4-14-6080/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-14-6080

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2014.a, kell 15.30, Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-14-6080

Kohtunik

Heiki Kolk

Sekretär

Kerli Mikson

Väärteoasi L.N kaebus Politsei - ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna

Võru konstaablijaoskonna 03.07.2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2602,14,002422.

Kaebuse esitaja L.N (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Uue- Antsla küla, Urvaste vald, Võru Maakond)

Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru

politseijaoskond Võru konstaablijaokond (asukoht:

Kreutzwaldi 52, Võru linn).

Kohtuistungi toimumise

12.09.2014.a

aeg ja osalejad menetlusalune isik

L.N;

kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Tarmo Tammesoo.

Lõpposa

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 2, 133, 134, 135, kohus o t s u s t a s :

1. L.N kaebus rahudada.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru konstaablijaoskonna 03.07.2014.a üldmenetluse otsus

2 (5) väärteoasjas nr 2602,14,002422 osaliselt, s.o määratud karistuse ja lisakaristuse osas. Tühistatud otsuse osas teha uus otsus.

3. Mõista L.N-ile Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 100 trahviühikut, so 400 (nelisada) eurot.

4. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et L.N tuleb karistusena mõistetud rahatrahv so 400 (nelisada) eurot tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

Rahatrahv tuleb tasuda igakuiste maksetena pärast kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või nr EE932200221023778606 AS Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti

Filiaal või EE701700017001577198 №rdea Pank, märkides viitenumbri 10220145143252 ning selgituse „L.N, otsus number 4-14-6080“. Tähtajaks igakuiste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

5. V™S § 38 ja KrMS §-de 175 lg 1 p 2, 180 alusel L.N-ilt välja mõista riigituludesse tunnistajale makstud summa (sõidukulud), kokku 19,90 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 10220145143252 ning selgituse “L.N, otsus nr 4-14-6080, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteo kirjeldus ja määratud karistus

1. L.N-ile koostati 15.06.2014.a väärteoprotokoll selles, et tema 15.06.2014.a kella 00.51 ajal Võru maakonnas, Antsla vallas, Rimmi-Keema maantee 1.kilomeetril liikudes Keema suunas juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxxxx, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,69 mg. Mõõdetud Dräger Alcotest 7110

EST ARDF-0059, millise tegevusega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

3 (5)

2. Politsei– ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru patrullteenistuse teenistuse vanema 03.07.2014.a otsusega karistati L.N LS § 224 lg 3 p

1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsuses märgitu kohaselt tuleb määratud rahatrahv 1000 eurot tasuda 15 päeva jooksul st hiljemalt 30.07.2014.

Kaebus ja kirjalik vastus kaebusele

3. L.N esitas 28.07.2014.a otsusele kaebuse. Kaebuse kohaselt juhtis kaebuse esitaja mootorsõidukit esmakordselt alkoholijoobes. Õigustuseks ei ole midagi öelda, kahetseb väga tehtut ning lubab, et selline tegu enam ei kordu. Kaebuse esitaja leiab, et rahatrahv 1 000 eurot on liiga suur. Kaebuse esitaja neto sissetulek on 350 eurot, kuna on ka lisakohustusi, siis loodab trahvi tasuda maksegraafiku alusel. Kaebuse esitaja väidab, et kuna elab maakonnas, kus ühistranspordi sõidugraafikud ei rahulda tema ega ta alaealise kooliskäiva lapse vajadusi, on talle vajalik juhilubade allesjätmine. Kui kaebuse esitajal ei ole juhtimisõigust, ei saa ta tööl käia, siis puuduks ka sissetulek, millega rahatrahvi tasuda. L.N palub tühistada lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.

4.Kohtuvälise menetleja vastusest nähtuvalt nõustub kohtuväline menetleja selles osas kaebusega, et karistuseks määratud rahatrahv 1 000 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on suur karistus, kuid vaadates rikkumise iseloomu, on kohaldatud karistus kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et L.N kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. L.N on andnud ütlusi, et jõi Baltika 0 õlut, milles osutus siiski alkoholi olema, enda teada pidi see alkoholivaba olema, mida ei saa kohtuvälise menetleja hinnangul tõsiselt võtta. Kontrollimise hetkel mõõdeti L.N alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,69 mg/l kohta, mistõttu sellises joobes isik tunneb juba kindlasti, et ta on alkoholijoobes ning ta ei tohiks autorooli istuda. Eelnevat arvesse võttes võib öelda, et L.N pani antud väärteo toime tahtlikult. Kuna

L.N alkoholijoove oli kriminaaljoobele väga lähedal, siis määrati talle karistus ka

Liiklusseaduse § 224 lg-s 3 ette nähtud sanktsioonimäära ülemises kolmandikus.

Karistuspoliitika osas selgitas kohtuväline menetleja, et sellel aastal on liiklusõnnetuste, liiklusõnnetustes vigastatute ning liiklussurmade arv järsult kasvanud ning selle põhjuseks on just juhilubadeta juhid, joobes juhid, liigne sõidukiirus, kergliikluses osalevad liiklejad ning turvavarustuse mittenõuetekohane kasutamine. Seega selliste rikkumiste puhul ei piirdu politsei pelgalt rahatrahviga, vaid peatab ka juhtimisõiguse.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

6.

Kohus märgib esmalt, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada vorminõuete rikkumise tõttu. Menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusele lisatud otsusest (kohtutoimik lk 5-6) kui ka kohtule esitatud väärteotoimikus olevas otsusest (väärteotoimik lk 4-5) ei nähtu, et menetlusalusele isikule oleks üldse karistusena määratud rahatrahv 1000 eurot. Viidatud otsustes on käsitletud üksnes lisakaristuse kohaldamist, rahatrahvi määramise osas puuduvad otsuses põhjendused, otsusest ei nähtu mitme päevamäära ulatuses on rahatrahv määratud. V™S § 74 on sätestatud nõuded, mis tuleb kohtuvälise menetleja otsuses märkida. V™S §

74 lg 1 p 10 järgi tuleb otsuses märkida karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud; p 11 järgi menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku § 63 lõiget 1

4 (5)

kohaldades rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse või karistusseadustiku § 63 lõiget 3 kohaldades rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi. Kuna kohtuvälise menetleja otsuses ei ole nimetatud asjaolud märgitud, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada.

7. Rikkumise toimumise ajal, so 15.06.2014 kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Rikkumise ajal kehtinud LS § 69 lg 5 järgi muuhulgas ka mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

7.1 Alates 01.07.2014 kehtiva Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 3 järgi muuhulgas ka mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Väärteoprotokolli esitatud kirjelduse kohaselt juhtis L.N mootorsõidukit seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,69 mg.

8. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegevus oli karistatav nii teo toimepanemise ajal LS § 69 lg 5 järgi ja on jätkuvalt karistatav ka hetkel kehtiva LS § 69 lg 3 järgi.

9. Tunnistajate Anvar Vakk´i ja Hans-Kristjan Kautsaare (politseiametnikud) ütluste kohaselt olles juuni koos patrullis Rimmi-Keema teel, Triinu baari juures ja teostades liiklusjärelevalvet peatasid mootorsõiduki VW, sõidukit juhtis L.N . Kontrollis sõidukijuhti, oli tunda alkoholi lõhna, L.N väitis, et oli joonud Baltika 0, so alkoholivaba õlut. Juht nõustus puhuma samas kohas seisnud teises patrullautos olevasse tõenduslikku alkomeetrisse.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt koostati temale väärteoprotokoll seetõttu, et ta peatati Rimmi külas, Triinu baari juures, puhus promillid välja ja koostati protokoll, joobega nõustus, oli joonud 4-5 pudelit õlut. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt on L.N 15.06.2014 Võrumaal, Antsla vallas, Rimmi –Keema mnt 25116 1 km tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 joove 0,69 mg/l kohta. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et L.N juhtis 15.06.2014.a kella 00.51 ajal Võru maakonnas,

Antsla vallas, Rimmi-Keema maantee 1.kilomeetril mootorsõidukit

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxxxx, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,69 mg.

10. Vastavalt toimepandule tuleb L.N karistada. Kohus leiab, et L.N rikkumine tuleb kvalifitseerida LS § 224 lg 2 järgi. Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 224 lg 2 sätestas mootorsõiduki joobes juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Viidatud sätte lg 3 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Ka käesoleval ajal kehtib sama karistuse määr.

KarS § 47 lg 1 järgi võib kohus väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

5 (5)

10.1 KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et L.N poolt on rikkumine on toime pandud tahtlikult, tegemist on raske liiklusalase rikkumisega ja riigi poolt tuleb anda selge signaal, et tegemist on rangelt karistatava rikkumisega. Kohus leiab, et L.N karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, mida ta on väljendanud nii kohtule esitatud kaebuses kui ka kohtuistungil. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on L.N varem karistatud viimati 27.01.2014 turvavarustuse mittekasutamise eest rahatrahviga 80 eurot. Rohkem liiklusalaseid ega muid rikkumis isik toime pannud ei ole. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaolu, et isiku selgituste kohaselt kasutab ta mootorsõidukit oma igapäevaste tööülesannete täitmisel, seega osaleb liikluses igapäevaselt ning on üldiselt käitunud seaduskuulekalt. L.N juhtis mootorsõidukit kella 00.51 ajal, so öisel ajal, millal liiklustihendus ei ole suur. Eeltoodus alusel peab kohus vajalikuks isikut karistada alla keskmise sanktsioonimäära. Kohus mõistab L.N karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut so 400 eurot. L.N on avaldanud, et tema ülalpidamisel on üks alaealine laps ning tema sissetuleku suuruseks on 350 eurot kuus. KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus leiab, et L.N-ile karistusena mõistetud rahatrahv so 400 eurot tuleb tasuda osadena so 10 kuu jooksul tasudes igas kuus vähemalt 40 eurot kui kogu mõistetud rahatrahvi täieliku tasumiseni.

10.2 LS § 224 lg 3 sätestab ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse 3 kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud. Kohus ei ole tuvastanud, et L.N oleks varem sarnase rikkumise eest karistatud. Riigikohus on 13.detsembri 2013 kohtuasjas nr 3-1-1-122-13 punktis 11 selgitanud, et võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus ei ole käesolevas väärteos tuvastanud L.N poolt selliseid raskendavaid asjaolusid, mis tooksid kaasa esmasel korral mootorsõiduki joobes juhtimise eest lisakaristuse kohaldamise. Selliseid asjaolusid ei ilmne ka väärteokirjeldusest. Eeltoodu alusel jätab kohus L.N suhtes lisakaristuse kohaldamata.

Menetluskulud

11. V™S § 38 lg 1 kohaselt menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 2 järgi on menetluskuludeks tunnistajale makstavad summad. Käesolevas väärteoasjas on kohtumenetluses üle kuulatud tunnistaja, kes esitas taotluse sõidukulude hüvitamiseks 19,90 euro suuruses summas. KrMS §

180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 juhindudes tuleb tunnistajale hüvitatud kulud välja mõista L.N-ilt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik