3-14-50737/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50737

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamiseks summas 3650 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav A. Maksimov esitas 06.05.2014 Tartu Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud

kaebuse, milles märkis, et läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 05.04.2014 vastuse nr 1-

13/684-2, palub kohut vastu võtta hagiavaldus summas 3650 eurot. Kaebaja palus kohtult ka

riigilõivu tasumisest vabastamist.

2. Tartu Halduskohus jättis 12.05.2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse käiguta ning andis

kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude

täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga talle väidetavalt kahju

põhjustati. Puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 10 päeva jooksul alates käiguta jätmise

määruse kättesaamisest. Kaebaja sai nimetatud määruse venekeelse tõlke kätte 16.05.2014.

3. A. Maksimov esitas 19.05.2014 kohtule avalduse, milles palus anda kaitsja riigi arvel, kuna

ta ei saa aru, mida kohus tahab.

4. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale 23.05.2014. a kirjaga, et riigi õigusabi taotlus ei tähenda

seda, et kaebaja võib jätta 12.05.2014. a määruses osundatud puudused kõrvaldamata, kuna

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Kohus selgitas lisaks

kaebajale, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole kohtul antud juhul võimalik võtta

seisukohta ka riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas

kohtupoolset eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele ning ilma kaebust

täpsustamata ei saa kohus seda aga teha. Kohus märkis, et kui käesoleva kirja saamisel on

12.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab kohus

tähtaega täiendavalt 2 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtu kirja

venekeelse tõlke kätte 27.05.2014.

5. Tartu Halduskohus tagastas 04.06.2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse (p 1) ja jättis

rahuldamata taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (p 2).

Määruse kohaselt tagastab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2

alusel kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele,

kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused

takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus andis kaebajale 12.05.2014. a määrusega

võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. 23.05.2014. a määrusega pikendas kohus

puuduste kõrvaldamise tähtaega 2 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kaebaja sai

23.05.2014. a kirja venekeelse tõlke kätte 27.05.2014 ning kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamise täiendav 2-päevane tähtaeg möödus 29.05.2014. Kohus selgitas nii

12.05.2014. a käiguta jätmise määruses kui ka 23.05.2014. a kirjas, et kaebajal tuleb oma

kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju

põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale

vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Kaebaja ei ole kaebuse puuduseid tähtaegselt

kõrvaldanud. Kaebaja ei ole üheselt mõistetavalt välja toonud, milline vangla tegevus on

vastavad tagajärjed põhjustanud. Kaebaja poolt kohtule seni esitatud andmetest ei nähtu

vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus. Seega ei vasta kaebus

HKMS § 38 lg-s 1, eelkõige nimetatud normi p-des 5-9 toodud nõuetele. Kaebajal oli

võimalus kaebust täpsustada. Kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised,

millele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse

alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. HKMS § 41 lg 1 teise lause

kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega

ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue

esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus

käesoleval kujul menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt

tunnistanud, et tema eesmärk kahjunõuete ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit

ning kohut, mis näitab kaebaja pahatahtlikkust, ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale

täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

Kohus sai riigi õigusabi taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovis riigi õigusabi tema

esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei

anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse

kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja

abistada, mida kohus antud juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses

ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt

selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Maksimov esitas 11.06.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse

tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebaja kohtuniku arvamusega nõus, kuna rikuti

konstitutsiooni ja ei antud kaitsjat. Kaebaja ei saa paljust aru, mida kohtunik tahab.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse

04.06.2014. a määrusega põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna vaatamata kaebuse

käiguta jätmisele ei olnud kaebaja kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi

kõrvaldanud ja kaebuse puudused takistasid asja läbivaatamist. Tartu Halduskohus tõi

12.05.2014. a käiguta jätmise määruses esile, et kaebajal tuleb kaebust täpsustada vastavalt

HKMS § 38 lg 1 p-dele 6, 7 ja 8 ning riigivastutuse seaduse § 9 lg-le 1. Kuna määrus tõlgiti

kaebaja jaoks vene keelde, siis pidi ta aru saama, mis osas kaebust täiendada tuleb. Nimetatud

halduskohtu 12.05.2014. a määruse p-s 5 on kaebajat hoiatatud, et kaebuse puuduste

kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse, kuid kaebaja puuduseid ikkagi ei kõrvaldanud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegemist on selliste puudustega, mis takistavad

asja läbivaatamist, sest kaebaja ei ole kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ega talle väidetavalt

tekkinud kahju, mida kohus kaebust lahendades hindama peaks, sisuliselt lahti kirjutanudki.

Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata ka kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Nimelt on A. Maksimov juba kogenud kaebaja, kes on arvukates kohtumenetlustes

osalemisega näidanud, et ta on suuteline ise enda õigusi kaitsma. Kaebaja on 22.09.2014. a

seisuga haldusasjades esitanud kohtutele kokku 364 kaebust, määrus-, apellatsioon- või

kassatsioonkaebust. Lisaks on halduskohus kaebajat 12.05.2014. a käiguta jätmise määruses

suunanud ja abistanud. Kuigi kaebaja ei kasutanud võimalust kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks, ei tähenda see, et ta ei oleks võimeline seda tegema. Kohtu poolt käiguta

jätmise määruses viidatud tingimusi kaebusele ei ole niivõrd keeruline täita, et kaebajale

tuleks selleks anda riigi õigusabi. Kaebajalt ei nõuta õiguslikke põhjendusi ning enda kaebuse

aluseks olevaid asjaolusid on ta võimeline ise kirjeldama. Seega esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1

sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

8. Eelnevast tulenevalt jääb A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

04.06.2014. a määrus muutmata.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/