1-14-6517/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-6517 käskmenetluses

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 253 p 1, KrMS § 254 alusel kohus otsustas:

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 19.september 2014.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-6517 (12260103642) Kohtunik Heli Sillaots Kriminaalasi Aarne Varbla süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses Prokurör Jane Pajus Süüdistatav AARNE VARBLA

elukoht XXX isikukood 35908172716 kriminaalkorras karistatud ühel korral – 21.10.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega lühimenetluses KarS § 118 p 1 järgi 4 aasta vangistusega, millist karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja karistuseks jäi 2 aastat 8 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses 15.05.2010-21.10.2010 viibitud ajaga kantuks

5 kuud 7 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust; KarS § 73 lg 1 alusel määrati 2 aastat

2 kuud 23 päeva vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui 3-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu tõkendita Kaitsja riigi õigusabi osutamise korras

Mare Laur

Süüdi tunnistada Aarne Varbla KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära, s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot riigituludesse. 1-e päevamäära suurus on 3.20 eurot (lk 21; KarS § 44 lg 2).

KarS § 66 lg 1, 3 alusel võimaldada rahalist karistust 640 (kuussada nelikümmend) eurot tasuda ühe aasta vältel ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda igakuuliselt 12 kuu vältel vähemalt 53 (viiskümmend kolm) eurot 33 (kolmkümmend kolm) senti kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99914400008932 ühele järgmistest kontonumbritest:

• SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),

• SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),

• NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X),

• DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-14-6517, rahaline karistus 19.09.2014.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Rahalise karistuse riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – rahalise karistuse tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile ja sellisel juhul tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Rahalise karistuse tasumata jätmisel asendatakse see KarS § 70 alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga või sõltuvusraviga.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 alusel, võttes arvesse süüdistatav Aarne Varbla kehva varalist seisundit, võimaldamaks talle tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, jätta väikse sissetulekuga, töövõimetuspensionist elatuva Aarne Varbla menetluskuludest sundraha 532.50€ täies ulatuses Aarne Varblalt riigituludesse välja mõistmata, s.o jätta sundraha 532.50€ riigi kanda.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Aarne Varblalt riigituludesse menetluskuludena kokku 196.40 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest:

• 14 eurot joobe tuvastamise tasu (lk 10; KrMS § 175 lg 1 p 3),

• 182 eurot 40 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 19, 25-26, 37-38; KrMS § 175 lg 1 p 4).

KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna menetluskulud on Aarne Varbla jaoks kokku suured, võimaldada kehva varandusliku seisundiga ja väga väikse sissetulekuga Aarne Varblal menetluskulusid (kokku 196.40 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 16.37 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99914700016983 ühele järgmistest kontonumbritest:

• SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),

• SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),

• NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X),

• DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-14-6517, menetluskulu 19.09.2014.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS §

417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE KrMS § 254 lg 5 alusel edastada kohtuotsuse koopia kohtuotsuse tegemisest

3 päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda ka kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. KrMS § 254 lg 6 alusel on süüdistataval ja kaitsjal käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ja kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

PÕHIOSA, ASJAOLUD Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Jane Pajus´e käskmenetluses 01.08.2014.a koostatud süüdistusaktis kajastatu kohaselt süüdistatakse Aarne Varblalt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, hoolimata liiklusseaduse § 69 lg 1 keelust, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, juhtis mootorsõidukit Mazda 626 registreerimisnumbriga XXX 14.06.2012 enne kella 18.00 Tartus, XXX tänavalt maja nr XX juurest Laululava taga asuvasse parklasse ning seal metallpiiretesse sõites avarii tegemise järel tagasi XXX XX maja juurde, olles alkoholijoobes ja omamata juhtimisõigust. Tema verest leiti etanooli 3,13 ± 0,07 mg/g kohta, mis vastab liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nimetatud tingimustele. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Aarne Varbla toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistusakti on prokurör karistuse kohta märkinud järgnevat:

„Aarne Varbla on kriminaalkorras karistatud. Tema käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Süü suurust hinnates tuleb silmas pidada juhtimisõiguse puudumist, ülimalt rasket joovet ja sündmuskohalt lahkumist. Teisalt oli tegemist lühikese sõiduga, mis ei läbinud intensiivse liiklusega tänavaid ning arvestades menetlusele kulunud aja tõttu avaliku menetlushuvi märgatavat vähenemist, on võimalik mõista kergemaliigiline karistus. Eeltoodust lähtudes teeb prokurör KrMS § 252 lg 1 p 5 alusel kohtule järgmise karistusettepaneku: Tunnistada Aarne Varbla süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista rahaline karistus 200 päevamäära, päevamäära suuruseks 3,20 eurot arvestades summas 640 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades Aarne Varbla tervislikku XXX karistuse täitmine ositi igakuiste maksetena. KarS § 66 lg 3 alusel määrata ositi tasutava karistuse tähtajaks üks aasta ning Aarne Varblat kohustada tasuma kohtuotsusele järgnevast kuust alates 11 kuu jooksul 53 eurot ning 12. kuul 57 eurot. Kui kohus peab võimalikuks Aarne Varblale vastavalt tema taotlusele rahalise karistuse mõistmist väiksemas määras, on prokurör sellega nõus.“

Kohus, lähtudes KrMS § 251 lg-s 1 sätestatust, kuna teise astme kuriteos on tõendamiseseme asjaolud selged, peab põhjendatuks käskmenetluse kohaldamist.

Lähtudes KarS § 56 lõikes 1 sätestatust nõustub kohus prokuröri ettepanekuga karistuste liigi ja määra kohta.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Aarne Varbla süü ulatusest, joobe määr oli küll suur (3.06mg/g), kuid sellega liigeldi hõreda liiklusega äärelinna tänavatel lühikest maad, kuriteoga põhjustatud kahju ei ole ulatuslik (vt fotot lõhutud piirdest: lk 36), puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, peab kohus, õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada väga väikese sissetulekuga Aarne Varblat edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada Aarne Varblat kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega keskmise määra lähedal, kuid alla keskmist määra - 200 miinimumpäevamääraga, s.o 640 euroga. Karistusliigi valikul on lisaks eeltoodule oluline täheldada, et Aarne Varblat on varasemalt karistatud ühel korral - 21.10.2010.a kohtuotsusega KarS § 118 p 1 järgi raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest vangistusega. Käesolevas kriminaalasjas Aarne Varblale etteheidetav kuritegu on varasemast teiselaadne – mootorsõiduki joobes juhtimine. Aarne Varbla pani mootorsõiduki joobes juhtimise toime 21.10.2010.a kohtuotsusega KarS § 73 lg 1,3 alusel kohaldatud 3-aastasel katseajal. Katseaja viimane päev oli 20.10.2013.a. Kohus ei pea põhjendatuks karistada Aarne Varblat mootorsõiduki joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi vangistusega. Käesolevas kriminaalasjas Aarne Varblale karistuseks KarS § 424 järgi vangistuse mõistmine tooks KarS § 73 lg 4 alusel endaga Aarne Varbla jaoks kaasa reaalse vanglakaristuse kandmise, s.o Aarne Varbla vanglasse karistust kandma saatmise. Käesolevas kriminaalasjas Aarne Varbla suhtes vangistuse kohaldamisel tuleks KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista Aarne Varblale kohtuotsuste kogumis liitkaristus – käesolevas kriminaalasjas mõistetavale vangistusele tuleks täies ulatuses juurde liita viimase kohtuotsusega, s.o 21.10.2010.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 2 kuud

23 päeva vangistust. Karistuste liitmisel KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel saadavat liitkaristust, mis kindlasti ületaks 2 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust, ei saaks kohus enam asendada ka üldkasuliku tööga, kuna KarS § 69 lg 1 alusel saab üldkasulikku tööd kohaldada ainult kuni 2-aastast vangistust mõistes. Käesoleval juhul aga ületaks karistuseks mõistetav vangistus 2 aastat.

Eeltoodud asjaoludel kogumis, kuna Aarne Varbla poolt toimepandu (KarS § 424) on olulisel määral teiselaadne 21.01.2010.a kohtuotsuses kajastatud kuriteost (KarS § 118), peab kohus põhjendatuks anda Aarne Varblale veel ühe võimaluse vabadusse jäämiseks talle karistusliigina rahalise karistuse kohaldamisega.

Kriminaalasjas asitõendeid ei ole, konfiskeerimist ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/