1-12-1369/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-12-1369

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2014.

a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-1369 Kohtunik Liivi Loide Taotlus rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks Taotluse esitaja G.L

isikukood ; elukoht XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata .L G taotlus Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-

1369 temale mõistetud rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE

SISU JA MENETLUSE KÄIK

G.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.02.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1369 KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 6700 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi 1 aasta jooksul, kohustades .L tasuma igakuiselt hiljemalt 25 ndaks kuupäevaks alates 2012. a G - märtsist vähemalt 559 eurot kuus, kuni kogu karistuse tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti .L ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. G - Kohtuotsus jõustus 28.02.2012. a.

Tartu Maakohtu 31.08.2012. a määrusega pikendati süüdimõistetu taotlusel temale mõistetud rahalise karistuse tasumise tähtaega. Kohus määras, et .L G tuleb rahalise karistuse jääk summas 3346 eurot tasuda ühe aasta jooksul osade kaupa hiljemalt 25.09.2013. a, tasudes

2 (3)

igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 279 eurot kuus, kuni kogu väljamõistetud summa tasumiseni.

Tartu Maakohtu 02.10.2013.a määrusega pike süüdimõistetu taotlusel rahalise ndati uuesti

karistuse tasumise tähtaega. Kohus määras, et .L tuleb rahalise karistuse jääk G

summas 2788 eurot tasuda ühe aasta jooksul igakuiste osamaksetena, tasudes alates 2013. a oktoobrist iga kuu 25. kuupäevaks vähemalt 232,34 eurot kuni kogu väljamõistetud summa tasumiseni.

25.08.2014.a saabus Jõgeva kohtumajja .L taotlus G , milles palus 13.02.2012.a

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1369 mõistetud rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendami st 1 aasta võrra öökoha puudumise tõttu võimalik . Taotluse kohaselt ei olnud t

varasemalt tasuda, kuid nüüdseks on .L leidnud töökoha Soomes. G Tasumata summa on .L hinnangul ligikaudu 2700 eurot. G

Kohus selgitas oma 02.09.2014.a vastuskirjas G - .L ile, et kohus võib rahalise karistuse tasumise tähtaega pikendada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Pelgalt sissetuleku puudumist iseenesest ei saa käsitada automaatselt otsuse täitmist takistava mõjuva põhjusena kui isikul on piisavalt v Kuna m ara, mille arvelt kohustused täita. õjuvate põhjuste

tõendamiskoormis lasub süüdimõistetul, .L ile tähtaja G - andis kohus

(hiljemalt

15.09.2014.a) liku seisukorra kohta tervikuna. esitada tõendid enda majandus

12.09.2014.a saabus kohtusse .L -kiri, millega ta saatis oma SEB Pangas asuva G e

arvelduskonto (konto nr EE601010010298445017) - väljavõtte perioodil 19.03.2014.a 12.09.2014.a.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et taotlus rahalise karistuse tasumise ei ole G.L tähtaja pikendamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaks määratud tähtaegadel osade kaupa.

Kohus märgib, et usega on võimaldatud .L tasud G juba kohtuots a rahaline karistus

osade kaupa 1 aasta jooksul. Tartu Maakohtu 31.08.2012.a ja 02.10.2013.a määrustega pikendas kohus tasumise tähtaega mõlemal juhul veel 1 aasta võrra. Võttes arvesse

.L-i G

andnud võimaluse .L G majanduslikku olukorda, on kohus seega korduvalt pikema aja jooksul tasuda talle määratud r , kuid süüdimõistetu ei ole asunud ahaline karistus karistust tasuma. 25.08.2014.a taotluse kohaselt ei olnud varasem tasumine võimalik töökoha puudumise tõttu.

Esitatud konto väljavõttest nähtub, et töötasu laekumised on tulnud juba juuli kuu keskpaigast. Lisaks sellele on arveldus

G.L konto väljavõttest näha, et ka märtsi kuus on toimunud kontole laekumised, samuti on olnud esitatud perioodil laekumisi erinevate inimeste poolt. Kohtu hinn

kata angul näitab see, et .L oleks olnud võimalus ha G

oma kohustusi t ei ole seda pidanud oluliseks ja on raha kulutanud äitma, kuid .L G muul viisil.

3 (3)

KrMS § 424 alusel saab kohus rahalise karistuse tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Riigikohus on lahendis mõjuva nr 3-1-1-2-12 leidnud, et

põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks loetletud rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Pelgalt sissetuleku puudumist iseenesest ei saa käsitada automaatselt otsuse täitmist takistava mõjuva põhjusena kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Kohus on palunud

G.L esitada tõendid oma majandusliku olukorra kohta tervikuna. Ainult arvelduskonto väljavõtte põhjal ei ole kohtul võimalik hinnata, kas .L G

majanduslikku seisu tervikuna. Seega ei saa kohus hinnata, kas käesoleval juhul esinevad alused rahalise karistu

. se tähtaja pikendamiseks või mitte

Lisaks märgib kohus, et tasumise täiendav rahalise karistuse pikendamine lisaks

kohtuotsusega ja , kahe määrusega antud võimalustele ei oleks käesoleval juhul ka

sissenõudja süüdimõistetul , s.o Eesti Vabariigi huve arvestav, kuna on teatavad laekumised

ning tasumised

seega võimalikud.

Eelpool toodu põhjal asub .L G kohus seisukohale, et puhul ei esine selliseid

mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid kohustust täita, kuivõrd tal rahalise karistuse maksmise

maksmine on korduvalt . võimaldatud ühe aasta jooksul osade kaupa

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et taotlus rahalise karistuse tasumise pikendamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § , §

432 lg 1.

Kohtunik