Legislator Case Law & Legislation
2-13-56366/22 AI generated

2-13-56366/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-56366/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-13-56366/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 1

Keywords

AI generated
fraudulent bankruptcy economic offence credit and loan fraud financial crisis shadow banking refund of contributions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2014. a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-56366 Tsiviilasi BIGBANK AS hagi Igor Tšurkin vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 04. juuli 2014.a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Igor Tšurkini määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): Igor Tšurkin (isikukood: XXXXXXXXXX), esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (hageja): BIGBANK AS (registrikood: 10183757) RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 04. juuli 2014.a määrus muutmata ja Igor Tšurkini määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. ASJAOLUD 1. BIGBANK AS esitas 28. novembril 2013 Viru Maakohtule hagi Igor Tšurkin vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. I. Tšurkin ei esitanud vastust hagiavaldusele. Viru Maakohtu 10. jaanuari 2014 tagaseljaotsusega hagi rahuldati. 12. veebruaril 2014 esitas I. Tšurkin tagaseljaotsusele kaja. 12. veebruari 2014 määrusega jäeti kaja käiguta ja anti tähtaeg kautsjoni summas 550 euro tasumiseks ja kostja vastuse esitamiseks.

2 27. veebruaril 2014 esitas I. Tšurkin kostja vastuse hagile ja menetlusabi taotluse I. Tšurkini vabastamiseks kautsjoni tasumisest. 1. aprilli 2014 määrusega jäeti I. Tšurkini menetlusabi taotlus rahuldamata ja kohustati teda tasuma kautsjon kaja esitamise eest summas 550 eurot 14 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. 15. aprillil esitas I. Tšurkin määrusele määruskaebuse. 2. Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2014 määrusega tühistati Viru Maakohtu 1. aprilli 2014 määrus osaliselt ja tehti uus määrus, millega võimaldati I. Tšurkinil tasuda kautsjon kaja esitamisel 550 eurot kahe 275 euro suuruse osamaksena tähtajaga vastavalt 30. mai 2014 ja 30. juuni 2014. Kostja tasus esimese osamakse summas 275 eurot 30. mail 2014 (tl 133). Kostja esindaja esitas 30. juunil 2014 avalduse kohtu määratud menetlustähtaja pikendamiseks kuni 8. juulini 2014 TsMS § 64 lg 1 alusel seoses raske materiaalse olukorraga. MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohtu 04. juuli 2014 määrusega jäeti rahuldamata I. Tšurkini esindaja 30. juuni 2014 avaldus menetlustähtaja pikendamiseks, keelduti I. Tšurkini kaja Viru Maakohtu 10. jaanuari 2014 tagaseljaotsuse peale menetlusse võtmisest, tagastati kaja I. Tšurkinile ja jäeti kaja esitamisega seotud menetluskulud I. Tšurkini kanda.

Kohus leidis, et avaldus menetlustähtaja pikendamise kohta ei ole põhistatud. Viru Maakohtu 1. aprilli 2014 ja Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2014 määruste alusel kohus tuvastas, et kostja poolt esitatud andmete põhjal ei ole alust taotlejat täies ulatuses kautsjoni tasumisest vabastada ning kohus võimaldas kostjal kaja esitamisel kautsjoni tasumine osamaksetena kahe kuu jooksul. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus kaja menetlusse võtmata ning menetluse taastamata. Kostjale oli kautsjoni tasumise tähtaeg piisavat kaua ette teada, et leida vahendid kautsjoni õigeaegseks tasumiseks. Kostja ei esitanud ühtegi objektiivset, temast endast sõltumatut põhjust selleks, et kohus annaks kostjale uue tähtaja kautsjoni puuduva osas tasumiseks. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et kostja majanduslik olukord on vahepeal oluliselt halvenenud. Seetõttu jättis kohus kostja taotluse kohtu määratud menetlustähtaja pikendamiseks TsMS § 64 lg 1 alusel rahuldamata. Kuna kostja ei ole kaja puudusi tähtaegselt kõrvaldanud ning kohus ei pikendanud menetlustähtaega kaja esitamisel kautsjoni tasumiseks, keeldus kohus kostja poolt Viru Maakohtu 10. jaanuari 2014 tagaseljaotsuse peale esitatud kaja menetlusse võtmisest ja tagastas kaja esitajale.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD 4. I. Tšurkin esitas määruskaebuse, milles vaidleb maakohtu määrusele vastu. Määruskaebuses toodud põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus ebaõigesti taotluse tagatise teise osa tasumise tähtaja pikendamiseks põhjendamatuks. Kaebuse esitaja arvates tuleb taotlust hinnata arvestades seda, et kaebuse esitaja on juba tasunud esimese osa tagatisest summas 275,00 eurot ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks. Samuti tuleb arvestada, et ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu määruse, millega lahendati kaebuse esitaja menetlusabi taotlus. Ringkonnakohus pidas ebaõigeks maakohtu hinnangut kaebuse esitaja majanduslikule olukorrale ja määras, et menetlusabi tuleb anda tagatise tasumise ajatamise näol. Kaebuse esitaja põhjendas oma taotlust tasumise tähtaja pikendamiseks oma halva majandusliku olukorraga. Arvestades eelnevat menetluse käiku menetlusabi taotluse lahendamise osas, peab

3 I. Tšurkin piisavaks viidet oma majanduslikule olukorrale, mis ei ole menetlusabi taotluse esitamise hetkest muutunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 04. juuli 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. I. Tšurkini määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Õige on maakohtu määruse lõppjäreldus, et puudub alus kautsjoni osamakse tähtaja pikendamiseks ja I. Tšurkini taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt muuta maakohtu põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata. 6. Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2014 määrusega kohustati I. Tšurkinit tasuma kautsjon kahe osamaksena. Määruse resolutsiooni p-s 1.3. on kohus I. Tšurkinit hoiatanud, et kui ta jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus kaja menetlusse võtmata ja menetluse taastamata. Teise osamakse tähtaja järgimise osas ei oma tähtsust asjaolu, et I. Tšurkin oli eelnevalt tasunud kautsjoni esimese osamakse summas 275 eurot, sest määruse täitmiseks ja määruse resolutsiooni p-s 1.3. märgitud tagajärgede vältimiseks pidi I. Tšurkin tasuma tähtaegselt mõlemad ettenähtud osamaksed. Maakohus on õigesti leidnud, et I. Tšurkin ei ole tähtaja pikendamise taotlust põhistanud. TsMS § 188 lg 3 kohaselt võib kohus menetluskulude osamaksete suurust ja tasumise tähtaega määrusega muuta, kui menetlusabi saaja majanduslik seisund on oluliselt muutunud. Menetlustähtaja pikendamise taotluses (tl 142) puudub viide majandusliku olukorra olulisele muutumisele. Asjaolu, et I. Tšurkin on raskes majanduslikus seisundis (st ei ole võimeline tasuma kautsjonit summas 550 eurot korraga), oli juba aluseks temale menetlusabi andmisel, s.o kautsjoni osamaksetena tasumise võimaldamisel. Järelikult ei piisanud menetlustähtaja pikendamise taotluses pelgalt viitest majanduslikule olukorrale, nagu on väidetud määruskaebuses. Määruskaebuses on I. Tšurkin ka kinnitanud, et tema majanduslik olukord ei ole menetlusabi taotluse esitamise hetkeks muutunud. Lisaks on põhjendamatu määruskaebuses esitatud väide, et ringkonnakohus on pidanud ebaõigeks maakohtu hinnangut I. Tšurkini majanduslikule olukorrale. Ringkonnakohus nõustus 9. mai 2014 määruses maakohtu hinnanguga, et I. Tšurkin ei ole täielikult maksevõimetu, hinnates maakohtust erinevalt üksnes taotleja võimekust tasuda kogu kautsjon korraga või osamaksetena. Maakohtu lahendi muutmine kautsjoni tasumise ajatamise näol ei oma aga seost teise osamakse tähtaja pikendamisega. 7. Ringkonnakohus märgib, et ka asjaolu, et käesolevaks ajaks on I. Tšurkin tasunud kautsjoni teise osamakse (tl 160), ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Kuna kautsjoni tasumise alus on kaja menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ära langenud, on I. Tšurkinil õigus nõuda tasutud kautsjoni tagastamist TsMS § 149 lg 5 alusel. 8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 4. juuli 2014 määrus muutmata. Kuna I. Tšurkini majanduslik olukord ei olnud muutunud, puudus alus muuta osamaksete tähtaega. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt I. Tšurkini kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/