4-14-4419/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. augustil 2014, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-4419 Kohtu k ni Galina Jasnjuk (kirjalikus menetluses)

Menetlusalune isik/kaebuse esitaja

G.I, isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja

Maksu-ja Tolliamet, reg.kood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn.

Väärteoasi

G.I kaebus Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 21.05.2014 üldmenetluse le väärteoasjas otsuse nr 930014000651.

RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS § 120, § 132 p § 135 lg 2 ja § 155 2, , -156

T Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa ühistada

21.05.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930014000651 TS § 74 lg 1 järgi osaliselt, so karistuse määramise osas, ning teha selles osas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Karistada tolliseaduse § 74 lg 1 G.I järgi rahatrahviga trahviühikut, so summas

120 (

ükssada kakskümmend) eurot.

Määrata KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 120 eurot tasumine osade G.I-le

kaupa 6 (kuue) kuu jooksul 20 (kahekümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Muus osas, nimelt menetluskulude väljamõistmise ja konfiskeerimise kohaldamise osas, jätta

Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 21.05.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930014000651 muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

Pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE873300333499990003 EE401700017002872300 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr

2(2) №rdea Bank pangas, viitenumber 000338620806.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva soovist tuleb Viru jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamisest.

Asjaolud

21.05.2014 Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 9300140006 karistati G.I tolliseaduse § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, so 200 (kakssada) eurot. Menetluskulud summas 25 eurot jäeti menetlusaluse isiku G.I kanda. Sama otsusega KarS § 83 lg 2 ja TS § 94 lg 3 alusel konfiskeeriti asitõendid: kolm ilvesele kuuluvat loomanahka ning anti TS § 98 lg 2 ja TS § 97 lg-te

1 ja 2 al

usel eelnimetatud asitõed üle keskkonnaministri määratud asutusele.

Antud väärteoasjas on Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti juhtivinspektor Tatjana Hramtsova koostanud 21.04 G.I .2014 väärteoprotokolli suhtes. Väärteoprotokolli alusel saabus 27.02.2014 kell 21.15 Vene Föderatsioonist Eesti

Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba reisija G.I, millega isik andis mõista, et tal on kaasas kaupa, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Tegelikult oli isikul kaasas kilekotis kolm ilvese nahka, mis 01.04.2014 teostatud ekspertiisi alusel kuuluvad euroopa ilvesele. Nimetatud isendid kuuluvad EL -ja taimeliikide kaitse kohta Nõukogu määruse nr 338/97 looduslike looma nendega kauplemise reguleerimise teel lisasse A. Vastavalt EN Nõukogu määruse nr 338/97 art 4 ple 1 tuleb lisas A loetletud liikidest isendite ühendusse sissetoomisel läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sihtliikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba. Nimetatud luba Maksu-ja Tolliametile ei esitatud. Kuna reisijaga kaasas olev kaup kuulus eriloa või keelu alla, puudus isikul õigus kaup deklareerida rohelise koridori valimisega. Kaup on kinni peetud ning paigaldatud Ida TP lattu. Oma tegudega pani G.I toime deklareeritava kauba toimetamise üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba deklareerimata jättes, so TS § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning kohustusliku dokumendita kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise, so TS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

G.I esitas eelnimetatud otsuse peale 27.05.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja 21.05.2014 otsus väärteoasjas nr 930014000651 ning tagastada konfiskeeritud kaup kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temale karistuseks määratud rahatrahvi suurust tuleb tühistada, kuivõrd KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatsena karistatav üksnes tahtlik tegu, ettevaatamatusdelikti katse karistatav ei ole. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja jättis väärteoprotokolli lisamata kaebaja teadmatuse ja uurimisele kaasaaitamise, mis oluliselt muudaks väärteoasja otsust ja määratud karistust. Kaebuse esitaja ei pidanud vajalikuks varjata kaasolevat kaupa, kuivõrd ei teadnud, et selle sisseviimiseks on vajalikud eraldi load ja kooskõlastused. Kaebuse esitaja rõhutas, et tollikontrollist kõrvalehoidumine tähendab kontrolli vältimist nt teatud esemetest teatamata jätmisel, samuti esemete üle tollipiiri toimetamine viisil, mis raskendab nende vaatlemist. Kõrvalehoidumine tähendab ka kauba va – rjamist hoidmist

sellises kohas, kus selle avastamine tolliläbivaatuse abil on raske. Väärteomenetluses pole

3(2) tuvastatud, et G.I G.I ei teo eesmärk oli maksude mittelaekumine eelarvesse. teadnud, et tema teoga maksud jäävad eelarvesse laekumata ning oleks hoidunud sellest teost, kui ta oleks sellest teadlik. Kaebuse esitaja leiab, et kui ta ei pannud väärtegu toime tahtlikult, seega ei saa käsitleda konfiskeeritud loomanad tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks ning on alust nende tagastamiseks kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega. Ta ei soovi kaitsja osavõttu menetlusest.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja nõustus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja lahendamisega kohtus kirjalikus menetluses ning palus VTMS § 132 p 1 kohaselt jätta kohtuvälise menetleja 21.05.2014 otsus nr 930014000651 muutmata ning G.I kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on veendunud, et kohtuvälise suhtes on seaduspärane ja menetleja 21.05.2014 otsus nr 930014000651 G.I õige. Tõendamist on leidnud asjaolu, et on pannud toime otsuses toodud väärteod. G.I

Puhtsüdamlikku kahetsust ütlustes ei ole fikseeritud. pani väärteo G.I G.I

toime isikute grupis, kuna peeti 27.02.2014 Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminalis lisaks G.I-le kinni veel V K , S , M P ja A O . G.I tunnistab Š oma ütlustes, et piiri ületati viiekesi koos sõpradega ja tuttavatega nimetades just eeltoodud isikute eesnimesid. Kõigi nimetatud viie isiku suhtes alustati väärteomenetlus samadel asjaoludel ning määrati karistuseks rahaline trahv ja konfiskeeriti ilvesenahad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikud tegutsesid grupis eelnevalt kokkulepitult. KarS § 58 p 10 kohaselt on süüteo toimepanemine grupi poolt karistust raskendavaks asjaoluks. G.I tegutses kavatsetult ning tema teos puuduvad kergendavad asjaolud. G.I oli rohelise koridori valimise näol eelnevalt oma käitumisega deklareeritava kauba puudumisest tollile selgelt märku andnud. Ilma tolli täiendava sekkumiseta ei oleks ilvesnahku tollile deklareerinud. G.I G.I toimetas kõnesolevad ilvesenahad üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, see on lootes, et toll teda täiendavalt ei kontrolli. Kuna valis ELi G.I tolliterritooriumi piiri ületamiseks rohelise koridori, siis deklareeris ta oma käitumisega, et tal ei ole tollitavat kaupa. Seega oli G.I poolt tegu lõpule viidud s.o isik toimetas loomanahad üle

EL territooriumi piiri ja deklareeris tollile, et tal ei ole deklareeritavat kaupa. Samuti on väärteomenetluses tõendamist leidnud, et , kellele kuulusid 27.02.2014 tolliametnike G.I poolt kinnipeetud kolm loomanahka, ei esitanud EL Nõukogu määruse nr 338/97 art 4 p 1 kohaselt vajalikku impordiluba. G.I poolt toime pandud tegu vastab TS § 74 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele. EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 75 punkti a kohuselt võetakse kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerimine ja müük, kaupade suhtes, mida ei saa vabastada, sellepärast, et kauba suhtes kehtivad keelud ja piirangud. KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist kavatsetud tegutsemine. G.I

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades ülaltoodus asjaolusid on konfiskeeritud loomanahkade tagastamine G.I-le välistatud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud G.I kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse võib vastavalt väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, samuti tuleb Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 21.05.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 9300140006451 tühistada osaliselt, so karistuse määramise osas, ning teha selles osas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Tuleb karistada G.I tolliseaduse § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, so summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot ning KarS § 66 lg

2,3 alusel määrata rahatrahvi tasumine osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul 20 G.I-le

(kahekümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas, nimelt menetluskulude väljamõistmise ja konfiskeerimise kohaldamise osas, tuleb jätta Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 21.05.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930014000651 muutmata.

4(2)

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Maksu- G.I ja Tolliameti üldmenetluse otsuse kohaselt pani toime väärteod tolliseaduse §

73 lg

1 ja § 74 lg 1 järgi.

Tolliseaduse (edaspidi TS) § 73 lg 1 järgi karistatakse deklareeritava kauba või sularaha toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

G.I-le inkrimineeritud tegu TS § 73 lg 1 järgi seisneb deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes.

TS § 74 lg 1 järgi karistatakse kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

G.I-le inkrimineeritud tegu TS § 74 lg 1 järgi seisneb kohustusliku dokumendita kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise eest.

TS § 73 lg 1 süüteokoosseisu tunnused

G.I andis ütlusi, et tema 27.02.2014 läks Venemaale jalutama. Piiri ületas koos kahe tuttavaga, ühe tuttava nimi on M ngorodis 25.02.2014 eraisiku käest, . Kolm ilvese nahka ostis Iva kes lubas teha allahindluse. Naha ostis enda tarbeks, tahaks valmistada neist abikaasale vesti. Ta ei deklareerinud kaupa, kuna arvas, et kui on enda tarbeks ja kuna arvel olev summa ei ületa 300 eurot, siis ka deklareerida seda ei ole vaja. Ta oli kindel selles, et antud kaupa deklareerida ei ole vaja. Ta ei teadnud sellest, et antud kaup vajab eriluba.

Maksu-

1.15 ning ja Tolliameti ametnikud teostasid täielik kauba läbivaatus 27.02.2014 kell 2 koostati kauba läbiv esitas ametnikule OOO Lutš aatuse akti nr 14-12.1-5/00/1522. G.I 25.02.2014 kviitungi summas 13 497 RUB ning 25.02.2014 kauba saateleht nr 1419.

Asitõendi vaatlusprotokolliga tuvastati, et kotis asuvad kolm nahka koos peadega. G.I

Nahkade karvkatted on heledat värvi, tähnilised, saba otsad on mustad. Nahkade peaosadel on kõrvadel musta värvi kõrvatutid. Käppadel on küünised. Kolm nahka peeti asitõenditena kinni ja hoiustati Ida tollipunkti laos.

Ekspertiisiaktiga nr 4/01/04/2014 tuvastati, et kuuluvad ekspertiisiks esitatud kolm peaga kassi nahka euroopa ilvesele. Euroopa ilvese kuulub lisasse A.

Kohus, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et G.I süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandud on õigesti kvalifitseeritud TS § 73 lg 1, § 74 lg 1 järgi.

TS § 73 lg 1 järgi süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb deklareerimisele kuuluva kauba toimetamises üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba deklareerimata jättes, kaupa vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides.

5(2)

Deklareeritav kaup on selline kaup, mille kohta tuleb esitada tollideklaratsioon. Tollideklaratsioon on dokument või toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile. Tollideklaratsioon esitatakse sõltuvalt olukorrast kas kirjalikult, elektroonilise andmetöötlussüsteemi abil, suuliselt või muu toimingu abil, millega kauba valdaja väljendab oma soovi suunata kaup tolliprotseduurile. Kaup tuleb deklareerida, kui kaubasaadetise kogus või väärtus ületab sh Eesti maksuseadusega kehtestatud maksuvaba koguselist piiri. Euroopa Ühenduse tolliterritoorium hõlmab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 450/2008 artiklis 3 nimetatud riikide (sh Eesti Vabariigi territoorium) territooriumid koos territoriaalvete, sisevete ja õhuruumiga. Tollipiir ümbritseb tolliterritooriumi. Üle piiri toimetamine tähendab selle tegeliku toomist üle piiri, siinjuures kinnitab kauba üle piiri toimetamist asjaolu, et see kaup on leitud kontrollipunktis. Tollikontroll tähendab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 450/2008 artiklis 4 kohaselt tolli konkreetseid toiminguid tollieeskirjade ja teiste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks. Selliseid toiminguid võivad hõlmata kauba läbivaatamist, transpordivahendite läbivaatamist, pagasi ja muu isikuga kaasas liikuva või tema juures oleva kauba läbivaatamist ja muid samalaadseid toiminguid. Tollikontrollist kõrvalehoidumine tähendab kontrolli vältimist nt teatud esemetest teatamata jätmisel, samuti esemete üle tollipiiri toimetamine viisil, mis raskendab nende vaatlemist. Kõrvalehoidumine tähendab ka kauba varjamist – hoidmist sellises kohas, kus selle avastamine tolliläbivaatuse abil on raske.

TS § 47 lg 5 sätestab, et isiklike asjade ja kauba kohta, mille suhtes on kehtestatud piirang, esitatakse reisija deklaratsioon, kui õigusaktidega ei ole sätestatud tollideklaratsiooni esitamise kohustust.

Vastavalt Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 02.juulist 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (määruse nr 2454/93) art 233 lg 1 p le a loetakse rohelise ehk „ei ole deklareeritavat - kaupa“ koridori läbimine tolliasutises kus on kaks koridori, deklaratsiooni esitamiseks. Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminalis on kaks kontrollikoridori: rohelise koridori valib reisija, kui tal on kaasas kaupa, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa lubatud piirnorme ja punase koridori valib reisija siis, kui tal on kaasas kaupa, mis kuulub deklareerimisele või ületab lubatud piirnorme või kuulub eriloa või keelu alla.

G.I saabus 27.02.2014 kell 21.15 Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba, tal oli kaasas kilekotis kolm ilvese nahka, mis 01.04.2014 teostatud ekspertiisi alusel kuuluvad euroopa ilvesele. Nimetatud isendid kuuluvad EL Nõukogu määruse nr 338/97 looduslike looma-ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel lisasse A. Kuna G.I-ga kaasas olev kaup kuulus eriloa või keelu alla, siis kuulus ta deklareerimisele ning puudus G.I õigus valida piiri ületamisel roheline koridor. Kuna valis EL-i territooriumi piiri ületamiseks rohelise G.I koridori, siis deklareeris ta oma käitumisega, et ei oma tollitavat kaupa.

Seega esinevad G.I tegevuses deklareerimisele kuuluva kauba üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamise koosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et pani teo toime kavatsetult. G.I

KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

6(2)

Kavatsetuse puhul soovib isik oma teo tagajärge. Kavatsetus on alati seotud teo põhitagajärgedega, mis on isiku teo eesmärk ning liikumapanev jõud.

TS § 73 lg 1 sätestatud teo tagajärg on maksude mittelaekumine EL ja Eesti Vabariigi eelarvesse.

Käesolevas vää teo eesmärk oli maksude rteomenetluses pole tuvastatud, et G.I

mittelaekumine eelarvesse. Kohus leiab, et G.I teadis, et tema teoga maksud jäävad eelarvesse laekumata, kuid suhtus sellesse ükskõikselt ning seega pani väärteo toime otsese tahtlusega.

Kohus on seisukohal, et G.I tegevuses on omakasu motiiv, kuna ostes Venemaalt odavamaid tooteid ning toimetades neid Eestisse, süüdlane säästab rahalisi vahendeid ning saab sellest varalise kasu.

G.I toimepandud kauba ebaseaduslik toimetamine jäi katse staadiumisse. Tollipiir on ületatud ja süütegu lõpule viidud siis, kui on läbinud kontrollpunkti, sh tollikontrolli.

G.I

tollikontrolli ei läbinud. Tollikontrolli käigus avastati deklareerimata jäetud kolm G.I peaga loomanahka.

TS § 73 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud karistamine TS § 73 lg 1 järgi. G.I

TS § 74 lg 1 süüteokoosseisu tunnused

TS § 74 lg 1 järgi süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb kohustusliku dokumendita kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamises.

Asjaolude kohaselt kuulub reisija G.I poolt Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki sisse toodud kolm loomanahka euroopa ilvesele ning see kuulub EV Nõukogu määruse nr 338/97 lisasse

A. G.I puhul on tegu Eesti Vabariigis alaliselt elava isikuga.

Vastavalt EL Nõukogu määruse nr 338/97 art 4 p-le 1 tuleb lisas A loetletud liikidest isendite ühendusse sissetoomisel läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sihtliikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba. Nimetatud luba ei o le G.I poolt Maksu-ja Tolliametile esitanud.

Tõendamist on leidnud, et , olles 27.02.2014 Narva mnt piiripunktis tolliametnike G.I poolt kinnipeetud kolme ilvese naha omanik, ei esitanud EL Nõukogu määruse nr 338/97 art 4 p-le 1 järgset impordiluba.

Seega esinevad G.I tegevuses kohustusliku dokumendita kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise koosseisu objektiivsed tunnused.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et pani teo toime kavatsetult. TS § 7 G.I

3 lg-s

1 ülaltoodud asjaolude alusel leiab kohus, et pani väärteo toime otsese tahtlusega. G.I

TS § 74 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud karistamine TS § 74 lg 1 järgi. G.I

Karistuse määramine

G.I-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on

7(2)

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üldja eripreventiivsetest eesmärkidest.

KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

TS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 näevad ette karistustena rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

KarS § 63 lg 1 alusel kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

G.I pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Seega temale mõistetakse karistus KarS § 63 lg 1 alusel.

Kohtuvälin TS § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, so e menetleja karistas G.I

200 (kakssada) eurot.

Kohus on seisukohal, et sellise karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega, vaid on alus karistuse muutmiseks. G.I on varem väärteokorras karistamata.

Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdlane pani teo toime otsese tahtlusega aga mitte kavatsetult, samuti G.I teod jäid katse staadiumisse, teo tagajärg ei saabunud ning ebaseadusliku toimetamise objektid on konfiskeeritud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on karistada kaebuse esitajat sanktsiooni alammääras, so 30 trahviühikut ehk

120 eurot, määrates KarS § 66 lg 2,3 järgi rahatrahvi maksmise ositi kuue kuu jooksul.

Menetluskulud

Vaidlustatud otsusega jäeti menetluskulud summas 25 eurot menetlusaluse isiku

G.I kanda.

27.02.2014 kell 21.15 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate termi , kellel oli nali rohelise koridori liiklusriba reisija G.I kaasas kilekotis kolm peaga loomanahka. Kolm peaga loomanahka oli äravõetud ja suunatud ekspertiisile. 01.04.2014 teostati kolme peaga loomanaha ekspertiis Eesti CITES-i Teaduskomitee esimehe T M poolt. Ekspertiisiaktiga nr 4/01/04/2014 tuvastati, et kuuluvad ekspertiisiks esitatud kolm peaga kassi nahka euroopa ilvesele. Euroopa ilvese kuulub lisasse A. 01.04.2014 on ekspertiisi läbiviija poolt väljastatud arve summas 25 eurot (arve nr T01-02/01/04/2014).

VTMS § 38 lg 1 alusel kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.

KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kuna G.I on toime pannud TS § 73 lg 1, § 74 lg 1 sätestatud väärteod, siis menetluskulud jäävad tema kanda. Seega kohtuvälise menetleja otsus menetluskulude osas on põhjendatud.

8(2) Konfiskeerimise kohaldamine

Vaidlustatud otsusega KarS § 83 lg 2 ja TS § 94 lg 3 alusel konfiskeeriti kolm ilvesele kuuluvat loomanahka ja anti TS § 98 lg 2 ja 97 lg 1 ja 2 alusel üle keskkonnaministri määratud asutusele.

TS § 94 lg 3 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse § – -des 73 76 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 83 lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. KarS § 83 lg 6 alusel võib väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja.

On tuvastatud, et konfiskeeritud kolm ilvese nahka on karistusseadustiku mõttes väärteo toimepanemise vahend ning kuulub otsuse tegemise ajal menetlusalusele isikule G.I-le. Loomanahad on toimetatud Eestisse ebaseaduslikult. Seega kolm ilvese nahka konfiskeerimine on põhjendatud ning selles osas kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ka ei kuulu.

TS § 97 lg 1 alusel tolli poolt konfiskeeritud kaup realiseeritakse tollioksjonil. TS § 98 lg 2 alusel kui käesoleva seaduse § 97 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaup kuulub kaitsealuste liikide hulka või loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni

(RT II 1993, 27/28, 83) alla, antakse see realiseerimise asemel tasuta üle keskkonnaministri määratud asutusele.

Seega väärteomenetluse käigus ära võetud loomanahk kuulub konfiskeerimisele ja üleandmisele keskkonnaministri määratud asutusele.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest leiab kohus, et G.I kaebus Maksu- Tolliameti ja

tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 21 ele .05.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930014000651 tuleb tühistada osaliselt, so karistuse määramise osas, ning teha selles osas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. G.I tuleb karistada tolliseaduse § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, so summas 120 (ükssada kakskümmend)

eurot ning KarS § 66 lg 2,3 alusel määrata rahatrahvi tasumine osade kaupa 6 G.I-le

(kuue) kuu jooksul 20 (kahekümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas, nimelt menetluskulude väljamõistmise ja konfiskeerimise kohaldamise osas, tuleb jätta

Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 21.05.2014 üldmenetluse o us väärteoasjas nr 930014000651 ts muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik