1-13-10413/150 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10413 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 11. märtsi 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Z.D ema A.T. , määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 11. märtsi 2014 otsus osas, millega pandi menetluskulude hüvitamise kohustus alaealise Z.D emale A.T. ile.

2. Teha nimetatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulude hüvitamise kohustus Z.D enda kanda.

3. Rahuldada A.T. i määruskaebus tema taotluses vabastada ta Z.D-lt väljamõistetud menetluskulude hüvitamise kohustusest.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1 süüdi ja teda karistati . Viru Maakohtu 11.03.2014 otsusega tunnistati Z.D KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega; KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega; KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64

lg 1 kohaldades mõisteti Z.D-le liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust kestuseni 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 04.09.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega

ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti Z.D-le 2 aastat 8 kuud vangistust. Z.D asus karistust kandma 28.06.2013.

1.1 puudutavalt järgmise otsustuse. Kohus

Menetluskulude osas tegi kohus Z.D

mõistis KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel Z.D-lt välja järgmised menetluskulud summas 2116,15 eurot: sundraha 887,50 eurot; kaitsjate V. Rogulski, S. Politševi, J. Jevšina ja E. Bulattšiku tasud nende poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest kokku

2 771,48 eurot; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 45 senti ja kaitsja S. Politševi tasu tema poolt 21.02.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 456,72 eurot.

1.1.1 varalist seisundit,

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestas kohus Z.D resotsialiseerumisväljavaateid ja talle liitkaristuse mõistmist KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel, pidades vajalikuks jätta osa menetluskuludest, s.o 800 eurot, riigi kanda. Juhindudes KrMS §-

st 188 arvas kohus põhjendatuks panna menetluskulude hüvitamine alaealise Z.D täisealiseks saamiseni tema emale A.T. ile. Kohus märkis, et süüdistatava emal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

2. ema A.T. , kes palub

Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse Z.D

kohtuotsuse tühistada temalt poja menetluskulude väljamõistmise osas. A.T. soovib, et

ringkonnakohus lükkaks menetluskulude tasumise kohustuse edasi kuni Z.D täisealiseks saamiseni, s.o võimaldamaks need tasuda Z.D endal. Sellise korraldusega on nõus ka Z.D ise. Oma taotluse põhjenduseks märgib A.T. , et tal on 80% ulatuses töövõimekaotus, ta saab töövõimetuspensioni ja tema ülalpidamisel on veel kolm alaealist last.

Täiendavalt märgib A.T. , et nad elavad munitsipaalkorteris, tal on laenufirmade ees võlgnevused ja ta täidab neid kohusetundlikult, ta ei tööta, ta ei ole töötukassas arvel ega saa ka sotsiaaltoetust korterikulude katmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud A.T. i kaebuse, Viru Maakohtu 11.03.2014 otsuse ja kriminaaltoimiku nr 1-13-10413 materjalidega, leiab, et kaebuses esitatud argumendid väärivad

tähelepanu ja toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise Z.D-lt väljamõistetud

menetluskulude A.T. i kanda jätmise osas. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.

4. KrMS § 188 kohaselt, kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine,

võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Ehk teisisõnu olukorras, kus menetluskulude hüvitamise kohustus langeb isikule, kes on

kriminaalmenetluse kulude otsustuse tegemise ajal noorem kui 18-aastane, annab viidatav

paragrahv menetlejale õiguse otsustada, kas need kulud peab kandma alaealine ise või on

selleks kohustatud tema vanem(ad), eestkostja või kasvatusasutus. Ringkonnakohus leiab, et

kuivõrd seadus annab siinkohal kohtule kaalutlusõiguse kahe menetluskulude tasumiseks

kohustatud isiku vahel (s.o kuriteo toime pannud alaealine ise või tema kasvatamise eest

vastutav isik/kasvatusasutus), siis peab kohtuotsusest nähtuma, millistest asjaoludest ja kaalutlustest nähtuvalt kohus selle kohustuse ühele või teisele isikule pani.

4.1 Käesoleva kriminaalasja puhul on maakohus viitega KrMS §-le 188 pannud alaealine

Z.D-lt väljamõistetud menetluskulude hüvitamise kohustuse tema emale A.T. ile.

Kohtuotsuses puudub aga igasugune argumentatsioon, millest selguks, millistel kaalutlustel pidas esimene kohtuaste põhjendatuks kulude tasumise kohustuse panemist just temale. Pelgalt asjaolust, et seadus nimetatud otsustusvarianti võimaldab, kriminaalkolleegiumi hinnangul ei piisa ja kohtuotsusest peavad selguma ka vastavad põhjendused.

4.2 Kuivõrd, nagu juba märgitud, maakohtu otsus nimetatud osas mingeidki põhjendusi ei

sisalda, ei saa ringkonnakohus ka kontrollida, millistest asjaoludest kohus siinjuures lähtus.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium selliseid asjaolusid, mis põhjendaksid menetluskulude tasumise kohustuse jätmist A.T. i kanda, ei tuvastanud.

3

4.3 Esitatud kaebusest selgub, et A.T. kasvatab nelja alaealist last (sh kuritegelikku eluviisi viljelevat Z.D), tema töövõimekaotuse protsent on 80, ta ei tööta, tal lasub kohustus tasuda laenufirmade ees olevaid võlgnevusi ja korterikulude katmiseks ta sotsiaaltoetust ei saa. Toodule lisaks märgib ringkonnakohus, et käesolevas kriminaalasjas on A.T. i kanda jäetud ka Z.D poolt kannatanutele tekitatud ulatuslik kahju. Z.D-lt on välja mõistetud solidaarselt koos R.K. hhiga ja D.O. iga 2029,08 eurot; solidaarselt R.K. hhiga 4457 eurot ja solidaarselt D.O. iga 1083,05 eurot. Samuti on A.T. pandud vastutama Viru Maakohtu 04.09.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6427 Z.D-lt väljamõistetud kannatanutele tekitatud kahju eest. Ka nimetatud otsusega jäeti tsiviilkostjaks tunnistatud A.T. i kanda enam kui 2000 euro ulatuses tsiviilhagisid ja samuti pandi talle KrMS § 188 alusel kohustus tasuda menetluskulu 180 euro suuruses. Muus osas, s.o 1600,85 euro ulatuses, vabastati Z.D KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumisest.

4.4 Ringkonnakohtu hinnangul tuleb möönda, et kirjeldatud asjaoludel on A.T. il raske, kui mitte võimatu tasuda käesolevas kriminaalasjas maakohtu poolt tema kanda jäetud rohkem kui 2000 euro suurust menetluskulu. Vaadates A.T. i kaebuses selgitatud asjaolusid ja temal juba

lasuvaid ulatuslikke rahalisi kohustusi, mis tekkisid Z.D kuritegeliku käitumise

tagajärjel, ei saa põhjendatuks lugeda temale aina uute ja suuremate kohustuste panemist.

Kolleegium leiab, et õige ei ole ühe lapsevanema asetamine väljapääsmatusse olukorda, kus ohtu satuvad nii tema enda kui tema laste heaolu ja toimetulek.

4.5 (sündinud

Teisalt tuleb kriminaalkolleegiumi arvates märkida, et Z.D

xxx), saades peatselt 17-aastaseks, on ka ise juba piisavalt vana, et hakata oma

kuritegeliku käitumise tagajärgede eest vastutama. Z.D järjestikune vabastamine

igasuguste rahaliste kohustuste täitmisest süüdistatavat iseloomustavat andmestikku silmas

pidades tema resotsialiseerumise huve kuidagi ei teeni. Ringkonnakohus leiab, et siinkohal

tuleb lisaks käesoleva määruse p-s 4.3 nimetatule tähelepanu juhtida veel ühele Z.D varasemale kriminaalasjale: Viru Maakohus, arutades Z.D süüdistusi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, vabastas 20.12.2012 otsusega ta KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel karistusest ja kohaldas tema allutamist käitumiskontrollile seitsmeks kuuks. Selleski kriminaalasjas vabastas maakohus Z.D 859,16 euro suuruse menetluskulu tasumisest, jättes selle KrMS § 180

lg 3 kohaldades riigi kanda. Seega on erinevad kohtud süüdistatava alaealisust ja

resotsialiseerumisväljavaateid arvestades teda varem juba korduvalt menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastanud.

4.6 peab temalt Viru Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et Z.D

Maakohtu 11.03.2014 otsusega väljamõistetud menetluskulud kandma ise. Kuivõrd kohtuotsuses märgitud menetluskulude suurust vaidlustatud ei ole ja ka kriminaalkolleegium

ise siin mingeid esimese kohtuastme poolseid minetusi ei tähelda, siis nimetatud küsimust käesolevas määruses rohkem ei käsitleta.

5. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel määranud, et menetluskulud tuleb tasuda osade

kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Ringkonnakohus märgib, et määrates kriminaalmenetluse kulude ositi hüvitamise, tuleb õigeks pidada, kui kohus

paneb lahendis paika ka graafiku, millest nähtuks, milline osa (summa) kriminaalmenetluse

kuludest milliseks kuupäevaks süüdimõistetul ära maksta tuleb. Seejuures tuleks kohtul analoogia korras juhinduda KrMS §-st 424, mille mõttest tulenevalt ei või rahalise kohustuse ositi maksmisel selle täieliku tasumise tähtaeg ületada ühte aastat. Kuni selle ajani, mil kohus

on määranud kindlaks tähtaja kriminaalmenetluse kulude osa tasumiseks ja see tähtaeg pole veel saabunud, puudub alus kohtuotsuse täitmisele pööramiseks, s.t kohtuotsuse ärakirja KrMS

§ 423 ja § 417 lg 2 alusel kohtutäiturile saatmiseks. Käesolevalt on maakohus sisuliselt pikendanud kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Kuivõrd Z.D on aga karistatud

vangistusega, mis oluliselt mõjutab igakuiste kindlate osamaksete tasumist, ringkonnakohus

4 maakohtu otsust selles osas ei tühista (vt ka RKKKm-d nr 3-1-1-109-13 ja 3-1-1-110-13, kus

Riigikohus pole analoogses olukorras pidanud vajalikuks maakohtute vastavaid minetusi parandada).

6. Täiendavalt selgitab kolleegium KrMS § 188 kohaldamisega seoses lisaks veel järgmist.

Maakohus on Z.D-lt väljamõistetud menetluskulude hüvitamise kohustuse panemisel A.T. ile märkinud, et nimetatud kohustus lasub emal kuni poja täisealiseks saamiseni. Ilmselt

tulenevalt kohtu sellisest lausungist on A.T. , taotledes enda vabastamist Z.D-lt väljamõistetud menetluskulude hüvitamisest, palunud ringkonnakohtul lükata kulude tasumise kohustus edasi kuni poja täisealiseks saamiseni, võimaldamaks need maksta Z.D endal.

Ringkonnakohus leiab, et KrMS § 188 sõnastusest ei tulene kohtu võimalust kohustada

lapsevanemat tasuma tekkinud kulud vaid kuni lapse täisealisuseni. Kui kohus paneb kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse KrMS § 188 alusel lapsevanemale, siis vastutab nende kulude hüvitamise eest õigustatud isiku ees üksnes vanem. Alaealine ja tema

vanem ei vastuta ka solidaarvõlgnikena. Samuti ei teki KrMS § 188 alusel menetluskulud hüvitanud vanemal (või eestkostjal või kasvatusasutusel) alaealise vastu tagasinõudeõigust.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4 ja

§ 340 lg 2 p-st 6 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 11.03.2014 kohtuotsuse

kriminaalasjas nr 1-13-10413 osaliselt, s.o osas, millega maakohus pani menetluskulude

hüvitamise kohustuse alaealise Z.D emale A.T. ile. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab menetluskulude tasumise kohustuse Z.D enda kanda.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas