3-11-554/64 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-11-554

Haldusasi

Fjodor Heina ja Boris Hozroni kaebus Alajõe

Vallavolikogu 07.06.2010. a otsuse nr 31 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.04.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Maadlex apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad Fjodor Hein ja Boris Hozron

esindaja Marko Tiirik

Vastustaja Alajõe vald

Kolmas isik OÜ Maadlex

esindaja Jüri Urb

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 04.04.2013. a otsus muutmata ja OÜ Maadlex

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 23. oktoobril 2014 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alajõe Vallavolikogu algatas OÜ Maadlex taotluse alusel 16.05.2005. a otsustega nr 22 ja 23 Ida-Viru

maakonnas, Alajõe vallas, Katase külas asuvate Kaevu ja Liidu maaüksuste detailplaneeringu. Nimetatud otsuste

alusel koostas Alajõe Vallavalitsus detailplaneeringu lähteülesande ning OÜ Log & Ker koostas Kaevu ja Liidu

maaüksuste detailplaneeringu (tl 10-33, 193-215).

06.01.2009 saatis OÜ Log & Ker Fjodor Heinale ja Boriss Hozronile teated detailplaneeringu eskiisvariandi

valmimise kohta ja palus esitada selle kohta oma ettepanekud (tl 67, 69). F. Heinale ja B. Hozronile

kuuluvad vastavalt kinnistud Vikerkaare, Heina ning Carpe, mis piirnevad vahetult maatükiga, mille suhtes

detailplaneering koostatakse.

07.05.2009 teatas B. Hozron, et on planeeringuga ettenähtud tee asukohale kategooriliselt vastu, kuna see tekitab

probleeme (tl 68).

29.12.2009. a otsusega nr 16 (detailplaneeringu toimiku lk 80) võttis Alajõe Vallavolikogu Kaevu ja Liidu

kinnistute detailplaneeringu vastu ja otsustas korraldada avaliku väljapaneku 14.01.2010 kuni 27.01.2010.

05.01.2010 vormistati puudutatud isikutele, sealhulgas ka B. Hozronile ja F. Heinale, teade avaliku väljapaneku

aja ja koha kohta (detailplaneeringu toimiku lk 85).

14.01.2010 teatas F. Hein, et ei nõustu planeeringuga kanalisatsiooni ja juurdepääsuteid puudutavas osas ja

leidis, et maa sihtotstarbe muutmine ärimaaks kaotab nende kinnistute privaatsuse ja väärtuse kinnisvaraturul (tl

70). Samasuguse sisuga vastuväite allkirjastas ka mitu teist kinnistuomanikku (detailplaneeringu toimiku lk 87).

01.02.2010 toimus detailplaneeringu avalik arutelu (detailplaneeringu toimiku lk 90-92). 23.02.2010 esitas

Alajõe Vallavalitsus vastuse detailplaneeringu kohta esitatud vastuväidetele (detailplaneeringu toimiku lk 95).

23.03.2010 toimus Ida-Viru Maavalitsuses järelevalve korras detailplaneeringu lahendustele esitatud

vastuväidete arutamine. Arutelu protokolli kirjutasid mitmed osalejad, et pole planeeringuga nõus

(detailplaneeringu toimiku lk 99-102).

07.06.2010 võttis Alajõe Vallavolikogu vastu otsuse nr 31 (tl 9), millega kehtestas Alajõe vallas Katase külas

asuvate Kaevu ja Liidu kinnistute detailplaneeringu.

2. F. Heina ja B. Hozroni Tartu Halduskohtule edastatud kaebuses paluti tuvastada Alajõe Vallavalitsuse tegevuse

õigusvastasus ja tühistada Alajõe Vallavolikogu 07.06.2010. a otsus nr 31.

Kaebuse kohaselt said kaebajad uue detailplaneeringu kehtestamisest teada veebruaris 2011 kui saabusid oma

kinnistutele ja avastasid, et tee puudumise tõttu pole enam võimalik kinnistutele sõita. 23.03.2010 toimunud

detailplaneeringu arutelul lubas vallavanem, et vallavalitsus lahendab vaidlusalusel territooriumil elavate

inimeste pääsu järveni. Samal arutelul oli OÜ Maadlex esindaja nõus ka avaliku tee kasutamiseks

servituudi seadmisega valla kasuks. Siiani ei ole vald juurdepääsutee osas detailplaneeringu järgseid kohustusi

täitnud.

Vallal on kohustus detailplaneeringu kohaselt avalikult kasutatav tee välja ehitada, kuid olukorras, kus vana

juurdepääsuteed enam kasutada ei saa ja uus juurdepääsutee puudub, on lahenduseks detailplaneeringu

tühistamine.

Detailplaneeringu kehtestamise otsus võeti vastu haldusmenetluse seaduse (HMS) rikkumisega, sest kaebajatele

ei antud võimalust oma arvamust ja vastuväiteid esitada ega tutvustatud detailplaneeringut. Kaebajad olid küll

teadlikud detailplaneeringu arutamisest, kuid selle kehtestamisest neid ei teavitatud. Samuti ei tehtud neile

ettepanekuid seoses teeservituudi seadmisega.

Kaebajad ei vaidlusta otseselt detailplaneeringut, kuid selle kehtestamine oli ennatlik, sest tee küsimus jäi

lahendamata. Pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut parandusi ei tehtud ja detailplaneeringut ei

kooskõlastatud puudutatud isikutega.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 04.04.2013. a otsusega kaebuse ja tühistas Alajõe Vallavolikogu 07.06.2010. a

otsuse nr 31.

Halduskohus leidis, et planeerimismenetluse käigus tuli lahendada ka planeeritavat ala ümbritsevatele

kinnistutele juurdepääsu küsimus.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku aja ja koha kohta koostati teade 05.01.2010, seega vähem kui

planeerimisseaduse (PlanS) § 18 lg 5 p-s 2, 3 ette nähtud kahte nädalat enne väljapanekut. Samuti ei selgu, et

Alajõe valla haldusorganid oleks selle teate ja oma vastuse vastuväidetele tähitult kaebajatele saatnud või

teatanud PlanS § 25 lg 7 p 1 ja 4 kohaselt planeeringu kehtestamisest. Seega rikkus vald oluliselt

detailplaneeringu menetlemiseks kehtestatud korda ja kuna rikkumised on otseselt seotud vastuväiteid esitanud

isikutega, võisid need mõjutada otsuse langetamist.

Alajõe Vallavolikogu 07.06.2011. a otsus nr 31 ei vasta haldusmenetluse seaduses sätestatud

menetlus- ja vorminõuetele. Vaidlustatud otsuses on olemas viited õigusaktide sätetele, kuid

faktiline põhjendus on puudulik ning otsusesse pole märgitud, mida ja kuidas volikogu otsuse

langetamisel kaebajate või teiste asjasse kaasatud isikute õiguste ja huvide osas kaalus. Alajõe

Vallavolikogu otsuses on viide Log & Ker OÜ tööle 2008/nr 2, kuid selle dokumendiga pole

võimalik asendada kohaliku omavalitsuse pädevuses olevat kaalumisõigust. Lisaks nähtub

nimetatud dokumendi seletuskirjast üksnes planeeringu koostaja poolne ettepanek

juurdepääsuteid puudutavas osas. Puuduvad andmed, millise konkreetse lahenduse vald vastu

võttis ning kas üldse ja kuidas arvestati naaberkinnistute omanike vastuväidetega. Põhjendusi

mittesisaldav otsus ei tekita halduskohtus veendumust, et see on planeerimisseaduse eesmärgi

suhtes proportsionaalne, ei välju kaalutlusõiguse piiridest ega riku puudutatud isikute

subjektiivseid õigusi, võrdse kohtlemise nõuet ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

Kuna vaidlustatud otsus ei sisalda kontrollimiseks vajalikke põhjendusi ja kaalutlusi, ei pea

kohus vajalikuks käsitleda kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. OÜ Maadlex esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsus tühistada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei pidanud Alajõe Vallavolikogu otsust nr 31 põhjendama.

Viidates HMS § 56 lg-le 1 ja 4, märgitakse, et OÜ Maadlex taotlus detailplaneeringu

kehtestamiseks rahuldati ja kehtestatud aktiga ei piiratud kolmandate isikute õigusi ega

vabadusi.

Kohalik omavalitsus teavitas kaebajaid detailplaneeringu läbiviimisest ja andis võimaluse

vastuväidete esitamiseks, mida kaebajad ka kasutasid. Vastuväidete esitamine ei toonud aga

vallale kaasa kohustust vastuväidetega arvestada.

Kohalikul omavalitsusel ei ole õigust kehtestada kinnistutele piiranguid või kasutusõigusele

tingimusi seada. Kaebuse esitamise põhjustas kaebajatele mittesobiv asjaolu, et nad peavad

OÜ-le Maadlex kuuluva kinnistu kasutamise eest tasu maksma. Detailplaneeringuga tagati

kolmandatele isikutele ligipääs kinnistule ning ei ole õige, et sealjuures peab täielikult

arvestama kõigi kolmandate isikute õigustega. Kehtetatud detailplaneering on vastavuses

kohaliku ehitusmääruse ja üldplaneeringuga. Samuti on tagatud kolmandate isikute huvide

kaitse.

Halduskohtu otsusega rikuti OÜ Maadlex põhiseaduse (PS) §-st 32 tulenevat õigust, mille

kohaselt on igal isikul õigus oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Alajõe Vallavolikogul on võimalus anda välja haldusakt, millega motiveeritakse 07.06.2010. a

otsust nr 31 ja sellega oleks kõrvaldatud ka peamine halduskohtu otsuses välja toodud puudus.

5. Vastustaja Alajõe vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei ole Alajõe vald detailplaneeringu kehtestamisel diskretsiooni teostades

arvestanud kõiki asjaolusid. Samuti ei ole vastavalt PlanS § 18 lg 5 p-le 2 ja 3 Alajõe vald

teatanud avaliku väljapaneku aega ja kohta puudutatud isikutele ja nendele isikutele, kelle

vastuväiteid planeeringu koostamise ajal ei arvestatud. Seega on Alajõe vald oluliselt

rikkunud detailplaneeringu menetluskorda.

Vastustaja ei nõustu väitega, et halduskohus rikkus OÜ Maadlex PS §-st 32 tulenevat õigust,

kuna sama paragrahv ütleb sedagi, et kitsendused sätestab seadus ja omandit ei tohi kasutada

üldiste huvide vastaselt.

Detailplaneeringut kehtestades ei ole arvestatud kõikide puudutatud isikute huvidega, millega

on loodud olukord, kus kaebajate F. Heina ja B. Hozroni põhiseaduslik õigus oma vara vabalt

vallata, kasutada ja käsutada on piiratud.

6. Kaebajad leiavad vastuses OÜ Maadlex apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Detailplaneeringu ülesanneteks on muuhulgas vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva,

olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine. Asjaolu, et

vaidlusaluse detailplaneeringuga tuli määrata teede ja liikluskorralduse põhimõtted ja

servituutide seadmise vajadus, nägi ette ka planeeringu lähteülesanne ja kinnitus planeeringu

seletuskirja p-s 3 kajastatud detailplaneeringu eesmärk.

Kaebajad on esitanud vastuväited mitme detailplaneeringuga seotud küsimuse osas, kuid

Alajõe valla haldusorganid ei ole esitanud tõendeid, et nad oleksid oma seisukoha kaebajatele

saatnud või teatanud planeeringu kehtestamisest.

Kaevatav vallavolikogu otsus ei vasta haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, otsuse

põhjendus puudub ning otsusest ei nähtu, kuidas arvestati kaebajate ja teiste asjasse kaasatud

isikute õigustega.

Alajõe vald tunnistas 23.03.2010 arutelul oma kohustust sõlmida valla kasuks servituudi

seadmise leping, et tagada uue tee ehitamine. Samuti kinnitas vald 08.02.2011 kirjas kohustust

juurdepääsu tagamiseks elanikele neile kuuluvatele kinnistutele.

Kaebajad nõustuvad väitega, et vallavolikogu lähtus otsuse tegemisel OÜ Maadlex tahtest,

kuid ei nõustu väitega, et antud juhul on tagatud kolmandate isikute huvide kaitse.

Kaebajad taotlesid oma kaebuses otsuse tühistamist, millega detailplaneering kehtestati. Seega

detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamisel jätkub detailplaneeringu arutelu ja selles

menetluse staadiumis on võimalik arvestada PlanS § 1 lg-s 2 kehtestatu kohaselt võimalikult

paljude isikute vajadusi ja huvisid ning asjasse puutuvate isikute seisukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Maadlex apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 04.04.2013. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus ei ole hinnanud

tõendeid ebaõigesti, ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega ole rikkunud

kohtumenetluse norme. Asjaolu, et apellant ei nõustu kohtu põhjendustega, ei ole otsuse

tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja

HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Halduskohus on õigesti leidnud, et PlanS § 1 lg 2 kohaselt on seaduse eesmärgiks

võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavate tingimuste tagamine

säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamisel, ruumilisel planeerimisel,

maakasutamisel ja ehitamisel. PlanS § 9 lg 2 p-dest 4, 13 ja 16 tulenevalt on detailplaneeringu

ülesanneteks muuhulgas vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või

kavandatava tänava avalikult käsitatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras,

servituudide määramine ning muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. Asjas puudub vaidlus

selle üle, et planeeritava ala ümbritsevate kinnistute juurdepääs tuli lahendada

palneerimismenetluse käigus.

PlanS § 18 lg 5 sätestab, et kohalik omavalitsus peab kaks nädalat enne detailplaneeringu

avalikku väljapanemist teatama väljapanemise aja ja koha puudutatud isikutele ja isikutele,

kelle vastuväiteid planeeringu koostamise ajal ei arvestatud. Detailplaneeringu materjalidest

nähtub, et teade väljapaneku aja ja koha kohta koostati 05.01.2010, seega vähem kui kaks

nädalat enne väljapanekut. Samuti ei selgu materjalidest, et vastustaja oleks selle teate ja oma

vastuse vastuväidetele tähitult kaebajatele saatnud või teatanud PlanS § 25 lg 7 p-de 1 ja 4

alusel planeeringu kehtestamisest. Mõlemad kaebajad olid oma vastuväited esitanud. Kuna

tegemist on oluliste rikkumistega, siis ei ole võimalik väita, et need ei võinud mõjutada ka

otsuse langetamist.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väitega, mille kohaselt puudus

vastustajal haldusakti põhjendamise kohustus. Halduskohus on viidetega erinevatele

Riigikohtu lahenditele leidnud, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel tuleb kohalikul

omavalitsusel piisavalt põhjendada, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või

tõendeid pole aktsepteereitud või piisavaks peetud ning haldusakti põhjendus peab kohut

veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve

ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Vaidlustatud haldusaktis on küll viited

õigusaktidele, kuid faktiline põhjendus on puudulik ning sinna pole midagi märgitud selle

kohta, mida ja kuidas vastustaja otsuse langetamisel kaebajate või teiste asjasse kaasatud

isikute õiguste ja huvide osas kaalus. Samuti puudub ka mingi teine dokument, kus need

kaalutlused võiksid asuda. Kuidagi ei ole võimalik nõustuda apellatsioonkaebuse esitajaga, et

vastustajal oleks võimalik alles nüüd välja anda haldusakt, kus tuuakse vaidlustatud otsuse

põhjendused. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et vastustaja on omaks

võtnud tema poolt toime pandud rikkumised ja on nõustunud halduskohtuga, et vaidlustatud

otsus tuleb tühistada.

10. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega ka selles, et sellega rikuti

apellatsioonkaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja

käsutada. Tegemist ei ole piiramatu õigusega, kuna sellele õigusega on seadusega sätestada

kitsendused ning omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Samas peab kolmas isik

oma vara kasutamisel ja käsutamisel arvestama ka teiste isikute sama õigusega.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kolmanda isiku apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ja

kaebajad menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi