4-14-4751/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg 03.september 2014 Rapla

03.september 2014.a. Väärteoasja number 4-14-4751 Väärteoasi Tõnu Lille kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 13.mai 2014.aasta otsusele Tõnu Lille Martin väärteoasjas liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi. Kaebuse esitaja

Tõnu Lille , isikukood 35902270426, elukoht xxxxxxx maakond xxxxxxxvald xxxxxxx k. Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo Lääne prefektuur Rapla politseijaoskond asukoht Savi 2, 79514 Rapla, laane@politsei.ee, esindaja Aigi Baumeister

Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 1; 133; 135 lg 5; 155 ja § 156 RESOLUTSIOON

Muuta Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna vanemväärteomenetelja Aigi Baumeistri 13.mai 2014.a. otsust Tõnu Lille väärteoasjas liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi ja vähendada rahatrahvi ühesaja viiekümne (150) trahviühikuni, mille vastab kuussada (600) eurot. Määrata rahatrahvi tasumine ositi kümne (10) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o. ühes kuus kuuskümmend (60) eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust tervikuna ei koostata. Kassatsiooniteate esitamise korral koostatakse kohtuotsus tervikuna 15. päevaks pärast kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral jõustub kohtuotsus 11.septembrist 2014.a.

Asjaolud

Kaevatava otsuse kohaselt juhtis Tõnu Lille 22.aprillil 2014.a. kella 23.30 paiku Raplas Tallinna maanteel maja 2 juures sõiduautot Liiklusseaduse § 69 lg. 5 vastases seisundistema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,54 milligrammi alkoholi. Autol oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ja puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud T.Lille teod väärtegudena Liiklusseaduse §§ 224 lg. 2, 207 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg. 1 järgi. Karistuseks on määratud KarS § 63 lg. 1 kohaselt kõige raskemat karistust ette nägeva Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi rahatrahv kakssada viiskümmend (250) trahviühikut. Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 alusel on kohtuväline võtnud lisakaristusena ära kolmeks (3) kuuks ka mootorsõiduki juhtimise õiguse. T.Lille palub kaebuses mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist, kuna on töövõimetuspensionär ja ka oma eaka ema hooldaja. Ilma autota on praktiliselt võimatu pääseda kauplusesse ja arsti juurde, kuhu on T.Lille elukohast 12 kilomeetrit.

Kohtuväline menetleja ei loe kaebust põhjendatuks ja palub jätta otsus muutmata.

Kohtu seisukoht

Asjas ei ole vaidlust, et T.Lille on süüks pandud väärteod toime pannud. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll kinnitab, et T.Lille poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,54 milligrammi alkoholi. T.Lille käitumises ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. T.Lille on varem karistatud küll liiklusalaste väärtegude eest, kuid mitte mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi tarvitamise tunnustega. Neil põhjustel kohus leiab, et põhikaristus võib piirduda poolega Liiklusseaduse § 224 lg. 2 sanktsioonis ettenähtust. Rahatrahvi ositi tasumise kümne kuu jooksul on kohtuväline menetleja juba ette näinud. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt oli esimese osamakse tähtpäev 08.juuni 2014.a., siis peab kohus vajalikuks määrata ositi tasumise arvestuse alates kohtuotsuse jõustumise päevast.

Lisakaristuse tühistamist kohus võimalikuks ei pea. Arvestades alkoholi sisalduse määra T.Lille poolt välja hingatud õhus tuleb asuda seisukohale, et T.Lille pidi autot juhtima asudes teadma oma seisundi mittevastavust auto juhtimiseks. T.Lille poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta sõitis samal õhtul Rapla maakonnas Kabalas elava tuttava juurde, kus tarvitas ka alkoholi ja ta ei oska täpsustada, kui palju möödus aega alkoholi tarvitamise lõpetamisest kuni auto juhtimisele asumiseni. Kinni peeti T.Lille kell 23.07 ja tõenduslikku alkomeetrit kasutati tema suhtes kell 23.30.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt olid T.Lillel kerged koordinatsiooni häired. Arutatav tegu tuleb lugeda toimepanduks otsese tahtlusega. Asja lahendamisel ei ole olulised sõitmise põhjus ega asjaolud, miks juhtimisõigus T.Lillele vajalik on. Elulised vajadused mootorsõiduki juhtimiseks õigust omada olid T.Lillele teada ka enne 23,aprilli k.a. ja neid põhjuseid ei saa arvestada karistuse määramisel. KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistuse aluseks isiku süü ja peale raskendavate ja kergendavate asjaolude tuleb karistuse liigi ja määra valikul arvestada ka õiguskorra huvisid. T.Lille ei ole varem karistatud küll Liiklusseaduse § 224 järgi, kuid on karistatud rea muude tahtlike liiklusalaste väärtegude eest: kolm korda lubatud sõidukiiruse ületamise eest, neli korda tehnilistele nõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki juhtimise eest ja ühe korra kehtiva liikluskindlustuse lepingu või poliisita sõiduki juhtimise eest. Ka arutataval juhul ei olnud T.Lille poolt juhitud autol kehtivat liikluskindlustuse poliisi (oli lõppenud 31.juulist 2013.a.) ja auto tehnilistele nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg oli lõppenud 01.juulist 2013.a. Neil põhjustel ei saa T.Lille süüd 22.aprillil k.a. autot juhtima asudes lugeda väikeseks, mistõttu Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p.1 alusel määratud lisakaristus selle alammäära ulatuses tuleb lugeda põhjendatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar Kohtunik