3-13-2247/25 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 22.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2247 Haldusasi J.B. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.09.2013 kirjaliku nõusoleku nr 66307 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – J.B. Vastustaja – Tallinna linn Kolmas isik – V.P., esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista välja J.B.lt (ik xxxxxxxxxxx) V.P.u kasuks menetluskulu summas 800 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest (so hiljemalt 22.10.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebuse esitaja omandas 1988.aastal kinnistu asukohaga Xxxxxxxx Tallinnas, mille omanik on käesoleva ajani. Kaebaja kinnistu külgneb Yyyyyyyyy kinnistuga, mis kuulub V.P.ule 2000.aastast.

2. V.P. püstitas Yyyyyyyyy kinnistule garaaži ja lintvundamendil piirdeaia. Kirjaliku nõusoleku taotluse garaaži püstitamiseks esitas ta alles 2012.aastal, kui ehitis oli juba ligi 10 aastat olnud kasutuses.

3. 07.08.2013 ja 12.08.2013 esitas J.B. haldusmenetluses vastuväited ja arvamuse Yyyyyyyyy garaaži ehitusprojektile.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) väljastas 24.09.2013 Yyyyyyyyy väikeehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku nr 66307. 01.10.2013 vastas TLPA kaebaja vastuväidetele.

5. 23.10.2013 esitas J.B. halduskohtule kaebuse 24.09.2013 Yyyyyyyyy väikeehitise püstitamise kirjaliku nõusoleku nr 66307 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja taotleb vaidlustatud haldusakti tühistamist ja vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.

6.1. Kaebaja leiab, et haldusakt on õigusvastane põhjusel, et vastustaja väljastas kolmandale isikule garaaži ehitamiseks ehitusloa kuigi kaebaja esitas sellele vastuväited ning garaaži ehitamise projekt ei sisalda drenaaži osa. Kolmas isik on kaebajale lubanud ehitada drenaaži ning selle ühendamine tema elamu ümber oleva drenaažiga ei oleks keeruline. Käesoleva ajani kolmas isik oma lubadust täitnud ei ole. Kaebaja õiguste rikkumine seisneb selles, et garaaž ja sellega ühendatud raske piirdeaed tekitavad liigniiskuse kaebaja kinnistul, kahjustades sellega kaebaja omandit.

6.2. Kaebaja poolt Xxxxxxxx kinnistu omandamisel oli kaebaja ja kolmanda isiku kinnistu vahel postvundamendil piirdeaed ja kruntide pinnad olid ühtlased. Liigset sadevett kinnistutele ei kogunenud. 1989.aastal ehitas kaebaja oma kinnistule majandushoone, mida kasutas probleemideta kuni 2003.aastani. 2003.a ehitas Yyyyyyyyy omanik V.P. ilma ehitusloata garaaži ja massiivse lintvundamendil piirdeaia ning tõstis oma krundi pinda 60cm.

Valminud ehitis ei vasta kaebaja arvates ehitusnõuetele. Ehitamisel on rikutud pinnase loomulikku struktuuri, kuna vundamendi all on maapinda tihendatud ning täidetud on aia tagust krundiosa. Sellega on takistatud sadevee looduslik äravool Xxxxxxxx kinnistul ning sadevete ära juhtimiseks ei ole rajatud ka drenaaži. Sadevesi koguneb kaebaja krundile, abihoone ja elamu keldrisse. Kinnistu on hakanud soostuma, mädanevad viljapuud ja põõsad.

6.3. Ehitusloata ehitis on vastuolus ehitusseaduse (EhS) § 3 lg-ga 4, mille kohaselt ei tohi ehitis ohustada selle kasutaja ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 151 lg-st 1 ja 2 tulenevalt ei tohi piiriehitis tekitada kahju naabrile.

6.4. Kaebaja ei ole andnud ehitiste püstitamiseks nõusolekut ning dokumendil „piiriehitised” on kaebaja allkiri võltsitud.

6.5. Kaebaja on tellinud ekspertiisi (tlk 8-17), mille kohaselt on drenaaži ehitamine vajalik lähiajal, et lõpetada ebaseaduslike ehitistega kaebajale kahju tekitamine. Kaebaja teavitas vastustajat drenaaži vajadusest, kuid vaatamata sellele väljastas vastustaja V.P.ule garaaži püstitamiseks kirjaliku nõusoleku.

6.6. V.P., kes omandas enda kinnistu 2000.aastal ei tea midagi kaebaja elamu renoveerimisest 1996.aastal. Elamu kelder täideti niiskuse sissetungi vältimiseks 50cm ulatuses ja jäi kuivaks, kuid vaid 150cm kõrgust keldrit enam kasutada ei saanud. Seejärel ehitati 2-meetrine täiskelder, mida kaebaja sai kasutada 2003.aastani, mil sadevete äravooluga oli kõik korras. Koht krundil, kuhu on püstitatud vaidlusalune garaaž oli varem kuiv, kuid praegu on seal vihma ajal veekogu. Kuna garaaž ehitati sügisel, ei oleks seda sinna ehitatud kui koht oleks olnud juba varem liigniiske. Tegemist on kinnistute (yyyyyyy, Xxxxxxxx) piiril kõige madalama kohaga. Kaebuse esitaja pöördus 02.12.2013 uuesti avaldusega TLPA ehituskontrolli osakonda ning V.P.ule tehti 26.05.2014 ettekirjutus nr 72621, millega kohustati viima piirdeaed vastavusse kinnistu piiriga.

6.7. Kuivõrd ekspert on tuvastanud, et garaaži ja aia lammutamine kaebaja kinnistul olukorda ei paranda, on lahenduseks drenaaži ehitamine, milline lahendus oleks pidanud sisalduma garaaži ehitusprojektis. Drenaaž tuleks ehitada kolmanda isiku garaaži taha Yyyyyyyyy ja yy piirile. yyyyyyyy kinnistu soetas kolmas isik eelmisel aastal ja seetõttu tuleks drenaaž ehitada sinna, kuhu tekib vihmasaju ajal veekogu.

6.8. Vastustaja ei ole võtnud arvesse kujade nõuet (Tallinna Linnavaraameti kooskõlastuse tingimus). Vastavalt seadusele peab kuja olema 8 meetrit aga on 4 meetrit, sellega väheneb xxxxxxxxx ehitusalune pind.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

7.1. Vaidlusaluse garaaži projekt valmis 13.05.2002. Kirjaliku nõusoleku taotlus esitati TLPA-le 14.09.2012. Parandatud ehitusprojekt esitati 05.11.2012. Õigusliku aluseta ehitis oli olemas seega 10 aastat enne kaebuse esitamist. Kui kaebuses väidetud kahjulikud mõjutused oleksid tulenenud kõnealusest ehitisest, pidid need tekkima koheselt garaaži ehitamise järgselt, kuid kaebaja ei ole 10 aasta jooksul sellise probleemiga vastustaja poole pöördunud.

7.2. Haldusorgan leidis kirjaliku nõusoleku taotluse menetlemisel, et garaaži ehitamisest iseenesest kaebaja kinnistule kahjulikke mõjutusi ei teki. Vesi valgub kaebaja kinnistule tulenevalt tema kinnistu looduslikust paiknemisest.

7.3. Kaebaja ei esitanud haldusmenetluses haldusorganile enda tellitud ekspertiisiakti, mistõttu seda otsuse tegemisel arvestada ei saanud. Samas ei ole esitatud aktis toodud metoodikat, arvutusi, katseid või muid elementaarseid ekspertiisi elemente, mille alusel ühe või teise järelduseni on jõutud. Peamiselt sisaldab see dokument kellegi dikteerimisel kirja pandud seisukohti. Samuti sisaldab dokument eksperdi pädevusse mittekuuluvaid hinnanguid (nt ehitise seaduslikkuse, süü, lammutamise kohta).

7.4. Kaebuse esitaja ei saa dikteerida, mida peab ehitusprojekt sisaldama. Kirjalik nõusolek väljastati väikeehitisele, mille projekt oli toimikus. Pädevad haldusorganid on projekti kooskõlastanud.

7.5. Menetlusnorme rikutud ei ole. Puudutatud isikud on olnud menetlusse kaasatud. Haldusakt vastab sisu ja vorminõuetele.

7.6. Piiriehitise (aia) ja muude võimalike kahjulike mõjutuste osas on kaebajal õigus pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras üldkohtu poole.

8. Kolmas isik palub kaebuse jätta rahuldamata ja kaebajalt välja mõista oma menetluskulud.

8.1. Kaebaja on kooskõlastanud piiriehitisena piirdeaia rajamise ja garaaži ehitamise. Piirdeaed ehitati eraldiseisva ehitisena 2003.aastal ja sellel ajal kehtinud EhS alusel ei vajanud see ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut. Vaidlustatud kirjalik nõusolek puudutab üksnes garaaži ehitamist.

8.2. Kaebaja esitatud ekspertiisiakt ei vasta ekspertiisiaktile esitatud nõuetele nagu ka vastustaja on välja toonud. Selles ei ole analüüsitud ehitusprojekti. Kahtlusi äratab asjaolu, et seda akti ei esitatud haldusmenetluses.

8.3. Kaebaja on enda kinnistul asuva elamu püstitanud ebaseaduslikult ning nähtuvalt elamu mõõdistusprojektist oli seal liigniiskus juba vähemalt 1996.aastal. Samuti on kaebaja kinnistul ületatud krundi täisehituse protsenti, millega väheneb krundi pind, kuhu sadevesi saaks imbuda. Kaebaja üritab pahatahtlikult seostada oma kinnistu liigniiskust kolmanda isiku garaažiga.

Xxxxxxxx kinnistu paikneb madalamal kui Yyyyyyyyy kinnistu, mistõttu on geodeetiline paiknemine võimaliku liigniiskuse põhjuseks. Samuti on Xxxxxxxx krundi vertikaalplaneerimine tehtud selliselt, et kogu sadevesi suunatakse Yyyyyyyyy/yy piirile. Selleks on süvendatud seda osa, mis piirneb Yyyyyyyyy/yy piiriga, millest on tingitud ka kruntide kõrguste vahed. Sademeveed tuleks aga suunata xxxxxxx tänava drenaažitrassi, nagu näeb ette xxxxxxxx detailplaneering. Kaebaja nõudel, et V.P. peaks tema kinnistu drenaaži välja ehitama oma garaaži projekti raames, puudub seaduslik alus.

Garaaž asub kaebaja kinnistu piirist 7 meetri kaugusel ega saa põhjustada kaebaja kinnistul liigniiskust. Vaidlusaluse garaaži asukohas paiknes varem samal kõrgusel betoonvundamendil kasvuhoone. Garaaž püstitati 2003.a. Kaebaja väidet garaaži kahjulikust mõjust ei saa võtta tõsiselt, kuna ta ei ole varem selliste pretensioonidega pöördunud kolmanda isiku poole ega asunud kaitsma oma õigusi.

Kinnistute piiril asuv tugimüür ei võimalda sadevete valgumist Xxxxxxxx kinnistule. Yyyyyyyyy/yy sadeveed imbuvad pinnasesse nendel kruntidel.

8.4. Kaebaja vedas erastamismenetluse ajal 2012.a yyyyyyyy krundi (garaaži tagune) kasvupinnasest tühjaks, millega suurendas liigniiskuse probleemi oma kinnistul. Maatükk erastati kolmandale isikule 2013.a ning kolmas isik nõustub sellega, et see kinnistu on liigniiske, kuid seda kaebaja tegevuse tõttu. Kaebaja juhib sellele kinnistule oma sadevett.

8.5. Kaebaja kinnistu liigniiskuse põhjuseks on kolmanda isiku arvates selle looduslik paiknemine, drenaaži puudumine, kasvupinnase teisaldamine, maapinna elamu ümber täitmine ja yyyyyyyy krundi maapinna süvendamine ning projektist mööda ehitamine.

8.6. xxxxxxxxx kinnistu detailplaneeringukohane ehitusala ei puuduta kaebuse esitaja õigusi. Garaaži projektiga ei ole seda ka vähendatud.

8.7. Kirjalik nõusolek on antud kaalutlusõiguse alusel ja õiguspäraselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus kontrollib halduskohtumenetluses seda, kas haldusakt, mida vaidlustatakse oli õiguspärane selle andmise hetkel ega riku kaebuse esitaja subjektiivset õigust. Ehitise püstitamiseks antud kirjalikku nõusolekut ei saa vaidlustada avalikes huvides ega kolmandate isikute õiguste kaitseks. (HKMS § 44 lg 1)

10. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja kinnistu on liigniiske. Vaidlus on selles, kas selle liigniiskuse tekkimise põhjuseks on ligi 10 aastat tagasi kolmanda isiku poolt rajatud garaaž, millele vastustaja on ehitise tagantjärele seadustamiseks andnud 24.09.2013 kirjaliku nõusoleku. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud nõudma projektis liigniiskuse vältimiseks meetmete (drenaaž) rakendamist. Vaidlus puudub, et garaaži ehitusprojektis ei ole drenaaži kavandatud. Kaebaja ei vaidlusta, et ehitis vastab kirjaliku nõusoleku aluseks olevale projektile. Vaidlus puudub, et kirjalik nõusolek on antud garaaži püstitamiseks ega hõlma piirdeaia püstitamist.

11. Kaebaja tugineb EhS § 3 lg-le 4 ja AÕS § 151 lg-le 1 ja 2.

EhS § 3 lg 4 sätestab ehitisele esitatava nõudena, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. Haldusorganil tuli hinnata, kas ehitis vastab projektile, mis esitati kirjaliku nõusoleku taotlemisel ja ehitisele ettenähtud nõuetele. (EhS § 16 lg 4)

AÕS § 151 käsitleb piirirajatisi. Kuna piirdeaia rajamist vaidlustatud kirjalik nõusolek ei reguleeri, ei ole viidatud säte asjassepuutuv.

Majandusja kommunikatsiooniministri määrus 17.09.2010 nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 2 lg 2 kohaselt peab ehitusprojekt võimaldama kontrollida ehitise vastavust seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides ehitisele kehtestatud nõuetele. See tähendab, et projekti aktsepteeritav maht sõltub ehitatavast ehitisest ning tuleb haldusja õigusaktides täpsemalt reguleerimata osas määrata haldusorgani kaalutlusõiguse alusel.

12. Kohaliku omavalitsuse nõusoleku alusel püstitatav (või nõuetele tagantjärele vastavaks loetav) ehitis ei või kahjustada (ohustada) teiste inimeste vara. Mõiste kahjustamine ei tähenda mistahes negatiivset mõju. Samuti ei tähenda naabrile negatiivse mõju tekkimine keeldu luba või nõusolekut väljastada. Negatiivsed mõjud, mille suhtes ei ole kehtestatud normväärtusi, tuleb välja selgitada ja hinnata koos muude tähtsust omavate huvide ja asjaoludega. Naabrusõigusi reguleerib asjaõigusseadus (AÕS 2.jaotis) ning naabri tekitatavate negatiivsete mõjude eest saab ennast kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Antud juhul ei ole tõendatud, et kaebaja vara kahjustaks kolmanda isiku ehitis (garaaž).

12.1. Õige on vastustaja seisukoht, et projekti sisu osas ei pea haldusorgan lähtuma kolmanda isiku nõudmistest. Küll tuli ehitisele kirjaliku nõusoleku andmisel kontrollida, kas menetluses ära kuulatud kolmanda isiku omandiõigust võib rikkuda sademevee ärajuhtimise lahendus (projekti seletuskirja p 4, tlk 45). Projekti seletuskirja kohaselt on katuse räästasse paigaldatud vihmaveesüsteem, sademeveed juhitakse elamupoolsele haljasalale, xxxxxxxxxx kinnistust eemale, kus see imbub pinnasesse.

Haldusmenetluse materjalidest nähtub, et Tallinna Keskkonnaamet nõudis projektile kooskõlastuse andmise tingimusena sademevee ärajuhtimise lahenduse kooskõlastamist xxxxxxx kinnistu valdajaga (tlk 52 pöördel), kelle kinnistu piiriga garaaž vahetult külgneb. Kaebuse esitaja kinnistu asub Xxxxxxxx ning sellega garaaž vahetult ei külgne.

Vaidlus puudub, et kaebaja kinnistu piirist asub vaidlusalune garaaž 7 meetri kaugusel. Xxxxxxxx kinnistu paikneb madalamal kui Yyyyyyyyy kinnistu. (projekti joonis, tlk 46 pöördel) Kaebaja ise on märkinud, et kinnistud paiknevad mäekallakul. Vaidlusaluse garaaži näol on tegemist 1,2 m sügavusel lintvundamendil paikneva 53,5 m² ehitisealuse pindalaga hoonega (EhS § 15 mõttes väikeehitisega). Kolmanda isiku kirjaliku vastuse kohaselt paiknes vaidlusaluse garaaži asukohas varem samal kõrgusel betoonvundamendil kasvuhoone. Nähtuvalt garaaži projektist ja kaebaja esitatud fotost (ekspertiisi foto nr 5, tlk 17) ei ole hoone alust maapinda tõstetud. Piirdeaia vundamendi abil maapinna võimalik tõstmine ei ole käesolevas vaidluses tähtsust omav asjaolu.

TLPA vastas 01.10.2013 (tlk 25) kaebuse esitaja vastuväidetele, et esitatud dokumentidest nähtuvalt ei valgu Yyyyyyyyy kinnistu sadeveed Xxxxxxxx kinnistule, vaid Xxxxxxxx kinnistu sadeveed uputavad Xxxxxxxx kinnistut. Üleujutused on tingitud maapinna loomulikust langusest. Seega ei pidanud haldusorgan põhjendatuks kaebaja nõudel projekti täiendamist, kuivõrd sadevete kogunemise põhjuseks kaebuse esitaja kinnistul ei saanud olla õigusliku aluseta püstitatud garaaž.

12.2. Ei saa olla vaidlust, et kui garaažile rajada täiendavalt drenaaž, mis võimaldaks ära juhtida ka kaebaja kinnistule kogunevat sadevett, siis väheneks nii kaebaja kui kolmanda isiku kinnistu niiskus. Käesoleval juhul on aga küsimus selles, kas liigniiskuse tekkimise põhjuseks on garaaži püstitamine. Kui see nii ei ole, ei saa kaebaja nõuda kolmanda isiku garaažile väljastatud kirjaliku nõusoleku tühistamist põhjusel, et sellel puudub kaebaja soovitud drenaaž.

Garaažile väljastatava kirjaliku nõusoleku eelduseks ei saa olla naabri sadevete ärajuhtimine, kui garaaži sadevete ärajuhtimine on nõuetekohaselt lahendatud. Kohus eelnevalt märkis, et sadevete ärajuhtimine on lahendatud ning see lahendus ei saa puudutada kaebaja õigusi, kuna kaebaja ei ela xxxxxxxxx. Kaebaja on ise möönnud, et garaaž püstitati normaalsele pinnasele. Kaebaja on kohtu arvates hiljem toimunud sündmuste võimalikud tagajärjed sidunud põhjendamatult garaaži püstitamisega. Samuti ei saa välistada, et piirdeaia rajamine koos maapinna tõstmisega võis mõjutada niiskuse tasakaalu kaebaja kinnistul, kuid see ei ole käesoleva vaidluse objektiks. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja väide garaaži püstitamise ja tema kinnistu liigniiskuse vahel otsese põhjusliku seose olemasolust ei ole usutav olukorras, kus garaaž eksisteerib juba 10 aastat ning kaebaja ei ole liigniiskuse probleemi lahendamiseks pöördunud haldusorgani poole, olles samas ilmselt teadlik, et garaaži püstitamiseks puudus ehitusluba või haldusorgani nõusolek (on kontrollitav avalikust ehitusregistrist).

12.3. Puuduvad kaebaja väidet kinnitavad tõendid. Kaebaja esitatud ekspertiisi akt (tlk 8-18) ei ole käsitletav eksperdi arvamusena TsMS § 293 lg 1 mõttes, kuna selle koostaja ei ole kohtu poolt määratud eriteadmistega isik (TsMS § 294 lg 1). Esitatud ekspertiisiakti saab käsitleda dokumentaalse tõendina nagu ka T.S. e-kirja (tlk 100). Eelmärgitud tõenditest ei nähtu kontrollitavalt esitatud järeldust, et garaaž on kaebaja kinnistule tekitanud olulise liigniiskuse ja see kahjustab kaebaja vara. Kohus nõustub ka vastustaja toodud kriitikaga nn ekspertarvamusele. Selles ei ole toodud loogiliselt ja kontrollitavalt esitatud seisukohta, et garaaž põhjustaks olulise liigniiskuse kaebaja kinnistul. Esimeses arvamuses on märgitud, et garaaži lammutamine ei muudaks kaebaja kinnistu olukorda, vundamendi aluse tihendamise tõttu. T.S. väidab, et piirdeaia (mitte garaaži) vundament on tegelikult tugimüür. Kuna see ei ole maapinnas piisavalt sügavale ulatuv, tungib osa sadevett madalamal asetsevale Xxxxxxxx kinnistule. Seega on ehitatud piirdeaia konstruktsiooni ja Yyyyyyyyy kinnistul tõstetud maapinna tõttu sadeveed osaliselt juhitud naaberkinnistule. Ehk viimati nimetatu arvamusest tulenevalt tuleks piirdeaia (rajatise) vundamenti teha sügavamaks, et mäekallakul kõrgemal paikneva kinnistu sadeveed ei pääseks selle alt läbi. Esimeses arvamuses peetakse oluliseks, et sadevesi pääseks vabalt voolama madalama ala suunas, kuhu see paratamatult voolab loodusseaduste kohaselt. Samas ei käsitle kumbki hinnang garaaži projekti ja garaaži mõjusid eraldiseisvalt piirdeaiast ja selle abil tõstetud maapinnast ning analüüsitud ei ole muid käesolevas kohtuvaidluses esile toodud asjaolusid, mis väga tõenäoliselt mõjutavad vaidlusaluste kinnistute hüdrogeoloogilist olukorda. Kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud endise ja praeguse naabri kirjalikud avaldused (tlk 101, 104) ei ole usaldusväärsed tõendid. Kaebaja ei ole märkinud, et tegemist oleks vastava valdkonna eriteadmisi omavate isikutega. Väited, et varem oli maapind kuiv, ei võimalda teha järeldusi selle kohta, millisel põhjusel see nüüd on liigniiske.

Arvestades eelnevalt välja toodud faktilisi asjaolusid (kinnistute paiknemine, garaaži asukoht kaebaja kinnistust, garaaži ehitamisel maapinna mittetõstmine) tuleb kohtu arvates pidada loogiliseks ja loodusseadustele tuginevaks vastustaja seisukohta, et kaebaja kinnistu liigniiskust kolmanda isiku garaaži püstitamine ei mõjuta üldse või ei mõjuta märkimisväärselt (ei tekita mõjutusi, mille tagajärjeks oleks kaebaja väidetava kahju tekkimine). Sellise järelduse tegemiseks ei olnud haldusorganil vaja tellida ekspertiisi, kuna haldusorgani koosseisus on vastavate teadmistega spetsialistid ning järelduseni jõudmine ei eeldanud konkreetsel juhul ulatuslikke ekspertteadmisi.

12.4. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et sellises olukorras puudub õiguslik alus nõuda kolmandalt isikult kaebaja kinnistu niiskuse vähendamiseks drenaaži ehitamist garaaži projekti realiseerimise raames. Oma kinnistu kuivendamisega on võimalik kaebajal endal tegeleda ning seda on talle selgitanud ka haldusorgan vastuväidetele esitatud vastuses, märkides, et hüdroloogilise olukorra parandamiseks on J.B.l võimalik taotleda AS-lt Tallinna Vesi tehnilisi tingimusi.

Muid etteheiteid projekti osas kaebajal ei ole.

12.5. Kaebaja väide garaaži kuja ebapiisavuse kohta xxxxxxxx kinnistu suhtes ei ole asjakohane, kuna kaebajal ei ole õigust menetlusse kaasamata kolmandate isikute huvide kaitsmiseks ning abstraktselt projekti õiguspärasuse kontrollimise taotlemiseks. Samuti ei ole kaebajal õigust kaitsta V.P.u huve. Kaebaja väidet, et kolmas isik on tunnistanud, et kinnistu Yyyyyyyyy/yy on garaaži ümbruses liigniiske ja sinna koguneb vihma ajal sadevesi võiks käsitleda kui kolmanda isiku huvide kaitseks esitatud põhistust. Kindlasti ei ole võimalik sellist väidet käsitleda, kui nõustumist, et liigniiskuse põhjuseks on garaaži püstitamine.

12.6. Kaebaja on väitnud ja kolmas isik ei ole seda ka vaidlustanud, et garaaži ehitamise ajal oli ehitusalune pind piisavalt kuiv ja võimaldas hoone püstitamist sellesse asukohta. Seega oleks haldusorgan saanud enne ehitamist kirjalikku nõusolekut taotledes selle väljastada. Kui peale ehitise püstitamist on asjaolud muutunud (kasvupinnase teisaldamine kaebaja poolt, kolmanda isiku poolt lintvundamendil tugimüüri püstitamine ja selle abil krundi maapinna tõstmine), siis ei tähenda see, et vastustaja oleks pidanud keelduma ehitisele esitatud nõuetele vastava garaaži seadustamiseks kirjaliku nõusoleku andmisest.

Vastustaja on kaebajale õigesti selgitanud, mida tal tuleks teha oma kinnistu hüdrogeoloogilise olukorra parandamiseks. Garaaži püstitamise loa (kirjaliku nõusoleku) reguleerimise objektiks ei ole kasvupinnase taastamiseks kohustamine yyyyyyyy kinnistul; piirdeaia lammutamine ja selle äärse maapinna kõrguse vähendamine.

Lisaks märgib kohus, et kolmanda isiku poolt omandati temale kuuluva garaaži taga asuv yyyyyyy kinnistu 2013.a, mistõttu puudus vastustajal objektiivselt võimalus nõuda drenaaži rajamist sellele kinnistule, isegi kui selleks oleks olnud õiguslik alus.

12.7. Kaebus tuleb kokkuvõtvalt jätta rahuldamata, kuna kaebaja ei ole tõendanud, et garaaži püstitamine eraldiseisvalt võiks tekitada liigvee probleemi tema kinnistul. Kaebaja kinnistu asub madalamal kui kolmanda isiku kinnistu ning vee voolamise seaduspära (gravitatsioon on mäest alla) arvestades on see sadevee suhtes halvemas olukorras sõltumata garaaži olemasolust. Kuivõrd käesoleva vaidluse objektiks ei ole lintvundamendil piirdeaed ja selle vundamendi abil maapinna tõstmine, ei saa kohus omistada selle võimalikke mõjusid (vundamendi olemasolu või selle sügavuse ebapiisavust) ning muude peale garaaži püstitamist toimunud sündmuste mõjusid garaažile. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et garaaž tekitaks tema kinnistul liigvee probleemi määral, et seda tulnuks reguleerida vastustaja poolt garaaži projektile täiendavate nõuete esitamisega. Selliseid tõendeid ei esitanud kaebaja ka haldusmenetluses. Vastustaja peab haldusmenetluse läbi viima ökonoomselt (HMS § 5 lg 2) ning põhjendatud vajaduseta ise tõendeid koguma ei pea.

13. Kaebaja ei vaidlusta kirjaliku nõusoleku andmisel menetlusnormide järgimist. Vaidlus puudub, et vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht kolmanda isiku taotlusele. Kaebaja esitas 07.08.2013 vastuväited, märkides, et garaaži ehitamine koos vundamendil piirdeaiaga rikub sadevee looduslikku kulgu Xxxxxxxx kinnistul; uputab vihma ajal kaebaja kinnistut, tekitades kahju kaebaja varale; liigvee tagajärjel on hakanud soostuma kaebaja kinnistu. Kaebaja viitas EhS § 3 lg-le 4, mille kohaselt ei tohi ehitis ohustada teiste inimeste vara ja tervist ning märkis, et garaaži projekt peaks sisaldama drenaaži. Kaebaja täiendas arvamust 12.08.2013. TLPA vastas 01.10.2013 (tlk 25), et esitatud dokumentidest nähtuvalt ei valgu Yyyyyyyyy kinnistu sadeveed Xxxxxxxx kinnistule, vaid Xxxxxxxx kinnistu sadeveed uputavad Xxxxxxxx kinnistut. Üleujutused on tingitud maapinna loomulikust langusest. Projekteeritud garaaž ei halvenda Xxxxxxxx hüdroloogilist olukorda. Kuna sadevete valgumist garaaž kaebaja kinnistul ei põhjusta, ei ole põhjust väita, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele. Samuti on märgitud (tlk 25 pöördel), et amet ei arvesta projekti koosseisu lisatud dokumendil „piiriehitised“ olevaid kooskõlastusi, mistõttu küsis kaebaja arvamust. Seega ei omanud allkirjade väidetava võltsimise väide tähtsust haldusmenetluses ega oma ka kohtumenetluses.

14. Kirjalik nõusolek antakse kaalutlusõiguse alusel. Kohtul ei ole esitatud kaebusest lähtudes alust pidada kirjaliku nõusoleku andmist kaalutlusveaga otsuseks.

Õiguspärase ja kaebaja subjektiivseid õigusi mitterikkuva haldusakti tühistamiseks alus puudub. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole.

HKMS § 108 lg 8 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kuludokumendid ja menetluskulude nimekiri. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kolmanda isiku menetluskuludeks on: asjas esitatud projektdokumentatsiooni paljundamise kulu summas 6,50 eurot (arve-kviitung, tlk 141); õigusabikulu summas 2600,40 eurot (arved ja kulunimekirjad, tlk 142, 144; maksekorraldused, tlk 143, 145). Nõutavad kulud on HKMS § 102 p 2 ja § 103 lg 1 p 1 alusel käsitletavad menetluskuludena.

Kaebaja vaidleb temalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmisele vastu (02.09.2014 menetlusdokument).

Kohus jätab kaebajalt välja mõistmata projektdokumentatsiooni paljundamise kulu (6,50 eurot), kuna 25.08.2014 menetlusdokumendile lisatud dokumentide esitamine kaebuse eset ja kohtu poolt eelmenetluses märgitud tähtsust omavaid asjaolusid arvestades vajalik ei olnud. Samuti ei nähtu, kellele arve on väljastatud ja muid andmed, mis võimaldaksid seostada kulu käesoleva kohtuasjaga.

Õigusabikulusid ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et V.P.ul on väidetavalt õigusteadmised. Kohtule kaebaja oma märgitud väite kohta tõendeid esitanud ei ole ja menetlusseadustik ei keela kasutada kolmandal isikul esindajat ka juhul, kui ta ise omab õigusteadmisi. Iga õigusteadmistega isik ei pea olema võimeline osalema kohtumenetluses advokaadiga võrdväärselt. Samuti ei välista menetlusseadustik õigusabikulu väljamõistmist põhjusel, et samasisulised seisukohad on esitatud haldusmenetluses. Menetlusseadustik võimaldab sellises olukorras hinnata kulude põhjendatust ja neid vähendada. Antud juhul ei ole samas mahus seisukohti haldusmenetluses esitatud.

Kohus hindab menetluskulude põhjendatust arvestades osutatud õigusabi sisu ning kohtuasja mahtu ja keerukust. Õigusabi sisuks on olnud korduvate vastuste koostamine, menetlusdokumentide analüüs, tõendite kogumine, jm väiksemahuliste menetlusdokumentide esitamine. Kohus leiab, et asjas ei ole kogutud palju tõendeid ning osaliselt kolmanda isiku esitatud tõendite kogumiseks vajadus puudus; asi on õiguslikult lihtne ja mahult alla keskmise. Kolmanda isiku esindaja on menetlusdokumentides käsitlenud mitmeid asjasse puutumatuid küsimusi, kuigi kohus oli selgitanud, milliste tähtsust omavate asjaolude üle saab käesolevas asjas vaidlus olla. Kohus leiab et, arvestades asja vähest mahtu ja keerukust tuleb nõutavat õigusabikulude summat vähendada. Põhjendatud menetluskuluks tuleb lugeda 800 eurot (sisaldab käibemaksu).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann