1-14-3762/49 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-3762

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-3762 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

Tõlk Enjar Malm

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.R-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu M.R, isikukood , XXX kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 26.11.2012 ja lõpp 26.05.2016

RESOLUTSIOON

Vabastada M.R temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja

21.05.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 751

l rata M.R-i elektroonilise valve pikkuseks 7 g 3 mää (seitse) kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg 4, 78 p 2 määrata M.R i katseaeg alates käesoleva - kohtumääruse jõustumisest kuni 26.05.2016.

Kohustada M.R katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada M.R katseaja ,7,8,9 l järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

- asuma tööle või võtma ennast töötuna Töötuk nädala jooksul

assas arvele kahe alates vangistusest vabanemisest;

- mitte viibima paikades, mis on mõeldud põhiliselt alkoholitarbimiseks ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlem

ata, v.a lähisugulased;

- osalema sotsiaalabiprogrammis;

- alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud.

Määrata M.R

kriminaalhooldusele Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vabastada M.R karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 25.08.2014 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava M.R-i id

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.R kannab karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja käesoleval ajal

21.05.2014 kohtuotsuse kohaselt, mille j ning ärgi on ta süüdi tunnistatud KarS § järgi

talle mõisteti karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses

6 (kuus) kuud vangistust.

viibitud aeg alates 11.11.2012 kuni 13.11.2012, s.o 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ja M.R-ile mõisteti lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.11.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega

– 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ning M.R ile mõisteti - liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 (kolm) aastat 6 (kuus)

kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.11.2012. KarS § 50 lg 1 alusel võeti M.R-ilt

ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks.

M.R on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise ja röövimise eest. Kuritegude raskusaste on olnud varieeruv. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. stetud karistusest Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõi ära kandnud kanda jä ligemale 1 aasta 10 kuud ning tal veel veidi enam kui 1 aasta 8 kuud äb vangistust.

Vangistuses olles on M.R ajavahemikul 14.08.2013

– 29.10.2013 läbinud

riigikeele A1 taseme kursuse ja ajavahemikul 13.01.2014

– 09.05.2014 on ta läbinud riigikeele A2 taseme kursuse.

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Kinnipeetav elas enne essil xxxx. Vabanedes vangistust üksinda õele kuuluvas korteris aadr asub ta elama samale aadressile. Käesoleval ajal elab antud ühetoalises heas seisukorras olevas korteris kinnipeetava õde koos oma alaealise pojaga. Väidetavalt plaanib kinnipeetava õde koos pojaga sel aastal kolida ning siis jääks kinnipeetav korterisse üksinda. Õde xxxx

andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks seoses M.R ielama asumisega antud aadressile. Põhihariduse omandas kinnipeetav Narva Peetri koolis. Peale põhihariduse omandamist jätkas isik õpinguid Narva Kutseõppekeskuses keevitaja erialal.

Peale esimese kursuse lõpetamist katkestas isik õpingud, kuna otsustas ametlikult tööle minna. Kinnipeetav soovib omandada eriala. Kinnipeetav töötas väidetavalt varasemalt ametlikult, omades töökogemusi järgmistes valdkondades: kingsepp, operaator, keevitaja

Eestis ja Soomes. Vabanedes asub isik tööle , kus isik töötas ka enne kinnipidamist. xxxx

Vangistuse ajal on toetanud kinnipeetavat materiaalselt ema, õde ning mõned tuttavad. Viru Vangla andmetel 07.08.2014 puuduvad isikul täitmata rahalised nõuded ning vabanemisfondis on tal 350 eurot.

Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema K , õed J G S ja G M. Kinnipeetava suhted

sugulastega on head. Nad on nõus igati kinnipeetavat toetama. Väidetavalt on isiku suhtlusringkonnas mõni mitteseaduskuulekas inimene, kuid peamiselt suhtleb isik seaduskuulekate isikutega. Arvestades korduvaid kuritegusid ja liiklusseaduse rikkumisi, on isiku elustiil varasemalt olnud hoolimatu ja riskeeriv. Kinnipeetav tunnistab, et enne kinnipidamist kuritarvitas alkoholi, sest v ta äidetavalt esines eraelus palju probleeme. Isik tunnistab, et alkoholi tarvitamise tõttu tekkisid probleemid ja korduvad karistused. Antud kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Eelmise kuriteo toime panemise käigus käitus isik alkoholi tarvitanuna vägivaldselt, kontrollimata oma käitumist. Kinnipeetava motivatsioon loobuda alkoholi tarvitamisest on kõrge. Kinnipeetaval alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole.

Isik on ühel korral proovinud amfetamiini. See oli väidetavalt 16 aastasena, kui isik oli tuttaval külas ning joogi sisse oli lisatud amfetamiini, millest isik ei olnud teadlik. Isik ise üldiselt ennast agressiivseks ega impulsiivseks inimeseks ei pea. Kinnipeetav kahetseb tagasiulatuvalt seda, et ta ei tegelenud raskustega õigeaegselt ning ei suutnud end pidurdada.

Isikul on olemas reaalsed eesmärgid töötamise ja suhete säilitamise näol lähedastega.

Esimesel korral karistati kinnipeetavat mootorsõiduki juhtimise eest joobes tingimisi vangistusega ilma käitumiskontrollita. Selle aja jooksul pani ta toime uue kuriteo. Isikut on korduvalt karistatud väärte e eest. Sõnades väljendab isik soovi okorras liiklusseaduse rikkumis muuta oma käitumist ning leiab, et on selleks võimeline. Kontrollitud keskkonnas suudab isik olla reegleid rikkumata, mis väljendub asjaolus, et isikul distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Ametnikega suhtlemisel on isik viisakas, täiendavaid julgeolekuabinõusid isiku suhtes kohaldatud ei ole. Ohtlikkus on isiku puhul kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes ja tekivad konfliktsituatsioonid. Arvestades kinnipeetava karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 13% ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 19%. Tuginedes eeltoodule, toetab Viru Vangla kinnipeetava M.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. M.R-i tingimisi

ennetähtaegsel vabastamisel on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud lisakohustused, sealhulgas KarS § 75 lg 2 p 7 osas tehakse konkreetne ettepanek, panna kohustuseks mitte suhelda kohtu määratud isikutega (Maksim Kuznetsov – kuriteokaaslane).

Kriminaalho , et kinnipeetava isa on surnud. Elukaaslast oldusametnik oma arvamuses märgib

ega lapsi kinnipeetaval ei ole. Teadaolevalt on M.R i lähivõrgustik -

seaduskuulekas, samas tutvusringkonnas leidub kriminaalse taustaga isikuid. Peale vabanemi M juurde, viimasele kuuluvasse korterisse. Samas st asub isik elama oma õe G

korteris elab ka õe alaealine poeg ( ). Õe sõnul hakkaks M.R elama korteri xxxx

köögis, kuhu saab tema jaoks mahutada lahtikäiva diivani. G sõnul plaanib ta koos oma M

pojaga veel sel aastal oma abikaasa juurde xxxx elama kolida. Peale seda elaks M.R seal üksinda edasi. Kinnipeetav omab keevitaja pabereid, olles varem töötanud xxxx lepinguga. Isikut on korduvalt kriminaal- , kriminaalhooldusel ja väärteokorras karistatud

pole isik viibinud. Väärteokorras on isikut 3-l korral karistatud AS rikkumise eest ning 2-l korral LS rikkumise eest (joobes juhtimine). Samuti on isikul üks väärtegu toime pandud

NPALS alusel. Probleemid alkoholiga algasid isikul siis, kui ta oli 18 aastane. Kui kohus peab otstarbekaks vabastada M.R tingimisi ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks on vajalik kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4, ätestatud 7,9 s

kohustused. seks t kuud. Elektroonilise järelevalve pikku ehakse ettepanek määrata 7

M.R ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava väitel on tal hea perekond. Tema ema on xxxx aastane, vajades abi ja toetust. M.R i väi aastane tütar, kes pole - tel on tal xxxx

registreeritud tema nimele. Isiku sõnul oli varem tema elu segamini, kuna oli probleeme tütarlapsega ja tütrega. Selle 2 aasta jooksul on ta mõelnud paljude asjade üle. Ta on saanud vanemaks ja muutunud on tema vaated elule. Iga inimene võib eksida, eriti nooruses.

Kinnipeetav on 100% kindel selles, et ta suudab elada taas ühiskonnas, paludes talle see võimalus anda, et ta saaks ennast parandada.

Prokuröri abi Ain Tali

2 lg 3 on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 43

3 oma seisukoha

elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi v tingimisi enne õtta osa M.R i -

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt

07.08.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda nnipeetava enne tähtaega ki vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kr inaalkorras karistatud kolmel korral, sealhulgas im

ka röövimise eest. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 sätetest tuleneb, et ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Viru Maakohtu eeskätt Narva kohtumaja otsusest 1-11-13487 nähtub, et M.R mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi selles, et tema „24.12.2010.a. kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes toas a K -lt raha adressil …, tegutsedes koos M. võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, nõudis G. G ning kui viimane vastas keeldumisega, lõi G t rusikaga näkku ja pärast seda tema ja K -

omastasid kannatanule kuuluva arvuti „ORDI“ süsteembloki) maksumusega 4687 ( krooni

(299.55 eurot), helisagedusvõimendi maksumusega 658 krooni (42.05 eurot), monitori „ LG

“maksumusega 2700 krooni (172.56 eurot). Enne vangistust oli eelnimetatud kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Tema kriminaalne käitumine on Kinnipeetav kannab liitkaristust raskendavatel asjaoludel röövimise ja KarS § 424 sätestatud liikluskuriteo toimepanemise eest, seetõttu saaks tema netähtaegse vabastamise korral en

ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse

üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebase ning toob endaga kaasa tugeva adusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav riigipoolse sanktsioo ngistuses ning eelduslikult selle ni, mis võib väljenduda pikaajalises va täiel määral ära kandmises. kohtuotsusega mõisteti Viru Maakohtu 26.11.2012 M.R-ile

karistus KarS § 200 lg 2 sanktsiooni alammääras – 3 aastat. Liitkaristuseks on

KarS § 65 lg 1 alusel d 3 aastat 6 kuud vangistust. Viru Maakohtu 21.05.2014 mõistetu

kohtuotsusega KarS § 424 järgi mõistetud – KarS § karistus 6 kuud vangistust - on

65 lg 1

alusel loetud kaetuks eelmise karistusega, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei oleks ilmselgelt

Vangistuse põhjendatud ja õiglane. kandmise lõpp on 26.05.2016. Seega on isikul jäänud mõistetud karistusest kanda üle ühe aasta ja kaheksa kuu.

Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võr talle mõistetud karistusega reldes

ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanu iglustunne oluliselt riivatud. M.R-i õ vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamine, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Peab arvestama ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema taasühiskonnastamise võimalusi. stase kuriteo (röövimise) puhul ei saa KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud I astme varava

formaalse eelduse esimene esinemine anda alust süüdimõistetu vabastamiseks üsna pikka aega enne karistusaja lõppu ning tuleb oma süü suurusele vastava M.R karistuse

kandmist vangistuses jätkata. epandud kuriteo vägivaldsusest Tulenevalt toim ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. ennetähtaeg

Kinnipeetava ne vabastamine

käesoleval ajal ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastami käesoleval ajal st. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke

asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta M.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu prokuröri arvamusega ning , tutvunud Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.R-i seitsme kuulise võib

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust muuhulgas esimese raskusastme varavastase kuriteo eest (KarS § 200 lg 2 p 7 üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu ting ), sest imisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. M.R on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, kuid reaalset vanglakaristust kannab ta kohtu hinnangul esimest korda, mistõttu on

selle potentsiaalselt tugev. M.R positiivne mõju kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.05.2014 otsuse kohaselt KarS § 424 järgi, sealjuures on nimetatud kuritegu toime pandud enne Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.11.2012 otsuse tegemist. korras korduvalt karistatud. Vangistuses on kinnipeetav Kinnipeetavat on väärteo läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme kursused. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, muutused on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toimunud tema väärtushinnangutes. ust järeldub see, et kinnipeetav on vangistuses Eeltood olles astunud

reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles muutunud ja edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht xxxx, kus ta ka ja garanteeritud töökoht

enne vangistust töötas. Tööandjal on vajadusel võimalik isikut rahaliselt toetada ettemaksu näol. Eeltoodust järeldub, et tööandja vaatamata kõigele endiselt hindab ja usaldab kinnipeetavat. M.R on materiaalset ja moraalset toetu . st pakkuvad lähedased

Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt puuduvad isikul täitmata rahalised nõuded, vabanemisfondis on tal 350 eurot, mis on piisav esialgseks toimetulekuks vabaduses. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 13% ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 19%, mis ei ole kõrge risk ja tingimisi ennetähtaegset millest tulenevalt Viru Vangla toetab M.R-i vabanemist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta on 100% kindel selles, et ta edaspidi suudab elada seaduskuulekalt. Viru Vangla iseloomustuses märgitakse, et kontrollitud keskkonnas suudab isi selles, et k olla reegleid rikkumata, mis on väljendunud isikul distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav ei ole varem olnud kriminaalhooldusel, s.o kontrollitud keskkonnas, on elektrooniline valve väga tugeva kontrollimehhanismiga kriminaalhooldajal on võimalik igal a , sest jal teada saada,

kus M.R viibib. toimepanemise riski, mis seondub Uue võimaliku kuriteo

eelkõige võimaliku alkoholi kuritarvitamisega, saaks kohtu hinnangul maandada

kriminaalhoolduse teostamise ajaks M.R-ile ,7,8,9

KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud

lisakohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kinnipeetava M.R-i

kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks M.R-ile , kes reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik