3-14-50692/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50692 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 50 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Aleksei Maksimovi 01.09.2014 esitatud määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrus Aleksei Maksimovi 23.07.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1). 2. Jätta muutmata Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2). 3. Anda Aleksei Maksimovile menetlusabi ning vabastada ta riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale 23.07.2014 määruskaebuse esitamisel. 4. Võtta menetlusse Aleksei Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale. 5. Jätta rahuldamata Aleksei Maksimovi 23.07.2014 esitatud määruskaebus ja jätta muutmata Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määrus. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole p-i 1 osas edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2). Muus osas võib määruse peale esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 02.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 2), milles ta märkis, et on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud vanglalt 23.04.2014 vastused nr 1-13/662-2, 113/690-2, 1-13/707-2, 1-13/708-2, 1-13/716-2, 1-13/722-2. A. Maksimov palus kohtul võtta

vastu avaldus, mis on vanglas registreeritud 03.04.2014 nr 1-13/681-1, kahjusumma on 50 eurot. Ühtlasi palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna puuduvad vahendid arveldusarvel. 2. Tartu Vangla teatas 16.05.2014. a vastuses (tl 9-9p) kohtunõudele, et vangla 23.04.2014. a kirjaga jäeti A. Maksimovi kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/681-1 menetlusse võtmata. Tartu Vangla märkis, et A. Maksimovi 03.04.2014 esitatud taotlustel märgitud kuupäevad viitavad asjaolule, et tegemist on varasemalt vangla poolt menetlusse võtmata jäetud võõrkeelsete taotluste esitamisega uuesti. Seega on 03.04.2014 esitatud taotlused juba vangla poolt A. Maksimovile tagastatud eesti keeles esitamiseks või tõlkimise korraldamiseks. 3. Tartu Halduskohus 19.05.2014. a määrusega (tl 10-10p) jättis käiguta A. Maksimovi kaebuse ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus viitas, et A. Maksimovi kaebuses ei ole välja toodud halduskohtumenetluse seadustikuga (HKMS) kooskõlas olevaid taotlusi ning kaebajal tuli kohtule täpsustada, kas ta soovis kohtule esitada hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel. Kui kaebaja soovib hüvitamiskaebuse menetlemist kohtus, siis kohustas kohus kaebajat vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustama, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Kohus märkis, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kaebajal märkida, millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud isikuõigust on vangla oma tegevusega rikkunud ning isikul on õigus hüvitist nõuda juhul, kui vastustaja tegevus on kaebajale saabunud kahjulike tagajärgede põhjuseks, s.t vastustaja tegevuse ja kahjulike tagajärgede vahel on põhjuslik seos. Veel märkis kohus, et varalise kahju hüvitamise nõude korral tuleb märkida, milles varaline kahju väljendus. Kohus selgitas, et halduskohus ei saa kaebust sisustada kahju hüvitamise taotluse pinnalt, mistõttu tuleb kaebajal kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised RVastS § 9 lgs 1 nimetatud tagajärjed talle saabusid või milles varaline kahju väljendus. Ühtlasi märkis kohus, et kaebajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ning kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Samuti kohustas kohus kaebajat esitama kohtule konkreetsed asjaolud ja arvutused, mis on olnud aluseks taotletava kahjusumma kujunemisele. Kohus märkis, et lahendab menetlusabi taotluse pärast seda, kui on kindlaks teinud, et kaebus on menetletav. 4. A. Maksimov esitas 25.05.2014 puuduste kõrvaldamise vastuse (tl 15), milles ta palus kohut anda talle kaitsja, kuna viimane saab kõike kohtule selgitada. 5. Tartu Halduskohus 28.05.2014. a kirjas (tl 18) selgitas, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei tähenda seda, et kaebaja võib jätta Tartu Halduskohtu 19.05.2014. a määruses osundatud puudused kõrvaldamata. Kohus leidis, et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi ning väidetava kahju tekkimisel tuleb kaebajal vastavaid tagajärgi iseseisvalt kirjeldada. Kohus märkis, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele ning kui asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene, siis ei ole ka riigi õigusabi andmine õigustatud. Kohus tõdes, et 25.05.2014 kohtule saadetud avalduses ei ole kaebaja määruses toodud küsimustele vastanud ning kuna käesoleva kirja saamisel on 19.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendas kohus 2 2

tähtaega ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt viis päeva kirja kättesaamisest arvates. 6. Tartu Halduskohus 03.07.2014. a määrusega (tl 22-23) tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kohus viitas, et kaebaja sai kohtu kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt Tartu Halduskohtu 19.05.2014. a määruse venekeelse tõlke kätte 22.05.2014 ning kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud 10-päevane tähtaeg saabus 02.06.2014. Veel viitas kohus, et pikendas 28.05.2014. a kirjaga puuduste kõrvaldamise tähtaega täiendavalt viie päeva võrra ning kaebaja sai kirja venekeelse tõlke kätte 03.06.2014, mistõttu pikenes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg 09.06.2014. Kohus märkis, et kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust puuduste tähtaja pikendamiseks. Lisaks märkis kohus, et kaebaja ei ole välja toonud, milline vangla tegevus on talle kahju põhjustanud ega ole selgitanud, milles tekkinud kahju seisneb, ning kaebaja poolt kohtule esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus, mistõttu ei vasta kaebus HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele. Kohtu hinnangul oli kaebajal võimalus kaebust täpsustada ja kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised, milledele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi. Kohus selgitas, et ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, sh kaebajale saabunud kahju ja selle tagajärgi, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei olnud kohtu hinnangul kaebus käesoleval kujul menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahjunõuete ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, mis näitab kaebaja pahatahtlikkust, ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märkis kohus, et kuna kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. Kohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus ei vasta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg-le 1 ning kaebaja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik hinnata kaebaja õiguste kaitse vajalikkust. 7. 23.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi avaldus (tl 31), milles ta märkis, et sai määruse kätte, tal ei ole kaitsjat, puuduvad seadused ja paber A4 ning rikutud on Põhiseadust. A. Maksimov palus saata asja ringkonnakohtusse määruse tühistamiseks. 8. Tartu Halduskohus 01.08.2014. a määrusega (tl 35-35p) jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 1) ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 2). Kohus käsitas A. Maksimovi pöördumist lähtuvalt selles esitatud taotlusest määruskaebusena. Kohus asus seisukohale, et A. Maksimovi määruskaebus ei vasta nõuetele ning kohtul ei ole võimalik seda käesoleval kujul menetleda. Kohus osutas, et kaebaja ei ole määruskaebuses märkinud, millises osas ta vaidlustab halduskohtu 03.07.2014. a määrust ehk ringkonnakohtule esitatavat taotlust ega esitanud riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente. Kohus märkis, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mistõttu tuleb A. Maksimovil kohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või juhul, kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. 3 3

9. 11.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi pöördumine (tl 41), milles ta märkis, et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks on vaja kaitsjat ning absurdne on nõuda riigilõivu tasumist sissetulekuta inimeselt. Lisaks märkis, et ei ole seadusi ega paberit. 10. Tartu Halduskohus 19.08.2014. a määrusega (tl 46-46p) tagastas A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 2) Kohus märkis, et kaebaja sai 01.08.2014. a määruse kätte 08.08.2014 ning tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks saabus 18.08.2014, mille jooksul esitas A. Maksimov kohtule 11.08.2014. a pöördumise, milles väljendab rahulolematust kohtu seisukohaga, kuid ei kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puudusi, kuivõrd pöördumises toodud väited ei haaku määruskaebuse käiguta jätmise määruses välja toodud puudustega. Kuigi 11.08.2014. a avalduses ei selgitanud A. Maksimov, millises ulatuses ta 03.07.2014. a määrust vaidlustab, tõdes kohus, et isegi kui mõista määruskaebust viisil, et kaebaja vaidlustab määruse mõlemat vaidlustatavat punkti, ei ole kõrvaldamata puuduste tõttu võimalik määruskaebust menetlusse võtta. Kohus viitas RLS § 57¹ lg-le 6, mille kohaselt tuleb halduskohtumenetluses määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Kohus märkis, et HKMS § 206 lg 1 ja § 187 lg 3 p 3 kohaselt on riigilõivu tasumata jätmine määruskaebuse tagastamise aluseks. Kohus asus seisukohale, et kohtul ei ole võimalik menetleda määruskaebust, kui selle esitamisel ei ole tasutud riigilõivu ega esitatud menetlusabi taotlust ning määruskaebuse esitaja ei ole seda puudust kõrvaldanud selleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul. Kohus viitas kaebaja 11.08.2014 pöördumises märgitule, mille kohaselt kaebaja ootab kaitsjat. Kohus märkis, et mõistab kaebaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi ning tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 11. 01.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi määruskaebus (tl 52), milles ta märgib, et siiani ei ole saanud kaitsjat, mis vaid suurendab kohtute menetluskulusid ega ole ettenägelik. Lisaks märgib A. Maksimov variandina, et kaebusi lahendatakse nende laekumisel ning oleks hea, kui vangla toimiks seaduse järgi, millisel juhul ei oleks kellelgi probleeme. 12. Tartu Halduskohus 10.09.2014. a määrusega (tl 58-58p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1), võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 2), jättis A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule (resolutsiooni p 5). Lisaks jättis kohus A. Maksimovi 01.09.2014 pöördumises esitatud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4 4

13. Ringkonnakohus leiab, et A. Maksimovi 01.09.2014 esitatud määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse resolutsiooni punkt 1 tühistada, resolutsiooni punkt 2 jätta muutmata. Ringkonnakohus võtab menetlusse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale 23.07.2014 esitatud A. Maksimovi määruskaebuse, jätab selle määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse muutmata. 14. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha A. Maksimovi 01.09.2014 esitatud määruskaebuse osas (I) ning seejärel 23.07.2014 esitatud määruskaebuse osas (II). I 15. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. A. Maksimov ei ole 01.09.2014 esitatud määruskaebuses selgesõnaliselt esitanud kohtumääruse tühistamise taotlust. Siiski on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus 10.09.2014. a määruses õigesti leidnud, et esitatud määruskaebuses märgitut arvestades on võimalik aru saada kaebaja tahtest vaidlustada halduskohtu 19.08.2014. a määrust resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas. Eeltoodut mõistab ringkonnakohus taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrus. 16. Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse resolutsiooni p-st 1 nähtuvalt tagastas kohus 23.07.2014 esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale, kuna A. Maksimov ei kõrvaldanud kohtu 01.08.2014. a määrusega antud tähtajaks määruskaebuse puudusi. Puudustena nimetas kohus 01.08.2014. a määruses asjaolusid, et A. Maksimov ei ole määruskaebuses märkinud, millises osas ta halduskohtu 03.07.2014. a määrust vaidlustab ning tasumata on riigilõiv 15 eurot. Kuigi A. Maksimov ei selgitanud ka 11.08.2014 pöördumises, millises ulatuses ta 03.07.2014. a määrust vaidlustab, tõdes halduskohus nimetatud osas, et määruskaebust on võimalik mõista viisil, et A. Maksimov vaidlustab 03.07.2014. a määruse mõlemat vaidlustatavat punkti. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud halduskohtu tõlgendusega. Riigilõivu osas asus halduskohus seisukohale, et määruskaebuse esitaja ei ole antud puudust kõrvaldanud ega ka menetlusabi taotlust esitanud, mistõttu ei ole võimalik määruskaebust menetleda. Ringkonnakohus eeltoodud osas halduskohtuga ei nõustu. A. Maksimov on 11.08.2014. a pöördumises, mida saab käsitleda määruskaebuse täiendusena, märkinud, et absurdne on nõuda riigilõivu tasumist sissetulekuta inimeselt. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodut võimalik tõlgendada taotlusena menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel 03.07.2014. a määruse peale. Halduskohus on 19.08.2014. a määrust tehes jätnud eeltoodu põhjendamatult tähelepanuta. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise lahendada menetlusabi taotlus ja otsustada määruskaebuse menetlusse võtmine Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale. 17. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt 5 5

ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohus on nii 01.08.2014. a kui ka 19.08.2014. a määrustes õigesti märkinud, et RLS § 57¹ lg 6 kohaselt tuleb kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Menetlusabi andmise võimaluse väljaselgitamiseks tuleb kohtul hinnata isiku menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist kuusissetulekut. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitas A. Maksimov 11.08.2014, millest lähtuvalt tuleb käesolevas asjas hinnata tema sissetulekut ajavahemikul 11.04.2014 kuni 10.08.2014. Vanglasisese isikukonto (tl 66) andmete kohaselt on A. Maksimovil eeltoodud perioodil kontol jääk 0,05 eurot ja sissetulek puudub. Kuna A. Maksimov on määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks maksejõuetu, siis seega on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud, mistõttu ringkonnakohus vabastab A. Maksimovi HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel 03.07.2014. a määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetlusse võtta A. Maksimovi poolt 23.07.2014 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määrus peale. 18. Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse resolutsiooni p-st 2 nähtuvalt jättis kohus rahuldamata A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lgst 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks eeltoodud osas määruskaebuse rahuldamise. 19. Eeltoodud põhjustel ringkonnakohus rahuldab osaliselt A. Maksimovi 01.09.2014 esitatud määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse kaebaja 23.07.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1), kuid jätab muutmata määruse riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2). II 20. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. 21. Kuna ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse kaebaja 23.07.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas ning vabastab A. Maksimovi määruskaebuselt riigilõivu tasumisest, siis tuleb menetlusse võtta kaebaja 23.07.2014 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale ning kontrollida kohtumääruse seaduslikkust. Ringkonnakohus mõistab A. Maksimovi 23.07.2014 esitatud määruskaebuses märgitut, milles ta palus saata määrus ringkohtusse tühistamiseks selliselt, et A. Maksimov vaidlustab halduskohtu 03.07.2014. a määrust resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas. 22. Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt tagastas kohus A. Maksimovi kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 19.05.2014. a määruses ja täiendavalt 28.05.2014. a kirjas selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav. Kaebaja ei ole halduskohtusse 25.05.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jääb 19.05.2014. a määruses kohtu poolt selgitatu mingiski osas arusaamatuks, vaid on üksnes märkinud, et palub kohtul anda talle kaitsja. Ka ei ole A. Maksimov taotlenud puuduste 6 6

tähtaja pikendamist. 28.05.2014. a kirjale ei ole A. Maksimov vastanud. Arvestades, et A. Maksimov on ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.05.2014 esitanud Tartu Halduskohtule 104 kaebust, siis saab pidada usutavaks, et kaebaja on võimeline menetlusdokumente koostama ja menetluses osalema. Kohus on õigesti märkinud, et ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Halduskohus pikendas 19.05.2014. a määrusega antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks 28.05.2014. a kirjaga. Viimase osas on halduskohus õigesti märkinud, et A. Maksimov on kohtu kirja venekeelse tõlke kätte saanud 03.06.2014 (tl 21) ning lisaks antud 5päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 09.06.2014. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust veelkord täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane. Eeltoodule tuginevalt nõustub ringkonnakohus ka halduskohtu põhjendusega, et seoses kaebuse tagastamisega puudus kohtul vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 23. Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt jättis kohus läbi vaatamata A. Maksimovi taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna taotlus ei vasta RÕS § 12 lgle 1 ning kaebaja ei esitanud kohtule asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik hinnata kaebaja õiguste kaitse vajalikkust. Asja materjalidele tuginevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis A. Maksimovi taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata õiguspäraselt. A. Maksimov ei ole 23.07.2014 esitatud määruskaebuses ega 11.08.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses esitanud ühtegi põhjendust, mis tingiks ringkonnakohtu poolt halduskohtu seisukoha muutmist. 24. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 23.07.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 7 7