3-14-160/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-160 Otsuse kuupäev

23. september 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Helmeniidu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15. novembri 2013 otsuse nr 12-6/846 ja

18. novembri 2013 otsuse nr 12-6/884 ning 17. jaanuari 2014 vaideotsuse nr 12-4/25 tühistamiseks Asja läbivaatamine

22. aprilli 2014 kohtuistungil; kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Helmeniidu OÜ Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Kaasatud haldusorgan – Põllumajandusministeerium

1. Jätta Helmeniidu OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 23. oktoober 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 15. novembri 2013 otsusega nr 12- 6/846 tunnistati kehtetuks PRIA 1. veebruari 2011 käskkiri nr 12-6/123 „2010. aastal taotletud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse osaline määramine“ Helmeniidu OÜ suhtes, määrati mahepõllumajandusliku tootmise toetus Helmeniidu OÜ-le summas 4164,63 euro ning nõuti tagasi alusetult makstud toetust summas 739,16 eurot.

2. PRIA 18. novembri 2013 otsusega nr 12-6/884 tunnistati kehtetuks PRIA 30. juuli 2012 otsus nr 12-6/1151 „Peadirektori 01.02.2012 otsuse nr 12-6/361 muutmine, 2011. aastal taotletud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse osaline määramine ja toetuse tagasinõudmine“, millega nõuti Helmeniidu OÜ-lt tagasi mahepõllumajandusliku tootmise toetus summas 146 eurot. Sama otsusega määrati Helmeniidu OÜ-le mahepõllumajandusliku tootmise toetus summas 4650,53 eurot ning nõuti tagasi alusetult makstud toetust summas 396,46 eurot.

3. Helmeniidu OÜ esitas 6. detsembril 2013 PRIA-le vaide, milles taotles 15. novembri 2013 otsuse nr 12-6/846 ning 18. novembri 2013 otsuse nr 12-6/884 kehtetuks tunnistamist.

2

4. 17. jaanuari 2014 vaideotsusega nr 12-4/25 jättis PRIA Helmeniidu OÜ vaide rahuldamata.

5. Tartu Haldsukohtusse saabus 19. veebruaril 2014 Helmeniidu OÜ kaebus PRIA 15. novembri 2013 otsuse nr 12-6/846, 18. novembri 2013 otsuse nr 12-6/884 ning 17. jaanuari 2014 vaideotsuse nr 12- 4/25 tühistamiseks.

6. 25. veebruari 2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks PRIA.

7. PRIA esitas 18. märtsil 2014 kirjaliku vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.

8. Tartu Halduskohus määras oma 28. märtsi 2014 määrusega 22. aprillik 2014 kohtuistungi.

9. 22. aprillil 2014 toimus asjas kohtuistung, millel osalesid Helmeniidu OÜ seaduslik esindaja Andrus Lepikov ning PRIA esindajad Kärt Aavel ja Diana Tamm. Tartu Halduskohus palus kohtuistungil PRIA-l esitada nädala jooksul kirjalikud selgitused otsustes toodud summade kohta.

10. PRIA esitas 25. aprillil 2014 täiendavad kirjalikud selgitused otsustes toodud summade kohta.

11. Tartu Halduskohus kaasas oma 19. juuni 2014 määrusega asjas kaasatud haldusorganina menetlusse Põllumajandusministeeriumi.

12. 11. juulil 2014 esitas Põllumajandusministeerium oma kirjaliku seisukoha vaidluse eseme kohta.

13. Tartu Halduskohus määras oma 12. augusti 2014 määrusega asja edasisele läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 9. septembrini 2014.

14. 8. septembril 2014 esitas Helmeniidu OÜ kaebuse täpsustused. Kaebuse põhjendused

15. PRIA peadirektori otsustega otsustati Helmeniidu OÜ-le määrata mahepõllumajandusliku tootmise toetus aastate 2010 ja 2011 eest väiksemates summades kui tühistatud otsustes ning Helmeniidu OÜlt tagasi nõuda 2010.aasta eest alusetult makstud summa 739,16 eurot ja 2011. aasta eest alusetult makstud summa 396,46 eurot. Varasema käskkirja ning otsuse tühistamist põhjendas PRIA asjaoluga, et PRIA on 2013. aastal halduskontrolli läbiviimise käigus tuvastanud, et Helmeniidu OÜ põllumassiivil nr 61043254072 asuvatel põldudel nr 1 ja 3 on heintaimi kasvatatud kauem kui kahel järjestikusel aastal ning Helmeniidu OÜ on sellega rikkunud põllumajandusministri

8. aprilli 2010 määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) nõudeid.

16. Taotledes toetust aastate 2010 ja 2011 eest vaidlusalustele põldudele kui külvikorras olevatele lühiajalistele rohumaadele ning neid vastavalt majandades ning aastatel 2012 ja 2013 kui pikaajalistele rohumaadele ning neid vastavalt majandades käitus kaebaja enda hinnangul õiguspäraselt ning toetuse saamise nõuetele vastavalt. Kaebaja arvates peaks isiku õigusi piirav ja tagasiulatuvalt sanktsioonide (toetuse vähendamine) rakendamist võimaldav norm olema otsesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt sätestatud õigusaktis. Põllumajandusministri määruses nr 44 ei sisaldu normi, mis tunnistaks õigusvastaseks varem lühiajalise rohumaana kasutusel olnud põllu pikaajaliseks rohumaaks muutmise ning näeks sellise tegevuse puhul ette sanktsioone.

17. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt 2012. aasta algul tehtud otsus spetsialiseeruda mahepõllumajanduslikule lihaveisekasvatusele ja sellele otsusele vastavalt tegevuse ümberkorraldamine (sh mahepõllumajanduslikult kasutatava pinna oluline suurendamine ning uue viieaastase mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse võtmine) ei ole vastuolus määrusandja tahtega ja mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eesmärkidega. Kaebajale teadaolevalt vähendab mullaviljakust eelkõige teraviljaja kartulikasvatus, mistõttu mahepõllumajandusliku teraviljaja kartulikasvatuse puhul on nõutav külvikorra rakendamine ning lühiajaliste rohumaade rajamine

3

mullaviljakuse taastamiseks, pikaajalised rohumaad pigem suurendavad mullaviljakust, seega ei ole kaebaja tegevus ka selles osas vastuolus määrusandja tahte ja mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eesmärkidega.

18. Kaebaja kasutas põlde 1 ja 3 aastatel 2010 ja 2011 lühiajaliste rohumaadena, mistõttu ei saanud ta tulu, mida võinuks saada nimetatud põldudel teravilja või kartulit kasvatades ja saaki müües, samuti pidi kaebaja tegema täiendavaid kulutusi heintaimede seemnete ostuks, külviks ning rohumaadelt saagi koristamiseks. Vastustaja märgib vaideotsuses, et 2012. aastal esitatud pindalatoetuse taotlusel on põld nr 3 deklareeritud märkega LR (looduslik rohumaa). Aastatel 2012 ja 2013 esitatud taotlustel ongi põld nr 3 looduslik rohumaa, kuid see põld nr 3 ei ole sama põld nr 3, mis aastail 2010 ja 2011 esitatud taotlustel. Kaebaja arvates näitab asjaolu, et põldude numbrite ja pindalade muutumise, samuti isegi ühe põllu äkilise looduslikuks rohumaaks muutumise märkamata jätmine seab kahtluse alla halduskontrolli läbiviimise metoodika. Vastustaja ei tuvastanud põldude numeratsiooni, pindalade ja kasutusviisi muutust isegi vaidemenetluses.

19. 22. aprilli 2014 kohtuistungil selgitas Helmeniidu OÜ juhatuse liige A. Lepikov, et asjas on kaks vaidlusküsimust. Esiteks ei kuulanud PRIA ei esmases haldusmenetluses ega vaidemenetluses ära kaebaja seisukohti. Teine vaidlusküsimus on see, kas põllud nr 1 ja nr 3 olid 2010. aastal ja 2011. aastal abikõlbulikud või muutusid hiljem selliseks. Mahepõllumajanduse tootmise toetuse eesmärkideks on keskkonna säästmine, mullaviljakuse säilitamine jne, selliseid eesmärke püsirohumaade rajamine täidab. 2010. aasta ja 2011. aasta, mil Helmeniidu OÜ esitas taotlused lühiajalistele rohumaadele, siis olidki need põllud lühiajalised rohumaad, üheski õigusaktis ei ole sätestatud, et kui kogu põldude pindala muudetakse pikaajaliseks rohumaaks, siis 2010. aasta ja 2011. aasta toetused oleks järsku muutunud mitteabikõlbulikuks. 2010 ja 2011 oli tegemist lühiajaliste rohumaadega, OÜ Helmeniidu kasvatas 2010 ja 2011 seal lihtsalt heina, et saagikus taastuks, kuna varasematel aastatel oli seal teravili ja kartul. Nimetatud põldude osas sai mullaviljakus taastatud, siis jäeti need kasutusse pikaajaliste rohumaadena. Kui oli tegemist lühiajalise rohumaaga, ei saanud OÜ Helmeniidu vähimatki tulu nimetatud põldudelt, küll tehti täiendavaid töid. 2010. aastal ja 2011. aastal olid maad külvikorras. Külvikord näeb ette, et üks osa on lühiajalise rohumaa kasutuses. Lühiajaline rohumaa oli tingitud külvikorrast. Lühiajaline rohumaa on puhkamas, järgmisel korral on külvikord muutunud. 2010 ja 2011 oli külvikord, mida järgiti, 2012 mindi teisele suunale, kus külvikorda ei nõuta.

20. 8. septembri 2014 kaebuse täiendustes selgitab kaebaja, et lühiajalise rohumaa vastavust mahepõllumajandusliku tootmise toetamise tingimustele saab hinnata üksnes toetuse taotlemise aastal. Helmeniidu OÜ on veendunud, et lühiajalise rohumaa abil taastatakse põllu mullaviljakus isegi sel juhul, kui samal põllul edaspidi teravilja ei kasvatata. Kaebaja arvates on kummaline väita, et põllu mullaviljakuse tase eelneval aastal (nt aastal 2011) sõltub sellest, millist põllukultuuri kasvatatakse samal põllul järgmisel aastal (nt aastal 2012). Külvikorras oleva lühiajalise rohumaa rajamine ei too tootjale kaasa pikaajalist kohustust. Helmeniidu OÜ-d kontrollis PRIA kohapeal aastatel 2010, 2011, 2012 ja 2013 ning ei leidnud vaidlusaluste põldude osas rikkumisi. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest sai PRIA vaidlusaluste põldude muutmisest pikaajaliseks rohumaaks teada hiljemalt 21. mail 2012, mil Helmeniidu OÜ esitas PRIAle toetuste taotluse, märkides selles vaidlusalused põllud pikaajalise rohumaana. Vaidlustatud otsuste tegemiseni novembris 2013 ei viidanud PRIA ühelgi moel väidetavale rikkumisele. Vastustaja vastuväited

21. Vastustaja leiab, et taotledes 2010 ja 2011 põllumassiivil nr 61043254072 asuvatele põldudele nr

1 ja nr 3 toetust kui külvikorras olevatele kuni kaheaastastele lühiajalistele rohumaadele, neid vastavalt majandades ning 2012 ja 2013 kui pikaajalistele rohumaadele, neid vastavalt majandades, ei ole Helmeniidu OÜ käitunud toetuse saamise nõuetele vastavalt. Põllumajandusministri 8. aprilli 2010 määrusega nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise

4

ja taotluse menetlemise täpsem kord“ on kindlaks määratud nõuded mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks. Määruse nr 44 § 2 lõike 1 kohaselt eristatakse mahepõllumajandusliku tootmise toetuse raames kasvatatavaid kultuure ja toetusmääragruppe. Seejuures eristatakse rohumaad (välja arvatud kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa) ning teravilja, kaunvilja, õlija kiudtaimede, kartuli ja söödajuurvilja kasvatamiseks kasutatav põllumajandusmaad, mustkesa ning kuni kaheaastane külvikorras olevat rohumaad ja heinaseemnepõldu. Poolte vahel esineb vaidlus selles, kas 2010 ja 2011 määruse nr 44 § 2 lg 1 p-s 2 sätestatud toetusmääragrupis deklareeritud kuni kaheaastased külvikorras olevad rohumaad tuleb samas toetusmääragrupis toetusmakse säilitamiseks majandada külvamise aastal ja 2 aastat pärast seda ning künda kas sügisel või järgneval kevadel haljasväetisena sisse või kasvatada seal 3. aastal mõnda teist kultuuri.

22. Määruse nr 44 § 2 lõike 1 punktist 2 tuleneb, et rohumaa, millele vastavat toetust taotletakse peab olema kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa. Määruse teksti sõnastus viitab otseselt sellele, et antud toetusliik on mõeldud kuni kaheaastaste rohumaade toetuseks, mis tähendab, et pärast seda kui rohumaa on saanud 2-aastaseks, ei tohi määruse nr 44 § 2 lg 1 p-s 2 sätestatud toetusmääragrupis deklareeritud põldu enam rohumaana kasutada. Rohumaa katkestamine on võimalik läbi põllul teise kultuuri kasvatamise või põllu hoidmise mustkesas. Vastasel korral saaksid taotlejad iga kahe aasta järel plaane muutes põlde määramata ajani kuni kaheaastaste külvikorras olevate rohumaadena deklareerida ning neile määruse nr 44 § 2 lõike 1 punkti 2 alusel kõrgemas toetusmääras toetust taotleda.

23. Seega tuleb PRIA hinnangul määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2 tõlgendada selliselt, et nii 2010. kui ka 2011. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetust võis taotleda põllukultuuride toetusmääragrupis vaid sellise rohumaa kohta, mida kasutatakse kuni kahel järjestikusel aastal rohumaana, mida majandatakse külvamise aastal ja 2. aastal pärast seda ning küntakse kas sügisel või järgneval kevadel haljasväetisena sisse või kasvatatakse seal 3. aastal mõnda teist kultuuri.

24. PRIA rõhutab, et kaebaja on ettevõtja, kelle juhatuse liikmel lasub kõrgendatud hoolsuskohustus, mis loetakse täidetuks, kui ka teine keskmine heas usus tegutsev professionaal oleks sarnases olukorras samamoodi käitunud. Ettevõtja hoolsuskohustus eeldab muuhulgas ka juhatuse liikme piisavat informeeritust ja seisneb kohustuses mitte võtta põhjendamatuid riske. Ettevõtja hoolsuskohustus hõlmab seega ka toetuse aluseks olevate õigusaktide ja vajadusel muude abistavate materjalide tundmist. Samuti asjaolude kaalumist, milliseid õiguslikke tagajärgi toob kaasa ettevõtte ümberspetsialiseerumine mahepõllumajanduslikule lihaveisekasvatusele ning uue viieaastase mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse võtmine.

25. PRIA kohustus alusetult saadud toetuse tagasinõudmiseks tuleneb Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) § 99 lõikest 3. PRIA on ELÜPS §-st 93 tulenevalt kohustatud kontrollima ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise eesmärgipärasust ja vastavust asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele, samuti taotleja ja esitatud taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele. Muuhulgas on PRIA pädev kontrollima ka seda, kas määruse nr 44 § 2 lg

1 p 2 sätestatud kuni kaheaastased külvikorras olevad rohumaad vastavavad kuni kaheaastaste külvikorras olevate rohumaade määratlusele ka pärast toetuse väljamaksmist. Asjaolu, et kaebaja kasutas 2010 ja 2011 vaidlusaluseid põlde lühiajaliste rohumaadena, ei tähenda, et kuni kaheaastaste rohumaade toetamise eesmärk on täidetud. Eesmärgipärane oleks kaebaja tegevus olnud üksnes siis, kui vaidlusaluste rohumaade osas oleks rakendatud külvikorda, kuivõrd nagu juba eelnevalt märgitud, on kuni kaheaastaste rohumaade toetamise eesmärgiks mullaviljakuse säilitamiseks ja umbrohtude tõrjumiseks kasutada eelkõige sobivaid külvikordi. Antud juhul on see eesmärk jäänud saavutamata.

26. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia ka menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui ei kalduta kõrvale menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. PRIA kinnitab, et Helmeniidu OÜ poolt põldude numbrite ja pindalade muutmine ei ole mõjutanud toetuse tagasinõudmise sisulist otsustamist. PRIA tugines

5

vaidlustatud otsuste tegemisel Helmeniidu OÜ 2010 - 2013 pindalatoetuste taotlustel esitatud andmetele, neist kõrvale kaldumata, millest tulenevalt ei ole PRIA HMS § 40 sätestatud ärakuulamise kohustust rikkunud.

27. PRIA esindajad selgitasid 22. aprilli 2014 kohtuistungil, et kuna kaebaja ei kündnud kolmandal aastal maad üles ega kasvatanud mõnda muud kultuuri, siis on kaebaja saanud toetust alusetult ja PRIA nõudis toetuse tagasi selles osas, mida kaebaja ei ole sihipäraselt kasutanud. Kaasatud haldusorgani seisukoht

28. Põllumajandusministeerium selgitab, et määruse nr 44 § 2 lg 1 punktid 1 ja 2 nimetavad kahte erinevat tüüpi tegevust, milleks antakse mahepõllumajandusliku tootmise toetust. Kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa on võrdsustatud põllukultuuri kasvatamisega seetõttu, et põhimõtteliselt kasutataks kõnealust maad põllukultuuride kasvatamiseks, kuid mullaviljakuse säilitamise ja umbrohu tõrjumise eesmärgil võib seda lühiajaliselt hoida külvikorras oleva rohumaana.

29. Määruse nr 44 §-st 2 tulenevad nende kahe erineva tegevuse toetamise kohta ka erinevad tingimused. Kui rohumaa toetamise eelduseks on loomade pidamine, siis põllukultuuride kasvatamise toetamise tingimuseks ongi põllukultuuride kasvatamine (millega on võrdsustatud kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa). Põllumajandusministeerium jagab seisukohta, et nende tingimuste puhul on tegemist nö toetusõiguslikkuse kriteeriumitega ehk abikõlbulikkuse kriteeriumitega komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 mõttes, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas (ELT L 25, 28.01.2011, lk 8–23), artikli 18 tähenduses.

30. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 18 lõike 1 kohaselt tuleb taotletud toetust vähendada või selle maksmisest keelduda ka siis, kui ei täideta muid kui deklareeritud pindala suuruse või loomade arvuga seotud abikõlblikkuse kriteeriume. Sama lõike kohaselt kohaldatakse mitmeaastaste kohustuste puhul toetuse vähendamisi, väljaarvamisi ja tagasinõudmisi ka nende summade suhtes, mis on kõnealuse kohustusega seoses juba makstud eelnevatel aastatel.

31. Määruse nr 44 § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt antakse kuni kaheaastane külvikorras oleva rohumaa hektari kohta kõrgema määraga toetust võrreldes muude rohumaadega selleks, et säilitada põllukultuuride kasvatamiseks kasutatava maa mullaviljakus ning hoida ära umbrohtumine. Kui kuni kaheaastane külvikorras oleva rohumaa muudetakse pikaajaliseks rohumaaks, jääb see eesmärk saavutamata, sest püsirohumaad ei kasutata põllukultuuride kasvatamiseks. Kohtu seisukoht

32. Vaidlust ei ole selles, et Helmeniidu OÜ taotles mahepõllumajandusliku tootmise pindalatoetust 2010. ja 2011. aasta eest muu hulgas ka põllumassiivil nr 61043254072 asuvate põldude nr 1 ja 3 eest. Toetuse taotlemisel deklareeris kaebaja nimetatud põllud kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaana, s.o põllumajandusministri 8. aprilli 2010 määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) § 2 lg 1 p 2 tähenduses põllukultuurina. Toetustaotlusel esitatud andmetest lähtudes määras PRIA Helmeniidu OÜ-le mahepõllumajandusliku tootmise toetuse vaidlusaluste põldude eest vastavalt 1. veebruari 2011 käskkirjaga nr 12-6/123 ja 30. juuli 2012 otsusega nr 12-6/1151. Käesolevas asjas vaidlustatud 15. novembri 2013 otsusega nr 12-6/846 ja 18. novembri 2013 otsusega nr 12-6/884 tunnistati kehtetuks mahepõllumajandusliku tootmise toetuse määramise otsused vaidlusaluste põldude eest põhjusel, et põldudel on heintaimi kasvatatud kauem, kui kahel järjestikusel aastal.

6

33. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja rajas vaidlusalused rohumaad 2010. aastal ning vaidlustatud otsuste tegemise ajal kasutas kaebaja põlde endiselt rohumaana, põldudel kasvanud heintaimi ei küntud haljasväetisena sisse 2012. aasta sügisel ega 2013. aasta kevadel. Samuti ei olnud kaebaja võtnud põlde kasutusele muude põllukultuuride kasvatamiseks.

34. Helmeniidu OÜ esindaja selgituse kohaselt otsustati 2012. aastal muuta ettevõtte majandustegevust, keskendudes loomakasvatusele. Sel põhjusel võeti vaidlusalused põllud kasutusele nn pikaajalise rohumaana ega küntud põldudel kasvanud heintaimi haljasväetisena sisse.

35. Menetlusosalised on eri meelt selles, kas eeltoodud asjaoludel on Helmeniidu OÜ rikkunud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse tingimusi, s.t kas kaebaja tegevuse tõttu on tagantjärele ilmnenud vaidlusaluste põldude osas mittevastavus toetusõiguslikkuse kriteeriumidele.

36. Tulenevalt Määruse nr 44 § 2 lg-st eristatakse mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemisel ja määramisel rohumaad (määruse nr 44 § 2 lg 1 p 1) ning kuni kaheaastast rohumaad (määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2). Sealjuures on nn pikaajalise rohumaa eest makstava toetuse määraks 76,69 eurot aastas hektari kohta (määruse nr 44 § 2 lg 1 p 1) tingimusel, et iga hektari kohta peetakse põllumajandusettevõttes vähemalt 0,2 ühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke karjatatavaid loomi. Nn lühiajalise rohumaa eest makstava toetuse määraks on 119,20 eurot aastas hektari kohta (määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2).

37. Vastavalt Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 58 lg-le

5 võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada maaelu arengu toetuse saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, sealhulgas väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise täpsemad miinimumnõuded, ning nende piirkondade loetelu, kus maaelu arengu toetust antakse. Nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta. Seega oli põllumajandusministril määruse nr 44 andmisel pädevus piiritleda muu hulgas toetuskõlblikkuse kriteeriume. Kohtu hinnangul on põllumajandusminister seda pädevust kasutanud, määrates, et põllukultuuride rühmas on toetatav kuni kaheaastane rohumaa.

38. Põllumajandusministri seisukohas (tl 73 pöördel) on esile toodud, et määruses nr 44 kuni kaheaastaste rohumaade välja arvamine rohumaade grupist on vajalik seetõttu, et mahepõllumajanduse nõuete kohaselt tuleb mullaviljakuse säilitamiseks ja umbrohtude tõrjumiseks kasutada eelkõige sobivaid külvikordi, kasvatades liblikõielisi ja teisi haljasväetistaimi. Seetõttu mõistab kohus määruse nr 44 § 2 lg 1 p 1 ja 2 selliselt, et nn pikaajalise rohumaa ja nn lühiajalise rohumaa toetamisel on erinevad eesmärgid. Kuni kaheaastaste rohumaade toetamine põllukultuuride grupis kõrgema toetuse määraga peab tagama ettevõtja konkurentsivõimelisuse olukorras, kus mullaviljakuse säilitamise vajaduse tõttu ei ole osa põllumaad konkreetsel aastal aktiivseks tootmiseks kasutatav. Sarnast vajadust toetuse maksmiseks ei esine, kui ettevõtja kasutab rohumaad pikaajaliselt püsirohumaana loomade karjatamiseks. Seetõttu tuleb määruse nr 44 § 2 lg 1 p-s 2 rohumaa kirjeldamiseks kasutatud tingimust, s.t määratlust „kuni kaheaastane külvikorras oleva rohumaa“, mõista toetuskõlblikkuse kriteeriumina. Põllukultuuride grupis on toetatav üksnes rohumaa, mille vanuseks ei ole rohkem kui kaks aastat ning mis on rohumaa mullaviljakuse taastamiseks samal põllul muude põllukultuuride kasvatamise vahelisel ajal.

39. Kohus on seisukohal, et eelnevast tulenevalt ei ole määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2 järgi toetatav püsirohumaa selle rajamisele järgneval kahel aastal. Ka püsirohumaa rajamisele järgneval kahel aastal ei esine selle osas kuni kaheaastaste külvikorras olevate rohumaade toetamise põhjust, s.t puudub mullaviljakuse säilitamise eesmärk.

7

Samuti on kohus seisukohal, et rohumaad, mida asutakse kasutama püsirohumaana ei ole alust määruse nr 44 tähenduses pidada rohumaa rajamise järgselt külvikorras olevaks. Rohumaad saab pidada külvikorras olevaks, kui tegevus viiakse lõpule haljasväetise sisse kündmisega. Seega võib toetuskõlblikkuse kriteeriumi täitmata jätmine selguda ka toetuse määramisele järgnevatel aastatel. Kohus nõustub, et kaebaja väide, et vaidlusalustel põldudel rajati rohumaa külvikorras ja püsirohumaaks muutmise otsus sündis alles 2012. aastal, ei ole kontrollitav ega saa olla aluseks vaidlusaluste põldude mahepõllumajandusliku tootmise toetuse tingimustele vastavaks kvalifitseerimiseks. Vastasel juhul sõltuks rajatava rohumaa põllukultuuride grupis toetamine taotleja suvast. Määruse andmisel aga ei ole ette nähtud rajatava püsirohumaa toetamine põllukultuuride grupis kõrgema toetuse määraga ühelgi juhul.

40. Toodud põhjustel leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult tagasiulatuvalt leidnud, et mahepõllumajandusliku tootmise toetuse toetusõiguslikkuse kriteeriumid põllumassiivil nr 61043254072 asuvate põldude nr 1 ja 3 osas 2010. ja 2011. aastal ei ole täidetud. Toetuse taotlemisega ei võtnud kaebaja endale küll pikaajalisi kohustusi vaidlusaluste põldude suhtes, kuid vastutab siiski selle eest, et toetuse taotlemise esitatud andmed toetuskõlblikkuse kohta vastavad tegelikkusele. Seejuures saab taotleda juhtida tegevust toetataval põllul selliselt, et vastuolu toetuskõlblikkuse kriteeriumitega ei tekiks ka toetuse saamise järgselt. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et toetuse saamise aastatel tegi ta põldudele kulutusi, kuid tulu põldudelt ei saanud. Kulutuste tegemine ega tulu puudumine ei ole toetuse tingimustena nimetatud määruses nr 44, ELÜPS-s ega asjakohastes Euroopa Liidu teisese õiguse aktides.

41. PRIA kohustus toetuse tagasinõudmiseks juhul, kui pärast maaelu arengu toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, on sätestatud ELÜPS § 99 lg-s 3. PRIA puudub seejuures kaalutlusruum olukorras, kus mittevastavus abikõlblikkuse kriteeriumidele on tuvastatud. Toetuse tagasinõudmise regulatsiooni ei saa siinjuures pidada ebaproportsionaalseks, kuna vastav kohustus tuleneb otseselt komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas, art 18 lg-st 2. Käesoleval juhul on abikõlblikkuse kriteeriumi rikkumine sellist laadi, et puuduse ilmnemisel toetuse taotlemisel ei ole kaebajale toetust määratud. Vastustaja on esitanud põhjaliku arvestuse toetuse vähendamise kohta (tl 61-63). Kuna kaebaja ei ole arvestusele vastuväiteid esitanud ja arvestusest ei nähtu ilmseid vastuolusid ega ebatäpsusi, siis kohus selles osas vaidlustatud otsuseid põhjalikumalt ei analüüsi.

42. Helmeniidu OÜ väitel on vaidlustatud otsused õigusvastased ja seetõttu, et nende andmisel ei kuulatud kaebajat ära. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 järgi enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata muu hulgas juhul, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vaidlusalustes otsustes viidatakse sellele, et mittevastavus abikõlblikkuse kriteeriumidele on tuvastatud kaebaja 2013. aasta mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse menetlemisel (tl 6 pöördel, tl 9 pöördel). Seega tuvastas vastustaja mittevastavuse kaebaja poolt toetuse taotlemisel esitatud andmete kontrolli käigus. Neil asjaoludel nõustub kohus, et kaebaja ära kuulamata jätmine vaidlustatud otsuste andmisel on õiguspärane HMS § 40 lg 3 p 2 järgi. Kuna kohtumenetluses kinnitas kaebaja esindaja, et vaidlusalustel põldudel ei ole mullaviljakuse säilitamise tegevus haljasväetise sisse kündmise kaudu

8

lõpule viidud, siis ei ole ka otsuste andmise järel selgunud asjaolusid, mis kohtu hinnangut muuta võiksid.

43. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et PRIA 15. novembri 2013 otsus nr 12-6/846 ja 18. novembri 2013 otsus nr 12-6/884 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Helmeniidu OÜ kaebus jääb rahuldamata.

44. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik