3-12-2233/63 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated10.07.2012 ähvardas S7 hoone S3 osakonnas paiknev kinnipeetav A. Jarets pärast ümberpaigutust kambrist 7209 kambrisse 7216 korduvalt telefoni teel lõhkuda kambri aknapakett juhul, kui teda ümber ei paigutata teise kambrisse. A. Jaretsi väitel ei saa ta koos kinnipeetav E. Daniloviga ühes kambris isiklikel põhjustel paikneda. 10.07.2012 kella 17.05 paiku lõhkus A. Jarets Viru Vanglas kambri nr 7216 akna. Akna lõhkumise ajal viibis
Legislator headnote
AI generated3-12-2233/63 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 6.2 VangS § 8 lg 2 võimaldab kinnipeetavate suhtlemisja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks. Kui õigushüve kahjustamine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. VangS § 69 lg 4 kohaselt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus, edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Kaebaja lõhkus vangla vara õhtusel ajal, mil vanglas oli kõrgem kohalviibiv ametnik järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits ja Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2233 Haldusasi Aleksei Jaretsi kaebus Viru Vangla 10.07.2012. a käskkirja nr. 6-1/470-KP tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12.11.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Jaretsi ja Viru Vangla apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Jarets Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
1. Rahuldada A. Jaretsi apellatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Tartu Halduskohtu otsus osas, millega jäeti lahendamata A. Jaretsi täiendavad nõuded Viru Vangla ametnik T. Pastaku ametnikustaatuse kuritarvitamise ning tegevusetuse tuvastamiseks, Viru Vangla kohustamiseks saata T. Pastak erakorralisele atesteerimisele, Viru Vangla vanemvalvuri tegevusetuse ning 10.07.2012 julgeoleku tagamise põhimõtte rikkumise tuvastamiseks, Viru Vangla poolt kaebaja õiguste piiramise õigusvastasuse tuvastamiseks ajavahemikul 10.07.2012-10.10.2012; vaide läbivaatamise põhimõtete, sh dokumentidega tutvumise õiguse ning vaideotsuse tegemise tähtaja rikkumise tuvastamiseks. Saata vastavas osas asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.
3. Jätta A. Jaretsi apellatsioonkaebus läbi vaatamata nõudes, vabastada A. Jarets kohustusest hüvitada lõhutud akna maksumus ja panna selle hüvitamise kohustus Viru Vangla ametnikele.
4. Jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, so kuni 23.10.2014 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 10.07.2012 ähvardas S7 hoone S3 osakonnas paiknev kinnipeetav A. Jarets pärast ümberpaigutust kambrist 7209 kambrisse 7216 korduvalt telefoni teel lõhkuda kambri aknapakett juhul, kui teda ümber ei paigutata teise kambrisse. A. Jaretsi väitel ei saa ta koos kinnipeetav E. Daniloviga ühes kambris isiklikel põhjustel paikneda. 10.07.2012 kella 17.05 paiku lõhkus A. Jarets Viru Vanglas kambri nr 7216 akna. Akna lõhkumise ajal viibis
A. Jarets kambris üksinda.
2. Viru Vangla 10.07.2012. a käskkirjaga nr 6.-1/470-KP (vaidlustatud käskkiri) kohaldati
A. Jaretsi suhtes alates 10.07.2012 vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-s 2 sätestatud alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid: kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse selleks, et ta ei saaks hankida esemeid või koostöös teiste kinnipeetavatega organiseerida akende lõhkumisi; piirati A. Jaretsi liikumisja suhtlemisvabadust, sh keelati kehakultuuriga tegelemine, et välistada kokkupuude kinnipeetavatega, kellelt on võimalik hankida esemeid, millega saab akent lõhkuda ning keelati kõik isiklikud esemed, millega oleks võimalik kambri sisustust või vangla vara lõhkuda.
3. 09.08.2013 esitas A. Jarets Viru Vanglale vaide 10.07.2013. a käskkirja nr 6.-1/470-KP kehtetuks tunnistamiseks ja tema suhtes kohaldatud piirangute lõpetamiseks. Viru Vangla 21.09.2012. a vaideotsusega nr 6-12/308-3 jäeti A. Jaretsi vaie täies ulatuses rahuldamata.
4. A. Jarets esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 10.07.2012. a käskkirja nr 6.-1/470-KP tühistamiseks leides, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks puudus alus ning abinõude kohaldamine on ebaproportsionaalne ja õigusvastane.
4.1 Kaebaja ei ole süstemaatiline rikkuja, tal on vaid üks mittekehtiv distsiplinaarkaristus, ta ei kahjusta tahtlikult oma tervist, ei ole enesetapule ega põgenemisele kalduv isik. Ka ei ole ta ohtlik teistele isikutele ega vangla julgeolekule. Kaebaja võtab omaks, et lõhkus akna ja tunnistab, et tema käitumine oli õigusvastane ja mittelubatav, kuid selle teo oli ta sunnitud toime panema selleks, et vältida konfliktset olukorda kaaskinnipeetavaga. Kaebaja pöördus selle probleemiga julgeolekuosakonna ametnik T. Pastaku poole, kes ütles, et kaebaja ümberpaigutamist ei toimu. Samuti arutas kaebaja tekkinud probleemi inspektor-kontaktisik
K. Juusuga ja vanemvalvur A. Lassiga ning esitas vastavasisulised kirjalikud pöördumised. Vaatamata sellele paigutati kaebaja teise kambrisse.
4.2 Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei ole vastustaja arvestanud teo toimepanemise põhjusega. 30 minutit pärast akna katkilöömisega seotud intsidenti viidi
E. Danilov üle teise kambrisse. Seetõttu lahenes kogu konfliktisituatsioon ning langes ära vajadus kaebajat kinnisesse kambrisse paigutada ja tema suhtlemisja liikumisvabadust piirata.
4.3 Kuigi kaebajalt küsiti arvamust julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, ei teavitatud teda julgeolekuabinõude kohaldamise põhjusest. Vaidlustatav käskkiri on antud selleks ebapädeva vanglaametniku poolt.
5. A. Jaretsi kaebuse täiendustes taotletakse Viru Vangla operatiivtöötaja T. Pastaku poolt ametnikustaatuse kuritarvitamise ning tegevusetuse tuvastamist; T. Pastaku saatmist vanglaametnike atesteerimiskomisjoni erakorralisele atesteerimisele; Viru Vangla vanemvalvuri tegevusetuse tuvastamist ning julgeoleku tagamise põhimõtte rikkumist kinnipeetavate paigutamisel; A. Jaretsi õiguste (ühiskonnast isoleerimine alates 10.07.2012-10.10.2012; kehakultuuriga tegelemise keeld alates 10.07.2012-10.10.2012; sektoris vabalt liikumise keeld selleks ettenähtud ajal alates 10.07.2012-10.10.2012; eesti keele B2 kursustel käimise keeld; keeld jätkata õpinguid kutsekoolis teisel kursusel keevitaja erialal alates 10.09.2012) õigusvastast piiramist ning vaide läbivaatamise põhimõtete rikkumist ja vaideotsuse tegemise tähtaja rikkumist (tõlked tl 64-69).
6. Viru Vangla vastuses kaebusele palutakse jätta kaebus rahuldamata.
6.1 Kaebaja paigutati kambrisse 7216 tulenevalt Viru Vangla vanemvalvur A. Lassi 10.07.2012. a ettekandest nr. 3039. Peale ümberpaigutamist ähvardas kaebaja lõhkuda kambri akna kui teda kambrist ära ei paigutata, sest ta ei saa olla kinnipeetav E. Daniloviga kambris isiklikel põhjustel. Julgeolekuosakonna spetsialisti seisukoht oli, et E. Danilov jääb kambrisse 7216. Kell 16.50 nõudis kinnipeetav uuesti vestlust julgeolekuosakonna ametnikuga, kuid julgeolekuosakonnast telefonile ei vastatud ning kaebajale selgitati, et tuleb oodata järgmise päevani. Kaebaja vastas, et kui E. Danilov kambrisse tuleb, siis tekib suur probleem. Umbes viis minutit hiljem lõhkus kaebaja kambri akna.
6.2 VangS § 8 lg 2 võimaldab kinnipeetavate suhtlemisja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks. Kui õigushüve kahjustamine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. VangS § 69 lg 4 kohaselt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus, edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Kaebaja lõhkus vangla vara õhtusel ajal, mil vanglas oli kõrgem kohalviibiv ametnik järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja.
6.3 Enne vaidlustatava haldusakti andmist anti kaebajale võimalus anda omapoolne seletus. Viru Vangla 10.10.2012. a käskkirjaga nr. 6-1/793-KP lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 10.10.2012, mistõttu on käskkiri oma mõjujõu kaebaja suhtes kaotanud.
7. Tartu Halduskohus võttis 15.05.2013. a määrusega menetlusse A. Jaretsi kaebuse Viru Vangla 10.07.2012. a käskkirja nr 6-1/470-KP tühistamise nõudes.
8. Tartu Halduskohus 12.11.2013. a otsusega rahuldas A. Jaretsi kaebuse ning tühistas Viru
Vangla 10.07.2012. a käskkirja nr. 6.-1/470-KP, jättes menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohus on leidnud, et kohaldatavad piirangud on tühistamiskaebusega vaidlustatavad ka pärast karistuse ärakandmist ja piirangute kohaldamise lõppemist (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-41-11, p 10). Kui piirduda vaid tuvastatud faktiga, et 10.07.2012 toimus kambri akna katkilöömine, on see asjaolu piisav täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kaalumiseks. Samas nähtub A. Jaretsi 10.07.2012. a seletuskirjast (tl 12) vanglale, et kaebaja õigusvastane käitumine oli tingitud vaid asjaolust, et teda paigutatakse kambrisse, kus viibib kinnipeetav
E. Danilov ning vaidlustatava haldusakti väljaandmise seisuga E. Danilov enam kaebajaga ei viibinud. Vaidlustatavas käskkirjas puuduvad põhjendused selle kohta, kas arvestades kõiki asjaolusid on kaebaja poolt õigushüve kahjustamine endiselt tõenäoline. Käskkirjas puudub kohtulikku kontrolli võimaldav põhjendus ja hinnang selle kohta, et tuvastatud asjaolude pinnalt oleks kaebaja ka pärast E. Danilovi ümberpaigutamist endiselt ohtlik vangla julgeolekule või et ta pannuks uuesti toime raske õigusrikkumise. Sellest tulenevalt on vastustaja poolt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kaalumine puudulik.
9. Apellatsioonkaebused ringkonnakohtule esitasid nii A. Jarets kui ka Viru Vangla. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10. Viru Vangla taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist asja uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jäetakse A. Jaretsi kaebus rahuldamata.
10.1 A. Jaretsi paigutamisel teise kambrisse analüüsis vangla kõiki asjaolusid kogumis ning alles seejärel, kui oli tuvastanud, et julgeolekuriski A. Jaretsi paigutamisel ühte kambrisse
E. Daniloviga ei kaasne, teostas vajaliku paigutuse. Vanglale teadaolevalt (T. Pastaku õiend) ei olnud kinnipeetavate vahel varasemalt konflikte ning kummagi julgeolek ei olnud ohustatud. Seega võib järeldada, et kaebaja ei soovinud asuda E. Daniloviga ühte kambrisse kinnipeetavate vahelistel subkultuurilistel põhjustel. Paigutuse tegemise vajaduse tingis hõivamata kinnipeetavate paigutamine ühte kambrisse ja hõivatud teise kambrisse. Kaebaja käitumine oli manipuleeriv ja julgeolekut ohustav, mida vangla ei saa aktsepteerida. Kaebaja kahjustas vangla vara ning seadis seeläbi ohtu vangla julgeoleku. Kaebajal ei olnud õigust nõuda endale meelepärast kambrikaaslast või kambrit. Kaebaja väited, et ta poleks akent lõhkunud, kui teda poleks paigutatud E. Daniloviga ühte kambrisse, on ennast õigustavad.
10.2 Ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et vangla ei hinnanud asjaolu, kas A. Jarets ka pärast E. Danilovi ümberpaigutamist olnuks endiselt ohtlik vangla julgeolekule või kas ta paneks uuesti toime raske õigusrikkumise. Vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid kui see on tõenäoline, peab rakendama ennetavaid meetmeid. Fakt iseenesest, et kaebaja lõhkus kambri akna saavutamaks enda tahtmist, annab alust arvata, et isik võib enda tahtmise saavutamiseks ka edaspidi käituda analoogselt ning seada seeläbi ohtu kogu vangla julgeoleku. VangS § 66 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus tagada üldine julgeolek. Halduskohtu viide Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-41-11 punktile 10 on asjakohatu, kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine.
11. A. Jaretsi apellatsioonkaebuses leitakse, et Tartu Halduskohus ei menetlenud kaebaja taotlusi: 1) tunnistada Viru Vangla operatiivtöötaja T. Pastaku poolt oma ametiseisundi kuritarvitamist; 2) tunnistada Viru Vangla operatiivtöötaja T. Pastaku tegevusetust; 3) saata Viru Vangla operatiivtöötaja T. Pastak Vanglaametnike Atesteerimiskomisjoni erakorraliseks atesteerimiseks; 4) tunnistada Viru Vangla peakorrapidaja tegevusetust, kes ei reageerinud
A. Lassilt saadud teatele, et A. Jarets kavatseb lõhkuda kambri akna; 5) tunnistada Viru Vangla peakorrapidaja poolset ohutuse tagamise põhimõtte rikkumist kinnises vanglas kinnipeetavate paigutamisel; 6) tunnistada A. Jaretsi suhtes õigusi piiravate lisameetmete vastuvõtmine mitteõiguspäraseks ja mittesihtotstarbeliseks järgnevas: keeld, õppida riigikeelt B2-kategooria kursusel, keeld jätkata õpinguid kutsekoolis keevitaja erialal ajavahemikul 03.09.2012-10.10.2012; 7) tunnistada Viru Vangla ametnike poolt A. Jaretsi oluliste õiguste rikkumist ja inimväärikust alandavat kohtlemist ning vabastada A. Jarets kohustusest hüvitada lõhutud akna maksumus ja panna akna maksumuse hüvitamise kohustus ametnikele. A. Jarets taotleb menetluskulude Viru Vangla kanda jätmist.
12. A. Jarets palub jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse normi ega materiaalõiguse normi ning on õigesti hinnanud tähendust omavaid tõendeid. Viru Vangla jätab oma selgituses tahtlikult mainimata, et kaebaja pöördus pärast enda ümberpaigutamist kambrisse 7216 10.07.2012 kell 16.50 Viru Vangla vanemvalvur A. Lassi poole selleks, et viimane kaasaks tekkinud probleemi lahendamisse peakorrapidaja, ning selgitas, et juhul, kui peakorrapidaja ei pööra tähelepanu tekkinud probleemile, mis on seotud kaebaja ümberpaigutamisega, on kaebaja sunnitud oma tahte vastaselt, ametnike kaasamiseks probleemi lahendamisse, lõhkuma kambri akna. Kaebaja avaldus akna lõhkumise kohta oli preventiivse iseloomuga. Pärast seda, kui kaebaja oli sunnitud lõhkuma akna kambris 7216, ei viidud teda üle teise kambrisse, vaid jäeti klaasikildude keskele ööbima. Kaebaja ei keeldunud teise kambrisse üle minemast, ei nõudnud endale meelepärast kambrit ega meelepärast kambrikaaslast.
13. Viru Vangla palub jätta A. Jaretsi apellatsioonkaebus rahuldamata. Viru Vangla ei nõustu kaebaja väitega, et vanglateenistuse ametnik T. Pastak rikkus A. Jaretsi paigutamisel VangS § 11 lg 1, § 12 lg 2 ja VSkE § 5 lg 2 sätestatut. Kaebaja viited VangS § 11 lg 1 ja § 12 lg 1 sätestatule on asjassepuutumatud, sest käesoleval juhul oli tegemist vanglasisese paigutamisega ning kumbki kinnipeetavatest ei ole alaealine. Vanglale teadaolevalt ei olnud E. Danilovi ja A. Jaretsi vahel varasemalt konflikte ning kummagi julgeolek ei olnud ohustatud. Vanglaametnik T. Pastak vestles enne paigutamist A. Jaretsiga. Talle selgitati, et korraldust tuleb täita ning ametnik järeldas, et A. Jarets sai kõigest adekvaatselt aru. Viru Vangla ei nõustu ka A. Jaretsi seisukohaga vangla peakorraldaja tegevusetuse osas. Kaebaja ei saa eeldada, et iga tema rahulolematuse peale peaksid ametnikud koheselt tema juurde kiirustama. Kaebaja lõhkus akna, saavutamaks soovitud tulemust, mitte vangla korrapidaja tegevusetusest tingituna.
14. Viru Vangla täiendavas vastuses selgitatakse, et 10.07.2012 paigutati A. Jarets kambrisse 7216, kus paiknes samal ajal kinnipeetav E. Danilov. Samal päeval, s.o 10.07.2012, kui A. Jarets lõhkus ära kambri nr 7216 akna, paigutati E. Danilov tema turvalisuse huvides teise kambrisse. A. Jarets ei ole esitanud ühtegi aktsepteeritavat põhjendust, mille tõttu poleks tohtinud teda E. Daniloviga ühte kambrisse paigutada. A. Jaretsi suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid eesmärgiga hoida ära edaspidiseid raskeid õigusrikkumisi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Tartu Ringkonnakohus leiab, et A. Jaretsi apellatsioonkaebus tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata ning osaliselt rahuldada. Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt A. Jaretsi apellatsioonkaebuse (I) ning seejärel Viru Vangla apellatsioonkaebuse (II). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellantide taotlused (III). I
16. A. Jarets vaidlustab apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu otsust osas, millega jäeti lahendamata A. Jaretsi poolt halduskohtumenetluse käigus esitatud täiendavad taotlused (tl 66-69). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et halduskohus on otsuses kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavad taotlused täielikult tähelepanuta jätnud, sest on kaebuse menetlusse võtnud üksnes Viru Vangla 10.07.2012.a käskkirja nr 6-1/470-KP tühistamise nõudes (tl 98), võtmata seisukohta kaebaja täiendavate nõuete lubatavuse üle. Kuna tegemist on menetlusõiguse normi sedavõrd olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb halduskohtu otsus A. Jaretsi esitatud, kuid halduskohtu poolt lahendamata nõuete osas tühistada ning saata ettevalmistava menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.
17. Samas on A. Jarets väitnud apellatsioonkaebuses halduskohtu poolt ka sellise nõude lahendamata jätmist, mida ta halduskohtule ei esitanud. Selleks on nõue, vabastada A. Jarets kohustusest hüvitada lõhutud akna maksumus ja panna selle hüvitamise kohustus Viru Vangla ametnikele. HKMS § 41 lg 1 järgi määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. HKMS § 180 lg 1 kohaselt on poolel õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. HKMS § 197 lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Seega ei ole kaebajal apellatsioonkaebuse esitamise õigust neil alustel, mis ei olnud vaidluse esemeks halduskohtus. Kuna ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohtus olnuks vaidluse esemeks ka A. Jaretsi või Viru Vangla ametnike kohustus hüvitada lõhutud akna maksumus, ei ole kaebajal vastavas osas apellatsioonkaebuse esitamise õigust, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus vastavas osas HKMS § 190 ning § 187 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata jätta. II
18. Seonduvalt Viru Vangla apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus esmalt vastuseks vangla väitele, et halduskohtu viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-41-11 ei ole asjakohatu. Kuigi viidatud lahendis oli vaidluse esemeks kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine, ei ole vaieldav asjaolu, et ka julgeolekuabinõudega piiratakse oluliselt isiku vabadust. Julgeolekuabinõude kohaldamine iseloomustab isiku käitumist vanglas; vastavaid dokumente säilitatakse isiku isiklikus toimikus (Vangla sisekorraeeskirja § 28 lg 3 p 1) ning vaieldamatult on tegemist andmetega, mille põhjal võidakse otsustada kinnipeetava vangistuse täideviimise korralduse, kinnipeetavale soodustuste andmise jmt üle, mistõttu on isikul kaebeõigus julgeolekuabinõusid kohaldava käskkirja tühistamiseks ka pärast julgeolekumeetmete kohaldamise lõpetamist.
19. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab: „Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kambri akna katkilöömine andis vanglale aluse kaaluda kaebaja suhtes julgeolekumeetmete kohaldamist, kuna tegemist on tõsise õigusrikkumisega, mis vaieldamatult ohustab vangla julgeolekut. Viru Vangla 10.07.2012. a käskkirja õiguspärasuse hindamisel omab samas tähtsust eelkõige see, kas kõiki asjaolusid arvesse võttes esines käskkirja andmise ajal vanglal veel piisav alus eeldada kaebaja poolt samalaadsete rikkumistega jätkamist. Nimelt kohaldatakse täiendavaid julgeolekumeetmeid preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (RKHK 02.06.2010. a otsus asjas nr. 3-3-1-33-10, p 12 ning 20.04.2011. a otsus asjas nr. 3-3-1-94-10, p 12). Seega on tegemist meetmega, mille eesmärgiks on ennetada kinnipeetavast johtuva julgeolekuohu tekkimist vanglas.
20. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kaebaja õigusvastane käitumine oli tingitud sellest, et ta paigutati kambrisse, kus viibis kinnipeetav E. Danilov, kuid vaidlustatava haldusakti väljaandmise seisuga E. Danilov enam kaebajaga ühes kambris ei viibinud, mistõttu puudusid vaidlustatud käskkirjas halduskohtu hinnangul põhjendused selle kohta, miks vastavat asjaolu arvestades oli kaebaja poolt õigushüve kahjustamine endiselt tõenäoline.
21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt tuvastatuga selles, et haldusasjas kogutud tõenditest võib järeldada, et vaidlustatud käskkirja andmise ajaks oli E. Danilov kambrist nr 7216 ära viidud. Nimelt selgitab A. Jarets seletuskirjas vanglale, et E. Danilov paigutati pärast akna lõhkumist teise kambrisse (tl 12p); kaebuses halduskohtule väidab kaebaja, et see toimus
30 minutit pärast akna katkilöömist (tõlge tl 37p); vastuses apellatsioonkaebusele selgitab
A. Jarets, et see toimus 20 minutit pärast akna lõhkumist (tõlge tl 189p). E. Danilovi ümberpaigutamist 10.07.2012 kinnitab vangla vastuses kohtule (tl 196) ning see nähtub ka vangla poolt ringkonnakohtule esitatud kinnipeeturegistri väljavõtetest (vt väljavõtteid konfidentsiaalses toimikus). Viru Vangla ei vaidlusta apellatsioonkaebuses halduskohtu järeldust, mille kohaselt oli E. Danilov vaidlustatud käskkirja andmise ajaks teise kambrisse paigutatud.
22. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt puuduvad vaidlustatud käskkirjas täiendavad põhjendused selle kohta, miks 10.07.2012 pärast
E. Danilovi ümberpaigutamist oli vanglal jätkuvalt alus karta A. Jaretsi poolt täiendavate õigusrikkumiste toimepanemist. Õige on vangla seisukoht selles, et A. Jaretsi käitumine oli manipuleeriv. Nii selgitab A. Jarets 10.07.2012. a seletuskirjas vanglale: „Seega ei jätnud ametnikud mulle valikut, ja minu õnnetuseks, selleks, et tõmmata endale vanglaametnike tähelepanu, tuli mul klaas katki lüüa selleks, et ametnikud ei ignoreeriks minu väiteid, avaldusi ja taotlusi, mis ma enne intsidenti esitasin“ (tl 12p). Vanemvalvur A. Lassi ettekandes selgitatakse: „Kahe minuti pärast umbes 16:50 helistas kinnipeetav ja nõudis uue vestluse julgeoleku spetsialistiga, muidu lubas kinnipeetav akna ära lõhkuda viie minuti pärast. Mina proovisin helistada julgeoleku osakonda aga seal keegi ei võtnud vastu. Helistasin pea korrapidajale ja sain korralduse selgitada kinnipeetavale seda, et julgeoleku spetsialiste ei ole praegu kohal ja homme tegeletakse temaga. Püüdsin selgitama kinnipeetavale, et täna teda ei paigutata ümber ja tänaseks tema jääb selles kambris ja ei ole mõtted teha midagi katki sest see ei anna mingid tulemust. /…/ Umbes 5 minuti peale minu vestluse, kinnipeetav lõhkus akna tekitades sinna läbiva augu“ (tl 11). A. Jaretsi vastusest vangla apellatsioonkaebusele selgub, et E. Daniloviga puutus A. Jarets 10.07.2012 kokku vaid ajal, mil viimane töölt tulles oma asjad kambrist kokku korjas. Seejärel paigutati E. Danilov teise kambrisse (vt apellatsioonkaebuse tõlge tl 189p).
23. Seega ei tulenenud A. Jaretsi agressiivsus (akna lõhkumine) võimalikust emotsionaalsest pingest seoses otsese konfliktiolukorraga E. Daniloviga, vaid pigem oli see A. Jaretsi teadlik taktika, saavutada vangla vara tahtliku kahjustamise ning kahjustamise ähvarduste kaudu oma eesmärgi läbisurumine, mitte elada E. Daniloviga ühes kambris. Ringkonnakohus leiab, et kuigi ei olnud välistatud, et A. Jarets püüab pärast E. Danilovi ümberpaigutamist vangla vara kahjustamise kaudu saavutada ka muid (uusi) eesmärke, ei ole vaidlustatud käskkirjas neile viidatud ning ka toimikus puuduvad nende kohta igasugused tõendid. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, mille kohaselt ei olnud käskkiri A. Jaretsist johtuva julgeolekuohu kohta julgeolekuabinõude kohaldamiseks pärast E. Danilovi ümberpaigutamist piisavalt motiveeritud. Asjas kogutud tõendid ei kinnita, et E. Danilovi näol oleks tegemist kinnipeetavaga, kes ei suudaks oma emotsioone ja käitumist kontrollida ning kes kujutaks seetõttu endast ohtu vangla julgeolekule, pigem on tegemist kalkuleeriva manipulaatoriga. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt viitas, ei kohaldata täiendavaid julgeolekumeetmeid karistuslikul eesmärgil. Vangla julgeolekut ohustava teo kordasaatmise eest olnuks vanglal võimalus kohaldada kaebaja suhtes distsiplinaarkaristust. Eeltoodud põhjendustel jääb Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.
III
24. Ringkonnakohus rahuldab A. Jaretsi apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu otsuse osas, millega jäeti käsitlemata A. Jaretsi täiendavad nõuded Viru Vangla ametnik T. Pastaku ametnikustaatuse kuritarvitamise ning tegevusetuse tuvastamiseks, Viru Vangla kohustamiseks saata T. Pastak erakorralisele atesteerimisele, Viru Vangla vanemvalvuri tegevusetuse ning 10.07.2012 julgeoleku tagamise põhimõtte rikkumise tuvastamiseks, Viru Vangla poolt kaebaja õiguste (vt tl 68) piiramise õigusvastasuse tuvastamiseks ajavahemikul 10.07.2012-10.10.2012; vaide läbivaatamise põhimõtete (sh dokumentidega tutvumise õiguse) ning vaideotsuse tegemise tähtaja rikkumise tuvastamiseks. Vastavas osas saadab ringkonnakohus asja ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse läbi vaatamata nõudes, vabastada A. Jarets kohustusest hüvitada lõhutud akna maksumus ja panna selle hüvitamise kohustus Viru Vangla ametnikele. Viru Vangla apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi menetlemiseks halduskohtule, ei otsusta ta menetluskulude lõplikku jaotust.
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Maili Lokk Madis Ernits Tiina Pappel