2-14-53466/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KÜ Järveküla tee 62 hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M. S. hageja KÜ Järveküla tee 62 kasuks põhivõlgnevus

796 (seitsesada üheksakümmend kuus) eurot ja 52 senti.

3. Välja mõista kostjalt M. S. hageja KÜ Järveküla tee 62 kasuks viivis summas 75,1 (seitsekümmend viis eurot 10 senti).

4. Jätta KÜ Järveküla tee 62 viivise nõue summas 455,45 eurot rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuasja number 2-14-53466 Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2014 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi KÜ Järveküla tee 62 hagi M. S. vastu 1 327,07 euro võlgnevuse nõudes Hagihind

1 327,07 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KÜ Järveküla tee 62 (RK xxx, asukoht: Järveküla tee 62, Kohtla-Järve)

Hageja esindaja: Maksim Fedotov (volikirja alusel, e-post fedotoff@hot.ee )

Kostja: M. S. (IK xxx, elukoht: xxx) Asja arutamine kohtuistungil

17. september 2014

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1. KÜ Järveküla tee 62 esitas 20.06.2014 Viru Maakohtule hagiavalduse M. S. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja KÜ Järveküla tee 62 liige ja korteri asukohaga xxx omanik. Kostja ei maksa talle osutatud kommunaalteenuste eest alates 2013. aastast ning tema võlgnevus moodustab 796,52 eurot seisuga 01.06.2014. Korteriühistu põhikirjas on ette nähtud viivise arvestamine arvete mittetähtaegsel tasumisel ning kostja viivis moodustab 530,55 eurot seisuga 1.06.2014. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt võlgnevus koos viivisega kokku summas 1327,07 eurot.

2. Viru Maakohus võttis 26.06.2014 hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastust hagiavaldusele.

3. Kostja esitas 23.07.2014 vastuse hagiavaldusele. Kostja tunnistas põhivõla summa, kuid vaidles viivise suurusele vastu. Kostja leidis, et viivise arvestus on väär ega vasta seadustele. Kostja palus, et hageja esitaks viivise arvestuse aluseks olevaid dokumente. Kostja on nõus tasuma ka viiviseid mõistlikus summas.

4. Kohtuistungil, toimunud 17.09.2014, jäi hageja oma nõuete juurde. Kostja oli nõus põhivõla summaga ning maksma viivist seaduses ette nähtud määras.

II KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

6. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:  kostjale kuulub korteriomand asukohaga: xxx.  korterelamus Järveküla tee 62 on asutatud korteriühistu.  kostja on korteriühistu Järveküla tee 62 liige. Kostja tunnistas ka põhivõlgnevust summas 796,52 eurot ning põhivõla summa üle vaidlus poolte vahel puudub. Kuna kostja võttis hagi õigeks põhivõlgnevuse osas, kuulub nimetatud summa väljamõistmisele kostjalt ning hagi selles osas tuleb rahuldada.

7. Poolte vahel on vaidlus viivise summa üle ning järgnevalt analüüsib kohus viivise nõude põhjendatust. Kostja esindajad põhjendasid viivise arvestust korteriühistuseaduses märgitud maksimummäärast suurema määra alusel korteriühistu üldkoosoleku vastava otsusega ja see ei võimalda neil viivise osas kompromissi sõlmida.

8. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi korteriühistu arvet, korteriühistu üldkoosoleku otsust ega korteriühistu põhikirja, millest oleks näha, milliselt summalt, millises määras ja mis ajast on viivis arvestatud. Kohtule on esitatud tõendina KÜ juhatuse liikme tõend ja arvestused (t.l.10-11).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-10 märkinud, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa arvete ega ka muude korteriühistu enda poolt loodud raamatupidamislike dokumentide esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Seega ei tõenda hageja poolt esitatud dokumendid kostja võla (viivise) olemasolu ega selle suurust.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Kohus selgitab, et korteriühistu põhikirjas või üldkoosoleku otsuses võib ette näha viivise määra erinevalt seaduses sätestatuga, kuid viivise määr ei tohi olla suurem kui 0,07%. Juhul, kui korteriühistu on kehtestanud viivise määra, tuleb seda tõendada, esitades kohtule kas põhikirja või üldkoosoleku otsuseid. Hageja ei ole nimetatud dokumente kohtule esitanud, põhjendades seda kohtuistungil sellega, et kohus pole täiendavaid dokumente nõudnud. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab hageja esitama ise tõendid, mis kinnitavad võla olemasolu ja selle suurust. Vastasel juhul on kohtul võimalik jätta hagi rahuldamata.

Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud ainult osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 796,52 eurot ja viivis põhivõla summalt seaduses ette nähtud määras 0,07%. Kohus lähtus viivise suuruse arvestamisel perioodi ja kuuvõlgnevuse osas hageja poolt esitatud tabelist (tl 10-11). Võlgnevuse perioodiks on hagiavaldusest ja selle lisaks olevast tabelist (tl 10-11) tulenevalt 30.12.2012 kuni 01.06.2014.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4).

TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kostja on menetluse käigus korduvalt pakkunud kompromissi ning põhjendatult nõudis korteriühistult dokumente, mis on võlgnevuse aluseks. Kostja põhjendas kompromissi mittesõlmimist asjaoluga, et kostja seaduslik esindaja vajab selleks korteriühistu üldkoosoleku nõusolekut. Miks ei esitatud kostja poolt nõutud dokumente võlgnevuse suuruse ja viivise arvestuse kohta kostja esindajad põhjendada ei suutnud, leides, et tl 10-11 esitatud arvestused on võlgnevuse tõendamiseks piisavad. Kohus leiab, et hageja on jätnud täitamata oma tõendamiskohustuse. Seega kuigi hagi kuulub seoses kostja õigeksvõtuga suuremas osas rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik