2-13-1891/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-1891

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

23. september 2014. a, Tartu kohtumaja

2-13-49518

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi Osvald

Juhanson vastu 768,82 euro nõudes

Tsiviilasja hind

468,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts

(registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-

15, 10115 Tallinn)

• hageja lepinguline esindaja Kristjan Vahar

(isikukood

38507030231;

e-post

kristjan@tallinnlaw.ee)

• kostja Osvald Juhanson (isikukood 37710140315,

elukoht rahvastikuregistri järgi XXXX, tegelik

elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi Osvald Juhanson vastu osaliselt.

2. Välja mõista Osvald Juhansonilt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks Osvald

Juhansoni ja SMS Laen AS vahel 05.02.2009 sõlmitud lepingu nr 207531 alusel

tagastamata laenusumma 191,73 eurot, intress 44,74 eurot, viivis 75,72 eurot, võla

sissenõudmise kulud 15 eurot, kokku 327 (kolmsada kakskümmend seitse) eurot ja 19

senti.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. (TsMS §

317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

2. Välja mõista Osvald Juhansonilt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks

menetluskulu 52 (viiskümmend kaks) eurot ja 41 senti (riivilõiv võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega).

3. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et SMS Laen AS tegutses kostjale kiirlaenu

võimaldades oma majandustegevuse raames ja kostja oli lepingut sõlmides tarbijaks VÕS §

34 tähenduses.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise summas 191,73 eurot. Hageja on arvestanud

viivist põhisummalt 191,73 eurot alates 08.03.2009 kuni 11.11.2013 määraga 0,5% päevas

summas 1638,33 eurot ning on vähendanud viivisenõuet 191,73 euroni. SMS Laen AS ja

kostja vahel 05.02.2009 sõlmitud lepingu nr 207531 p 13 kohaselt oli laenuandjal õigus

nõuda laenusajalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt.

Samuti on hageja on palunud kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud

summas 40 eurot. Laenulepingu punktide 12.2.1, 12.2.2, 12.2.3 ja 12.2.4 kohaselt oli hagejal

laenu tagasimakse tähtaja ületamise eest enam kui 7 päeva õigus tagasinõudmisele suunatud

menetluskulude hüvitamisele kostja poolt järgnevates summades: tähtaja ületamisel 7 või

enam kalendripäeva summas 9,59 eurot, tähtaja ületamisel 21 või enam kalendripäeva

summas 22,37 eurot, tähtaja ületamisel 35 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 65

kalendripäeva, summas 41,54 eurot ning 41,54 eurot iga täiendava 30 kalendripäeva kohta.

Hageja on arvestanud laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulude katteks kokku

1919,96 eurot, kuid vähendab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste suurust 40 euroni.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3

p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Eeltoodud lepingu nr 207531 punkte tuleb pidada tüüptingimusteks.

Kohus leiab, et lepingu p 13 on tühine 0,5% suuruse viivise määra tõttu. Kuna kokkulepitud

viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt

tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1

toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lg 1 (08.03.2009 kehtinud redaktsioon) kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 15.04.2013

jõustunud redaktsiooni kohaselt lisandub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärale kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 08.03.2009 kuni 30.06.2009 9,5%

aastas, alates 01.07.2009 kuni 30.06.2011 8% aastas, alates 01.07.2011 kuni 31.12.2011

8,25% aastas, 01.01.2012 kuni 31.12.2012 8%, 01.01.2013 kuni 14.04.2013 7,75% aastas,

alates 15.04.2013 kuni 30.06.2013 8,75% aastas ning alates 01.07.2013 kuni 11.11.2013

(hagi koostamise aeg) 8,5% aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 08.03.2009 kuni 30.06.2009 summas 5,74

eurot (191,73 eurot × 9,5% × 115 päeva / 365 päeva), perioodi eest 01.07.2009 kuni

30.06.2011 summas 30,68 eurot (191,73 eurot × 8% × 730 päeva / 365 päeva), perioodi eest

01.07.2011 kuni 31.12.2011 summas 7,97 eurot (191,73 eurot × 8,25% × 184 päeva / 365

päeva), perioodi eest 01.01.2012 kuni 31.12.2012 summas 15,34 eurot (191,73 eurot × 8%),

perioodi eest 01.01.2013 kuni 14.04.2013 summas 4,23 eurot (191,73 eurot × 7,75% × 104

päeva / 365 päeva), perioodi eest 15.04.2013 kuni 30.06.2013 summas 3,54 eurot (191,73

eurot × 8,75% × 77 päeva / 365 päeva), perioodi eest 01.07.2013 kuni 11.11.2013 summas

8,22 eurot (191,73 eurot × 8,5% × 184 päeva / 365 päeva), kokku 75,72 eurot.

Laenulepingu punktid 12.2.1, 12.2.2, 12.2.3 ja 12.2.4 lubavad kostjalt nõuda laenu

tagasinõudmisele suunatud menetluskulude hüvitamist sõltumata tegelikult kantud kuludest

ning seda ulatuses, mis ei vasta võimalikele mõistlikele põhjendatud kuludele. Kohtu

hinnangul on nimetatud laenulepingu punktid VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised. Toimiku

materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale neli võlateatist. 16.03.2009 ning

17.03.2009 võlateatised erinevad vaid kuupäeva osas ning kuivõrd teatised on saadetud

järgnevatel päevadel, on põhjendatud kulu vaid ühe teatise saatmise eest. Kohtu hinnangul on

mõistlik ning põhjendatud kulu ühe teatise saatmise eest 5 eurot, mistõttu kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmise kulu summas 15 eurot.

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 69,88% ulatuses ja hageja kanda 30,12% ulatuses.

TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 52,41 eurot (riigilõiv võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik