4-14-5484/26 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-14-5484

1(8)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. augustil 2014, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-5484 (2330,14,002825) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Galnykina Menetlusalune isik/kaebuse esitaja

V.D, isikukood xxx, elukoht xxx, Vene

Föderatsiooni kodakondsus, xxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva

Väärteoasi

V.D kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja

Vassili Mihhailovi 19.06.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,14,002825. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: V.D Kohtuvälise menetleja esindaja: Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Irina Reino Tunnistajad- Xxx, Xxx Kohtuistungi toimumise aeg 07.08.2014. RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 2, § 135 lg 2 ja § 155-156

Rahuldada kaebus osaliselt.

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva

politseijaoskonna 19.06.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,14,002825 Nikolay

4-14-5484

2(8)

V.D karistamise kohta liiklusseaduse § 237 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 (kakssada) eurot. V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada liiklusseaduse § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 tunnustel alustatud väärteomenetlus.

Jätta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna 19.06.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,14,002825 V.D karistamise kohta liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 (nelisada) eurot, muutmata.

Määrata V.D-le KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel rahatrahvi üldsummas 400 (nelisada)

eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul 40 (neljakümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE403300333416110002 Danske pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea pangas, viitenumber 10220145132302.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav

Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis viieteistkümne päeva möödudes kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamist.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailov koostas

19.06.2014 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,14,002825, mille kohaselt V.D

09.05.2014 kella 11.55 ajal Ida-Virumaal, Narvas, A.Puškini-Hariduse ristmikul juhtis mootorsõidukit, ristmikul tagurdades ei veendunud manöövri ohutuses ja tagurdas otsa ristmikul seisund mootorsõidukile Volvo S40. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist V.D lahkus sündmuskohalt ja ei teavitanud juhtunust politseid, kui teavitamine oli kohustuslik. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada Volvo S40 esistange, nimelt värvikihi kahjustusi. Remondi kalkulatsioon 348,21 eurot. V.D pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 223 lg 1, § 236 lg 1, § 237 lg 1 järgi.

Otsuse kohaselt on väärtegude toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, fototabeliga, remondikalkulatsiooniga, tunnistajate ütlustega ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

4-14-5484

3(8)

Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik nimetatud teod toime ettevaatamatusest. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi määranud karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, so summas 400 eurot; liiklusseaduse § 237 lg 1 järgi 50 trahviühiku ulatuses, so summas 200 eurot.

V.D kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning esitas 03.07.2014 kaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada.

04.08.2014 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse.

Kõnealuse sündmusega seonduvalt on kohtus kuulatud üle kaks tunnistajat ning kaebuse esitaja.

Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuses märgitu juurde ja toetab oma kaebust. Kaebaja andis istungil ütluseid, et 09.05.2014 kavatses sõita Hariduse tänavale, Puškini tänaval oli tee remont. Kui hakkas põlema roheline tuli, hakkas ta liikuma. Kuid töölised peatasid ta ja ta pidi tagasi sõitma, et see tee oleks vaba. Sõitis tagasi 1 meeter või poolteist meetrit. Mingit kokkupõrget või lööki ta ei tundnud. Kui hakkas põlema lubav tuli, et pöörata, siis sõitis ta Peetri platsi suunas. Kaebaja sõnul oli veel temaga koos samas reas kaks autot sh patrullauto. Keegi ei andnud mingit signaali selleks, et peatada ja seetõttu sõitiski ta edasi. Poole tunni pärast tuli tema juurde politsei ja ütles, et ta sõitis teise auto vastu, kes seisis tema taga. Kaebaja autol vigastused puudusid.

Tunnistaja Xxx andis istungil ütluseid, et sõitis mööda tänavat. Ristmikul tema ees seisis auto. Hakkas põlema roheline tuli, aga ristmikul oli teetööd. Auto püüdis sõita otse, aga kuna teetöölised ei jõudnud panna liiklusmärke, hakkas käsitsi reguleerima, et sinna ei tohi sõita. Nii kaua kui see toimus hakkas põlema punane tuli. Auto sõitis tagasi ja peatus tunnistaja auto ees. Kui järgmine valgusfoori roheline tuli süttis, siis auto sõitis veel tagasi. Natuke vigastas tunnistaja auto pamperit ja siis keeras vasakule ja sõitis Puškini tänavale. Kokkupõrge ei olnud tugev, kuid ta tundis lööki. Vasakul, valgusfoori taga oli politseipatrull. Tunnistaja lehvitas neile ja nad peatusid. Ütlesid, et nägid kõike ja sõidavad sellele autole järgi. Tunnistajale öeldi, et tuleb oodata. Tulid tagasi, ütlesid et auto on ära sõitnud ja tuleb oodata. Tuleb võtta ühendust autojuhiga numbrite järgi.

Tunnistaja Xxx andis kohtus ütluseid, et oli 09.05.2014 patrullautos koos xxxga. Sõitsid

Puškini tänaval Megamarketi suunas. Kui jõudsid ristmikule Puškini ja Hariduse tänava vahel, pööras tähelepanu autole, mis hakkas liikuma tagasi. Sooritas otsasõidu Volvole. Peale kokkupõrget BMW juht vaatas tahapoole. Tal oli hirmunud näoilme. Ta ei väljunud autost. BMW hakkas sõitma ringtee suunas. BMW number oli 243 MFD. Peale kokkupõrget Volvo juht väljus autost ja hakkas kätega vehkima BMW juhile, et ta vaataks tema poole. Tunnistaja püüdis BMW-le järgi jõuda, kuid ei õnnestunud. Oli palju autosid. Seejärel tulid tagasi ristmikule. Volvol olid pamperi peal löögijäljed. Tunnistaja kutsus välja avarinspektori ja sõitis edasi väljakutsele.

Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohale aja arvas, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, aga võib vähendada rahatrahvi, mis oli menetlusaluse isikule määratud.

Kohtulikul uurimisel uuris kohus ka alljärgnevaid dokumente:

4-14-5484

4(8)

Kaebus koos lisadega (tl 1-8), mille kohaselt 03.07.2014 esitas menetlusalune isik kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale.

Väärteoprotokoll (tl 13), millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlust selles, et 09.05.2014 kella 11.55 ajal Ida-Virumaal, Narvas, A.Puškini-Hariduse ristmikul V.D juhtis mootorsõidukit, ristmikul tagurdades ei veendunud manöövri ohutuses ja tagurdas otsa ristmikul seisund mootorsõidukile Volvo S40. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist V.D lahkus sündmuskohalt ja ei teavitanud juhtunust politseid, kui teavitamine oli kohustuslik. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada Volvo S40 esistange, nimelt värvikiht. Remondi kalkulatsioon on 348,21 eurot.

Fototabel (tl 14-16), milles on fotod sõidukist Volvo.

Fototabel (tl 17-20), milles on fotod sõidukist BMW 243 MFD,

Kahjukäsitluse Keskus OÜ 09.05.2014 remondikalkulatsioon Volvo kohta (tl 24-26), mille kohaselt on remondi summa kokku 348,21 eurot.

Karistusregistri andmed V.D kohta (tl 42), millest nähtub, et V.D on ühel korral väärteomenetluse korras karistatud.

19.06.2014 väärteoasja otsus (tl 43).

Sündmuskohta vaatlusprotokoll Hariduse ja Puškini tänava ristmikul (tl 44), mille kohaselt

09.05.2014 kell 11.55 Ida-Virumaa, Narvas, Hariduse ja Puškini tänava ristmikul on ainult üks sõiduk - Volvo S40. Sõiduk asub Hariduse tänaval suunaga A.Puškini ristmiku poole. Sõidukil on vigastatud esistange esinumbrimärgist paremal pool.

Kaebaja poolt esitatud fotod sõidukist BMW 243 MFD (tl 45).

Kohtu seisukoht ja põhjendused

V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, tunnistajad ning uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud enda siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis, leiab, et V.D kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse V.D-le liiklusseaduse § 223 lg 1, § 236 lg

1 ja § 237 lg 1 alusel ette, et 09.05.2014 kella 11.55 ajal Narvas, Puškini ja Hariduse tänavate ristmikul juhtides mootorsõidukit, ristmikul tagurdades ta ei veendunud manöövri ohutuses ja tagurdas otsa ristmikul seisnud mootorsõidukile Volvo S40. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist V.D lahkus sündmuskohalt ja ei teavitanud juhtunust politseid, kui teavitamine oli kohustuslik. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada Volvo S40 esistange värvikahjustusi.

4-14-5484

5(8)

Liiklusseaduse § 49 lg 1 sätestab, et tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

Liiklusseaduse § 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Liiklusseaduse § 169 lg-st 5 tulenevalt peab liiklusõnnetusest teatama kohe politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele, kui esinevad lahkarvamused või kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel.

Liiklusseaduse § 236 lg 1 näeb ette karistuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Liiklusseaduse § 237 lg 1 kohaselt on karistatav liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine.

Kohtu hinnangul vastavad väärteoprotokollis kirjeldatud teod objektiivselt liiklusseaduse §

223 lg 1, § 236 lg 1 ja 237 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude koosseisulistele tunnustele. Sealjuures on kahe viimase väärteokoosseisu objektiivsed tunnused täidetud ühe teoga - enne politseile liiklusõnnetusest teadaandmist sündmuskohalt lahkumisega.

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik viibis väärteoprotokollis nimetatud ajal so 09.05.2014 kella 11.55 ajal Narvas, Puškini ja Hariduse tänavate ristmikul ning oli sõiduauto BMW reg.nr 243MFD roolis. Nimetatud asjaolusid kinnitab nii kaebaja ise kui ka mõlemad tunnistajad. Samuti ei ole vaidlust selles, et remonditööd takistasid kaebajal soovitud manöövri sooritamist ning ta oli sunnitud tagurdama ning ootama uut liikumist lubava fooritule süttimist. Taolist sündmuste käiku tõendavad kaebaja ja tunnistaja Xxxi ütlused. Sealjuures tunnistajate ütlustest nähtub, et Xxxi juhitud sõiduk Volvo seisis tagurdamise hetkel kaebaja auto taga.

Tunnistaja Xxxi ütlustest nähtub, et uue rohelise fooritule süttides tagurdas tema ees seisnud sõiduk BMW veelkord ja sõitis vastu tema autot. Kokkupõrge ei olnud küll tugev, aga ta tundis lööki. BMW sõitis aga koheselt minema. Kaebaja enda sõnul mingit kokkupõrget ei märganud ega tundnud.

Kohtuliku uurimise käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust kahelda tunnistaja

Xxxi ütlustes, mis seonduvad kokkupõrke toimumisega. Tunnistaja ütluste tõepärasust kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest on näha, et tema sõiduki esistangel on värvikahjustus. Taolist sündmuste käiku kinnitab ka tunnistaja Xxx, kes oma sõnul nägi, et kaebaja auto tagurdas otsa tunnistaja Xxxi juhitud Volvole. Kokkupõrke tagajärjel tekkinud varalist kahju ja selle suurust tõendab Kahjukäsitluse Keskus OÜ koostatud remondikalkulatsioon. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades loeb kohus tõendatuks, et väärteoprotokollis nimetatud asjaoludel on liiklusõnnetus aset leidnud ning selle põhjustas kaebaja.

Kuid samas leiab kohus, et antud juhul puuduvad tõsikindlad tõendid, mille pinnalt saaks järeldada, et manöövri sooritamise hetkel kaebaja möönis, et seda tehes võib ta tagurdada otsa tema taga seisvale autole. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebaja tegevuses ei ole tuvastatud tahtlust, kuid liiklusõnnetus, millega tekitati teisele isikule varalist kahju, oli pandud toime hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses, st enne manöövri sooritamist pidanuks kaebaja veenduma, et see on ohutu, kuid hooletusest jättis ta vastava kohustuse täitmata ning põhjustas seetõttu liiklusavarii. Tegemist on liikluses osalevatele mootorsõidukijuhtidele kehtiva elementaarse hoolsuskohustusega – veenduda enne tagurdamist, et manööver on ohutu. Seda eriti

4-14-5484

6(8) situatsioonis, kus teised liiklejad ei saa vastavat manöövrit ette näha. Tulenevalt KarS § 15 lgst 3 ja § 18 lg-st 1 ja 3 on ka hooletusest toimepandud väärtegu karistatav.

Ülaltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul tõendatud, et 09.05.2014 ei veendunud kaebaja mootorsõidukiga tagurdades manöövri ohutuses ning tagurdas otsa teisele sõidukile rikkudes sellega liiklusseaduse § 49 lg-s 1 sätestatud nõuet. Otsasõiduga tekitas kaebaja teisele sõidukile värvikahjustusi ning põhjustas seeläbi sõiduki omanikule varalist kahju. Tegu oli pandud toime vähemalt hooletusest.

Seega on tuvastatud, et kaebaja rikkus liiklusseaduse § 49 lg 1 nõudeid ning pani hooletusest toime liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja ei teatanud toimunust politseile ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Nimetatut kinnitab lisaks tunnistajate ütlustele ka kaebaja ise. Seega on liiklusseaduse § 236 lg 1 ja 237 lg 1 objektiivsete tunnuste esinemine tuvastatud. Kaebaja põhjendas oma käitumist asjaoluga, et ta ei olnud avariist teadlik. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja taolist väidet väärteomenetluse käigus kummutatud. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt toimus kokkupõrge väga väikselt kiiruselt ning löök ei olnud tugev. Tunnistaja Xxxi ütlused, et sündmuskohalt ära sõites oli kaebajal hirmunud näoilme, ei ole kohtu hinnangul piisav väitmaks, et ta tajus kokkupõrget. Seega ei saa välistada, et kaebaja ei tundnud, et sõitis millelegi otsa. Kaebaja ütluste tõepärasusele viitab ka tõik, et kaebaja oma sõnul nägi, et politseiauto seisis intsidendi hetkel samal ristmikul. Taolises situatsioonis teadlikult sündmuskohalt lahkudes mõistnuks kaebaja, et lisaks avarii teisele osapoolele nägi kokkupõrget pealt ka politseiametnik ning võimalus märkamatult sündmuskohalt lahkuda ning võimalus et tema isik jääb sealjuures ka tuvastamata, on olematu. Ka avarii tagajärjel tekkinud vigastused näitavad, et tegemist oli kerge kokkupõrkega, mida avarii põhjustaja ise ei pruukinud tunda. Menetlusaluse isiku enda autol puudusid üldse igasugused kahjustused ning avariis osalenud teisel sõidukil olid vaid värvikahjustused, mingeid muljumise või muid tugevale löögile viitavaid jälgi ei esinenud.

Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus kaebaja ei teadnud väärteokoosseisudele vastavat asjaolu st liiklusõnnetuse toimumist ja seetõttu ei ole tulenevalt KarS § 17 lg-st 1 tegemist tahtlikult liiklusõnnetusest teavitamata jätmise ja sündmuskohalt lahkumisega.

Kuigi KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu, ei ole vastav säte automaatselt kohaldatav iga väärteokoosseisu kohta. Iga konkreetse süüteokoosseisu puhul tuleb siiski kontrollida, kas vastava teo toimepanemine ettevaatamatusest on karistatav või mitte (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-20-09).

Kohtuotsuses nr 3-1-1-71-09 on Riigikohus muu hulgas märkinud, et (t)unnistamaks isikut süüdi ettevaatamatusest toimepandud süüteos, peab isiku käitumises olema esmalt tuvastatud objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine…. . Selleks et tuvastada objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb aga ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine. Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks süüdistatava (menetlusaluse isiku) asemel keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik.

Kohtu hinnangul eeldab liiklusseaduse § 237 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseis subjektiivse tunnusena tahtluse olemasolu. Koosseisu tunnus – sündmuskohalt põgenemine – eeldab

4-14-5484

7(8) sealjuures kavatsetust, kuivõrd taoline tegevus saab leida aset vaid juhul, kui toimepanijal on eesmärk sündmuskohalt lahkuda. Kuna antud juhul ei ole tuvastatud menetlusaluse isiku tegevuses tahtluse olemasolu, ei ole tema käitumine käsitletav liiklusseaduse § 237 lg-le 1 vastava väärteo toimepanemisena.

Seonduvalt liiklusseaduse § 236 lg-s 1 ettenähtud süüteoga tuleb märkida, et selle süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele vastav tegu võib olla pandud toime ka ettevaatamatusest. Kuid nii nagu ülalviidatud Riigikohtu lahendis märgitud, peab taolise etteheite tegemiseks olema tuvastatud, et menetlusaluse isiku käitumises esines objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine. Teisisõnu, lähtudes liiklusseaduse § 236 lg 1 koosseisulistest tunnustest, peaks olema tuvastatud, et menetlusalune isik oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral olnud liiklusõnnetuse toimumisest teadlik. Kohtu hinnangul ei võimalda tuvastatud tehiolud taolise järelduse tegemist. Olukorras, kus avarii põhjustaja ise lööki ei tundnud ning arvestades, et autode kokkupuute kohad ei olnud sel hetkel ka tema vaateväljas ja avarii teine osapool ega ka keegi kolmas isik ei kasutanud helisignaali, et juhtida kaebaja tähelepanu avarii toimumisele, ei ole mõistlik eeldada, et isikul pidanuks tekkima kahtlus, et ta on põhjustanud avarii või et ta oleks pidanud rakendama mingeid täiendavaid meetmeid (nt väljuma ning kõndima ümber auto) tegemaks kindlaks ega ta pole avariisse sattunud. Seega ei ole ka alust väita, et menetlusalune isik on kõnealuse süüteo pannud toime ettevaatamatusest.

Neil põhjustel on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole kaebaja tegevuses tuvastatud ka liiklusseaduse § 236 lg-s 1 sätestatud süüteo subjektiivsete tunnuste esinemist.

Eelnevast lähtuvalt tuleb kaebaja suhtes liiklusseaduse § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 tunnustel alustatud menetlus lõpetada vastavalt V™S § 29 lg 1 p-le 1, kuna puuduvad väärteo tunnused. Kohtuvälise menetleja otsus isiku karistamises liiklusseaduse § 237 lg 1 järgi tuleb tühistada.

Kohtuväline menetleja määras kaebajale liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses so 400 eurot. Liiklusseaduse § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuks. Seega on kaebajale mõistetud karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra.

Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd.

Peale selle tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Kohtuväline menetleja on õigustatult märkinud, et antud asjas puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Seetõttu tuleks karistuse mõistmisel lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, milleks on 150 trahviühikut. Võttes aga siinkohal arvesse, et liiklusõnnetusega tekitatud kahju oli väike ning tegu oli pandud toime ettevaatamatusest, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise määra. Neil asjaoludel peab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust – 100 trahviühikut põhjendatuks ja karistuse eesmärke täitvaks karistuseks. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus kaebaja karistamises liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi on põhjendatud ja seaduslik ega kuulu tühistamisele.

4-14-5484

8(8)

Arvestades aga kaebuse esitaja majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks võimaldada kaebajal rahatrahvi ositi tasumist. Seetõttu määrab kohus KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel rahatrahvi summas 400 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul 40 euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kõike eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et V.D kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kaevatav otsus tuleb tühistada osas, millega V.D karistati liiklusseaduse § 237 lg 1 järgi ning V™S § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb lõpetada liiklusseaduse §

236 lg 1 ja § 237 lg 1 tunnustel alustatud väärteomenetlus.

Vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata osas, millega V.D karistati liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. Anda V.D-le KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel võimalus tasuda rahatrahv üldsummas 400 eurot ositi 10 kuu jooksul 40 euro kaupa igakuiselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik