1-14-4974/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-14-4974

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2014.a Pärnu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-14-4974 (14250100696)

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Tammeniit

Kohtuistungi sekretär

Jaanika Lusti

Kriminaalasi

V.H süüdistuses KarS § 121 ja § 215 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Vanemprokurör

Kristine Tamm

Süüdistatav

V.H

elukoht: XXX; isikukood XXX; EV kodakondsusega;

põhiharidusega; emakeel: eesti keel; Pärnumaa

Kutsehariduskeskuse õpilane

kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistamata

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.04.-21.04.2014,

tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

Avo Pärmann

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada alaealine V.H KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada alaealine V.H KarS § 215 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista 6

(kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 20.04-21.04.2014 so 2 (kaks) päeva

ja lugeda lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 87 lg 1 ja 2 alusel vabastada V.H karistuse kandmisest ning allutada ta

käitumiskontrollile kriminaalhooldusametniku järelevalve alla üheks aastaks.

Lk 1 / 5

1-14-4974

Käitumiskontrolli ajal kohustub V.H järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid

ja kohustusi (elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks).

Kohustada vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 V.H-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi

ja narkootikume.

Käitumiskontrolli aja algust arvata alates 23.09.2014.a.

KrMS § 179, § 175 alusel välja mõista V.H ´lt riigituludesse:

- sundraha 532,50 €;

- tasu riigi õigusabi eest 282 €, kokku 814,5 €.

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista V.H-lt riigituludesse menetluskulud 400 €,

menetluskulud summas 414,50 € jätta riigi kanda.

Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Alaealisel rahaliste vahendite puudumisel summad sisse nõuda seaduslikult esindajalt J.U ’lt

(ik XXX).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber

2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus saata pärast jõustumist Eesti Haigekassale.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud

tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale

on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates

Lk 2 / 5

1-14-4974

päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Alaealist V.H ’d süüdistatakse selles, et tema 14.03.2014.a. kella 11 paiku Pärnu maakonnas XXX

kooli läheduses kallale alaealisele Z.P-le, lüües viimast vähemalt 8-l korral käe ja jalaga pea ning

säärte piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasaku kõrva kuulmekile vigastuse

näol. Sellega V.H, teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega, pani toime KarS § 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, võttis ajavahemikul 19.04.2014, täpselt tuvastamata kellajal, kuid enne 20.04.2014

kella 03:53, luba küsimata oma elukohast XXX korterist köögikapi sahtlist oma vennale P.V-le

kuuluva sõiduauto Volvo 850 Estate registreerimismärgiga XXX võtmed, millised olid antud P.V

ema J.U kasutusse. Seejärel, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning, istus

V.H Pärnu maakonnas XXX õuealale pargitud sõiduautosse Volvo 850 registreerimismärgiga XXX

ning läks sellega omavoliliselt, omaniku või seadusliku valdaja luba omamata, sõitma kuni

20.04.2014 kella 03:53 ajal põhjustas Pärnu maakonnas Audru vallas Ridalepa külas Sauga-Jõõpre

mnt 8,5 kilomeetril vigastatutega liiklusõnnetuse.

Sellega V.H, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, pani toime KarS § 215 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu,

kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri

poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada V.H KarS § 121 järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuulise

vangistusega ning KarS § 215 lg 1 järgi 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel,

lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS

§ 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 20.04-21.04.2014 so 2 päeva ja lugeda

lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 87 lg 1 ja 2

alusel vabastada V.H karistuse kandmisest ning allutada ta käitumiskontrollile

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla üheks aastaks. Käitumiskontrolli ajal kohustub V.H

järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi (elama kohtu määratud alalises

elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks). Kohustada vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 V.H-d käitumiskontrolli ajal

mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi

sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi

Lk 3 / 5

1-14-4974

kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja

menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt

sõlmitud kokkuleppele.

Menetluskulud.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. Seega tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas so 532.50 €.

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas

kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu 282 €. Kohtueelses

menetluses on kaitsjale hüvitatud 216 €. Kaitsja on kohtule 21.08.2014.a. esitanud taotlus-aruande,

mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 30 €, millisele lisandub

käibemaks 20%, s.o. 6 €, kokku 36 €.

Eesti Advokatuuri juhatuse 26.11.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu

kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 30 eurot iga poole tunni

kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi

protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise

põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23

lg 1 alusel advokaadile hüvitada.

Kaitsja esitas kohtule 23.09.2014.a.kohtule taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile

tasumisele kohtuliku kokkuleppemenetluse istungil osalemise eest 25 €, millel lisandub käibemaks

20%, s.o 5 €, kokku 30 €.

Eesti Advokatuuri juhatuse 15.08.2014.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 23 kohaselt määratud kaitsja tasu

kriminaalasja kohtuliku kokkuleppemenetlusese istungil osalemise eest on 25 eurot iga poole tunni

kohta. 25. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi

protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise

põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23

lg 1 alusel advokaadile hüvitada.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha ja tasu riigi õigusabile. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine

ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetu V.H on

alaealine, temal endal sissetulek puudub. Seega leiab kohus, et menetluskuludest osa – summas

414,50 € - tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistetult, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult

esindajalt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse 400 € ning võimaldada nimetatud summat

tasuda 1 aasta jooksul.

Lk 4 / 5

1-14-4974

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Tammeniit

kohtunik

Lk 5 / 5