1-14-7395/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. septembril 2014.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 14-7395 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Kriminaalasi G.S KarS § 424 järgi süüdistuses kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Lauri Talumäe Süüdistatav G.S

isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: kõrgharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX. Varem

kriminaalkorras karistatud ühel korral ning nimelt: 15.12.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ning KrMS § 238 lg. 2, KarS

§ 68 lg. 1 sätteid kohaldades mõistetud rahaline karistus 140

miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 7000 krooni. Lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2-kuuks.

Alates 10.06.2014.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.S KarS § 424 järgi ning karistada teda 9 (üheksa) kuulise

vangistusega. Kohaldades KarS § 74 lg. 1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ( ) ei s.o 9 kuud pöörata täitmisele, kui G.S ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg. 1 p. 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes:

• elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Kriminaalasi nr. 1-14-7395

2

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 2 alusel määrata lisakohustuseks mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 22.09.2014.a.

G.S määrata katseajaks Tallinna Vangla Lääne - Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada G.S suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava G.S suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Välja mõista G.S `lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuludena tasu joobe tuvastamise eest summas 19 (üheksateist) eurot ja 12 (kaksteist) eurosenti, riigi õigusabi osutamise eest summas 66 (kuuskümmend kuus) eurot ning sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, s.o kokku 617 (kuussada seitseteist) eurot ja 62 (kuuskümmend kaks) eurosenti.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse

normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

3

SÜÜDISTUSE SISU

G.S on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.05.2014.a kella 20:55 ajal Harjumaal, Anija vallas, Lehtmetsa külas, Kose mnt 30 juures mootorsõidukit Kia Carnival registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI

uuringuakti nr 1321T kohaselt on G.S uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 3,19 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega ta rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg. 1 / juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates

01.07.2014.a kehtima hakanud korrakaitseseaduse § 36 lg. 1 /joobeseisund on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg. 4 p. 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani G.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel süüdistatav G.S, kaitsja Eva Rivis ning prokuröri abi 04.09.2014.a Natalja Kutepova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse

liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.S `le karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui G.S ei

pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve all KarS § 75 lg.1-ga ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Lisakohustuseks palub prokuröri abi KarS § 75 lg. 2 p. 2 alusel G.S-ile määrata mitte

tarvitada katseaja jooksul alkoholi ning KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1-ks aastaks. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema

kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

4

Süüdistatav G.S KarS § 424 järgi tunnistas kohtuistungil end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. selgitas, et Süüdistatav G.S 04.09.2014.a sõlmisid prokuröri abi Natalja Kutepova, tema (G.S) ja tema kaitsja Eva Rivis kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et

ta jääb selle juurde. Prokuröri abi L. Talumäe selgitas samuti, et ta jääb 04.09.2014.a

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde G.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava G.S KarS § poolt 424 järgi süüdistatava G.S kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning käitumine on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 424 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava G.S

selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav G.S on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb G.S

temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus

vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab G.S süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 4, ja 9 kohaselt on joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale

makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena.

KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega tekkinud kulud 19,12 eurot, määratud

kaitsjale makstud tasu summas 66 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot.

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et G.S esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks

nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates

võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise

väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1- 1-105-12 p. 7). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks G.S-ile ilmselt üle jõu. Kohtu hinnangul tuleb G.S-ilt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega.

Samas peab kohus põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus arvestab

5

siinkohal asjaoluga, et toimiku materjalidest nähtuvalt ei oma süüdistatav töökohta, mis raskendab menetluskulude kohest täitmist.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3,4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/