu juhi (vangla finantsja majandusosakonna spetsialisti) teadmisel ning eesmärk oli omandada oskus erineva paksusega detailide kokku keevitamiseks. Valmistatavaks esemeks valis määruskaebuse esitaja tõukeratta.

Vangla ei ole selgitanud, milles väidetava majandusliku kahju tekitamine seisneb. Tõukeratta keevitamine toimus õppe-eesmärgil ning kõik selleks kasutatud detailid pärinesid vangla poolt ära visatud esemetest. Tõukeratta konstrueerimisel kasutas A. E ca 1 meetri jagu keevitustraati, ca 100 grammi emailvärvi, ca 500 vatti elektrit ning metallilõikeja lihvketast. Tööaega kulus selleks ca 3 tundi (1,89 Erot). Kui vangla pidas majandusliku kahju tekitamise all silmas eeltoodut, siis on A. E esitanud vanglale taotluse tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetava isikuarvelt 5 Ero ulatuses, mis ilmselgelt ületab tegelikku kahjusummat. Vangla ei ole kohtule samuti teatanud, et alates 25.02.2014 on A. E vanglas elektrikuna töötades kogunud kaablijääkidest, trafodest ja elektrimootoritest puhast vaske ning torutöödest järele jäänud messingit (hinnanguliselt 50 kg vaske ja sama palju messingit). Tegemist on küllaltki hinnalise värvilise metalliga ning selle äraviskamise korral oleks vanglal jäänud igasugune kasu saamata.

Halduskohus on asunud ekslikule seisukohale, et töölt vabastamise aluseks on usalduse kaotus. Kinnipeetavate tööhõivet korraldab esiteks finantsja majandusosakond, mitte julgeolekuosakond, ning justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 § 6 sätestab töölt vabastamise alused ammendavalt. Kohus ei ole vangla finantsja majandusosakonna poole üldse pöördunud. Meelevaldne on ka kohtu järeldus, et A. E käib küll tööl, aga tööd ei tee. Määruskaebuse esitajale anti tööülesandeid vastavalt vajadusele ning kui tööd ei olnud, siis tegeles ta finantsja majandusosakonna teadmisel tööriistade puhastamisega, samuti töökoha ja selle ümbruse korrastamisega ning uute oskuste õppimisega. Uute oskuste õppimise näol enesetäiendamine ei ole distsipliinirikkumine ja on mõistetamatu, kuidas saab selline tegevus tekitada vanglale majanduslikku kahju, kui kasutatakse juba ära visatud metallijääke.

6. Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. A. E vabastati 02.09.2014 käskkirjaga töölt asjaolude ilmnemise tõttu, mis seonduvad A. E töötamisega ning ohustavad vangla julgeolekut ja võivad põhjustada ka majanduslikku kahju. Distsiplinaarvõi muu menetluse alustamata jätmine ei tähenda veel, et vanglal puuduks alus A. E tööle lubamise suhtes usalduse kaotamiseks. Vanglal on olemas tõendid, mis on määruskaebuse esitaja suhtes usalduse kaotuse tinginud. A. E arvamus, et julgeolekuosakonna juhataja ei ole edastanud tööle määramise õigust omavale finantsja majandusosakonna juhatajale kõiki vanglale teadaolevaid fakte, ei anna esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Kinnipeetavate tööhõive on küll vangistuse täideviimise oluline osa, kuid vajalike tööoskuste omandamine ja majandusliku toimetuleku harjutamine ei saa minna vastuollu vangistuse täideviimise eesmärkidega, kui esinevad mõjuvad põhjused kinnipeetava töölt vabastamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja A. E tööle ennistamiseks ei esine ühtegi mõjuvat põhjust.

3-14-51942 4(5) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et A. E määruskaebus tuleb HKMS § 206 lg 1 ja § 252 lg 7 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Tallinna Halduskohus on 10.09.2014 määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldanud A. E menetlusabi taotluse ja vabastanud ta esialgse õiguskaitse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 114 lg 2 kohaselt juhul, kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Praegusel juhul puudub põhjus kalduda kõrvale menetlusabi jätkuvuse põhimõttest.

8. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine eeldab, et esineb kahjuliku tagajärje saabumise oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjuliku tagajärje hilisem kõrvaldamine poleks mõistlikul viisil võimalik. Muu hulgas ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist kahju hilisema rahalise hüvitamise võimalus. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist ning kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendaks sisuliselt põhivaidluse ette äraotsustamist, peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohiks tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (vt HKMS § 249 lg-d 1 ja 3; samuti Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p-d 11-12, 19). Samad põhimõtted on kohaldatavad ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus on HKMS §

249 lg-test 2 ja 5 tulenevalt halduskohtule esitatud juba vaidemenetluse ajal.

9.

A. E palub esialgse õiguskaitse korras kohtul peatada Tallinna Vangla üksuse juhi 02.09.2014 käskkirja nr 786 kehtivus. Ringkonnakohus märgib esmalt, et olukorras, kus A. E on esialgse õiguskaitse taotluse esitanud vaidemenetluse ajal, ei ole taotlust mõistlikult võimalik sisustada viisil, et see puudutab üksnes võimalikku tulevast kohtumenetlust, vaid HKMS § 249 lg-st 4 tulenevalt hõlmab taotlus ilmselgelt ka vaidemenetluse.

Antud juhul pole vaidlust selles, et A. E oli määratud abitööliseks vangla majandustöödele alates 26.08.2014 kuni 31.10.2014. Vaidlusaluse 02.09.2014 käskkirja kehtivuse peatamise korral taastuks varasema 25.08.2014 käskkirja kehtivus, mis lõppeks 31.10.2014. Seega on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine tähendaks sisuliselt vaide või kaebuse eesmärgi saavutamist, olenemata vaidevõi kohtumenetluse lõpptulemusest. Nagu eespool viidatud, peaks sellistel tingimustel esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus, samuti eeldab see vaidel või kaebusel tugevate eduväljavaadete olemasolu.

10. Ringkonnakohtu hinnangul puudub esialgse õiguskaitse rakendamiseks tungiv vajadus ning vaide või kaebuse eduväljavaateid ei ole senistel andmetel põhjust pidada suurteks. Puudub kahtlus, et oht vangla julgeolekule võib olla kinnipeetava töölt kõrvaldamise aluseks, sest selle näevad otseselt ette nii vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 22 kui ka sama sätte alusel kehtestatud justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 2 p 1. Määruskaebuse esitajaga võib põhimõtteliselt nõustuda, et väide kinnipeetava poolt vangla üldise julgeoleku ohustamisest peab tuginema konkreetsetele faktidele, mis peavad reeglina olema haldusaktis esitatud ning piisav ei ole üksnes abstraktne ja hüpoteetiline väide julgeolekuohu kohta (nt Riigikohtu 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12, p 13). Kuigi tuleb möönda, et praegusel juhul ei ole A. E

3-14-51942 5(5) töötamisega seotud ohte vangla julgeolekule vaidlusaluses käskkirjas eraldi välja toodud, vaid piirdutud üldsõnalise viitega julgeolekuohule, ei saa käskkirja siiski pidada ilmselgelt õigusvastaseks ja seega kaebust väga perspektiivikaks. Tuleb arvestada, et vangla on käskkirjas märgitud julgeolekuohu põhjendamiseks viidanud kaastööteadetele, mis on VangS § 333 lg-st

1 ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p-st 1 tulenevalt korrakaitseliseks riigisaladuseks. Juurdepääsuõigus riigisaladusele tekib üksnes RSVS § 26 lgs 1 loetletud alustel. Riigisaladuse kaitsmise eesmärgil ei pruugi seetõttu olla võimalik julgeolekuohtu kinnitavaid tõendeid haldusaktis kajastada (vt ka Riigikohtu 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, p 18). Ringkonnakohus ei pea vaidemenetluses esitatud kiireloomulise esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks põhjendatuks hakata vanglalt käskkirja aluseks olevaid salastatud teabekandjaid tutvumiseks välja nõudma, vaid loeb vaidlustatud haldusaktis toodud konkreetsete viidetega põhistatuks, et käskkirjas märgitud oht vangla julgeolekule tõepoolest esineb.

11. Tallinna Vangla on 09.09.2014 seisukoha lisadena esitanud kohtule väidetavalt A. E töölt eemaldamise aluseks olnud materjalid, mis käsitlevad muu hulgas määruskaebuse esitaja poolt eeldatavasti 2014. a augusti alguses keevitamise teel valmistatud tõukeratta avastamist ja äravõtmist 01.09.2014. Vaide esemeks olevas 02.09.2014 käskkirjas nimetatud sündmusele ei viidata, mistõttu jääb äravõetud eseme ja selle valmistamise asjaolude seos arvatava ohuga vangla julgeolekule ning A. E töölt vabastamisega ebaselgeks. Sellel põhjusel ringkonnakohus tõukeratta valmistamist puudutavaid väiteid määruskaebuse lahendamisel ei analüüsi.

12. Ringkonnakohus nõustub vangla seisukohaga, et A. E esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub ülekaalukas vajadus olukorras, kus riigi ülalpidamisel olevatele kinnipeetavatele on igapäevaste esmavajaduste (nt toitlustus, riietus, majutus, arstiabi) rahuldamine vangistuses tagatud, olenemata kinnipeetaval sissetulekute olemasolust või puudumisest. Lisaks ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda enda tööle rakendamist ja VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustatakse kinnipeetav tööga või rakendatakse teda vangla majandustöödel üksnes võimaluse korral (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2014 otsus nr 3-12- 174, p 9; 19.11.2013 otsus nr 3-11-1750, p 8). Kuna määruskaebuse esitaja õiguste ajutiseks kaitseks ei esine tungivat vajadust ja vaide eduväljavaated ei ole ülemäära suured, puudub alus rahuldada esialgse õiguskaitse taotlust, mille tagajärjeks oleks sisuliselt põhivaidluse ette äraotsustamine ning see võiks tuua kaasa ka vangla julgeolekuohu realiseerumise.

13. Eelneva põhjal jääb A. E määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets