1-14-7596/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-7596

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-7596 (14230200613)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Tõlk

Ines Üprus

Kriminaalasi

F.V süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 22.09.2014

Prokurör Lauri Talumäe

Süüdistatav F.V- isikukood XXX; elukoht: XXX; kodakondsuseta; põhiharidusega; ei tööta;

varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu

01.12.2011 otsusega KarS § 345 lg 1 järgi rahalise karistusega päevamäära (462 eurot); tõkend: elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2014)

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada F.V KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 1

(üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 1 päev eelvangistust (16.08.2014) ja kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust

.

KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui F.V 2

(kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata F.V-le

kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel F.V-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse määratud kaitsjale makstud tasu 66 (kuuskümmend kuus) eurot :

ja

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot viissada kolmkümmend

( kaks eurot 50 senti).

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus

F.V juhtis tahtlikult 16.08.2014 kella 02.22 ajal Tallinnas Suur-Patarei tänava ja

Põhja pst ristmikult kuni Põhja pst majani mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis: alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,23 mg/l. Seeläbi rikkus F.V liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi liigiks alkoholijoove.

Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani F.V toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o järgi KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus F.V süüditunnistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist 1-aastase vangistusega, millest eelvangistusena on ära kantud 1 päev. KarS § 74 lg

1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata kui F.V 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

Kuna F.V puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, siis lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamisele ei kuulu.

Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil F.V tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Menetluskulude tasumist taotles ta ositi, 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning F.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 532,50 eurot.

Arvestades F.V varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik