3-14-51710/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51710 Haldusasi RAGN-SELLS AS kaebus Tallinna linna kohustamiseks viia riigihankes „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine)“ (viitenumber 152301) hankedokumendid kooskõlla õigusaktidega ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.07.2014 otsuse nr 162-14/152301 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – Ragn-Sells AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Elo Tamm; Vastustaja (hankija) – Tallinna linn, volitatud esindaja Kristjan Mark Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Lõpetada haldusasja nr 3-14-51710 menetlus osas, milles kaebaja vaidlustab ühe maksumuse määramist 140-1100-liitriste kogumisvahendite tühjendamisele (HD p 5.4.1 ja 10.2 ning hankelepingu prjekti p 5.1).

2. Jätta Ragn-Sells AS kaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29. septembril 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Keskkonnaamet avaldas 09.06.2014 riigihangete registris riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine)“ (viitenumber 152301) hanketeate ja hankedokumendid.

2. Ragn-Sells AS esitas 07.07.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija kohustamiseks viia hankedokumendid õigusaktidega kooskõlla.

VAKO lõpetas vaidlustusmenetluse hankedokumentide vastuolu osas riigihangete seaduse (RHS) § 31 lg 2 p-ga 8 ning lõikega 81. Ülejäänud osas jättis VAKO vaidlustuse rahuldamata.

1. HD nõue, et pakkumuse maksumus peab sisaldama jäätmete transporti kuni 20 km kaugusele Tallinna piirist ei ole õigusaktidega (RHS § 33 lg 3) vastuolus. Teatud juhtudel ei ole hankijal

2(10) võimalik tehnilises kirjelduses detailselt määrata hankelepingu eset ja sellisel juhul peavad pakkujad lähtuma oma kogemustest. Pakkumise esitamisest huvitatud isikutel on teada hankelepinguga määratud kohad, kuhu tuleb 3-4 kuu jooksul jäätmeid vedada. Olukorras, kus uusi jäätmekäitluskohti ei ole teada, ongi hankijal võimalik siduda pakutav hind jäätmete transpordiga kuni

20 km kaugusele, sest uued jäätmekäitluskohad ei saa olla kaugemal. Kaugemate jäätmekäitluskohtade eest tasub hankija täiendavalt. Pakkumuse maksumus võib osutuda selle nõude tõttu kallimaks, kuid samas ka pakkujale kasulikumaks.

2. Jäätmete vastuvõtukohtade nimetamine ilma riigihanget korraldamata ei ole õigusvastane. Jäätmeseadusega (JäätS) § 66 lg-ga 1 ja § 67 lg 3 p-ga 4 on KOV-ile pandud kohustus määrata jäätmeveo teenuse tellimisel hankedokumentides jäätmekäitluskoht. Jäätmete vastuvõtmiskohad kuni 28.02.2015 on hankedokumentides määratud ja hilisemad kohad ei asu Tallinna piirist kaugemal kui 20 km. Hankedokumentides toodud jäätmekäitluskohad on valitud riigihankemenetluse tulemusel ning ka uued jäätmekäitluskohad valitakse riigihanke korras.

3. Ühe maksumuse määramine 140-1100-liitriste kogumisvahendite tühjendamisele ei ole õigusvastane.

4. VAKO ei nõustu, et teenustasu ei võta arvesse kõiki kulusid. Pakkujal on võimalik pakkumuse maksumust kalkuleerida selliselt, et kõik kulud, sh lisateenuste ees oleksid kaetud. Kogumisvahendi kõrvalt jäätmete äravedamise tasu on õiguspärane, sest põhimõtteliselt on tegemist samade tegevustega, mida vedaja teeb kogumisvahendi tühjendamise ja transportimise korral ning sõiduki peatamise kaugus on töövõtja otsustada. Tühisõidu tasu määramisel ei kohaldu Tallinna jäätmehoolduseeskirja (JHE) § 33 lg 4, kuna see säte reguleerib olukorda, kui jäätmevaldaja sõlmib lepingu jäätmevedajaga. Käesoleval juhul sõlmib jäätmevedajaga lepingu hankija.

5. Hankelepingu tingimus, mis välistab kahju hüvitamise nõude kindlal juhul, ei ole õigusvastane. Ülesütlemise põhjus on seatud hankijast sõltumatu tingimusega ehk kui hankijast sõltumatutel tingimustel muutub hind jäätmevaldajale liiga kalliks. Kahju hüvitamise kohustus oleks hankijal üksnes siis, kui ta ise põhjustaks lepingu ülesütlemise aluseks oleva asjaolu.

6. Hankijal on õigus esitada tingimus, et jäätmevedaja ei saa veetavate jäätmete omanikuks. Hankemenetluse tulemusel sõlmitakse leping hankija ehk KOVi ja jäätmevedaja vahel. Seega vedaja ja töövõtja vahel puudub lepinguline suhe ning jäätmevaldaja ei saa vedajale anda üle mingeid õigusi. Kuna valdust üle ei anta, ei saa vedaja jäätmeid omandada. Kui hankija on andnud jäätmete omandamise õigus jäätmekäitluskohale, ei saa teised isikud, sh jäätmevedaja jäätmeid omandada hõivamise teel. Jäätmekäitluskoha määramise õiguse andmine seadusega hankijale oleks sisutühi, kui vedaja omandaks jäätmed ja võiks omanikuna otsustada ise, kuhu ta jäätmed veab. Jäätmete koguja ja vedaja ei pea saama teenuse osutamise käigus muud tulu kui tasu teenuse osutamise eest.

3. Ragn-Sells AS esitas 08.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks viia riigihankes „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine)“ (viitenumber 152301) hankedokumendid kooskõlla õigusaktidega ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.07.2014 otsuse nr 162-14/152301 osaliseks tühistamiseks. Kaebaja vaidlustab järgmised HD sätteid:

1. HD p-d 5.4.1, 10.2-10.7, 10.12, tehnilise kirjelduse p 7 ning hankelepingu projekti p-d 5.1-5.6 ja 5.11, mille kohaselt kokkuvõtlikult peab pakkumuse maksumus sisaldama jäätmete transportimist kuni 20 km kaugusele Tallinna piirist. Need sätted on vastuolus RHS § 33 lg 3 teise lause ja RHS § 3 p-ga 1. VAKO on varasemas 07.11.2013 otsuses nr 241-13/144900 asunud seisukohale, et analoogsed tingimused ei ole õigusaktidega kooskõlas. Haabersti ja Kristiine piirkonnas on jäätmevedu korraldamata alates 01.01.2012 ning hankija oleks pidanud selgitama välja jäätmekäitluskoha kogu jäätmeveo hankelepingu perioodiks enne veohanke korraldamist. Sellega on hankija rikkunud hoolsuskohustust. Tavapärane on see, et korraldatakse komplekshange, mille tulemusel pakub jäätmevedaja jäätmeveo teenustasu nii kogumisele, vedamisele kui ka käitlemisele. 20 km transpordi hinna pakkumisel, tuleb täiendavalt pakkumuse hinda lisada kuni 40 km sõidukulud ning seega ei kasuta hankija rahalisi vahendeid säästlikult ega otstarbekalt. Jäätmete

3(10) suunamine Tallinna Prügilasse reservjäätmekäitluskohana, on vastuolus JHE § 12 lg-ga 5, mis annab vedajale õiguse valida jäätmekäitluskoht.

2. Tehnilise kirjelduse p 3 ja hankelepingu projekti p 3.5 on vastuolus JäätS § 67 lg-ga 1, RHS § 1 ja § 3 p-ga 2 ja JHE §12 lg-ga 5, kuna vastuvõtukohad ehk käitluskohad on nimetatud ilma vastavat riigihanget korraldamata. HD-s nimetatud käitluskohtadega on sõlmitud hankeleping kehtivusega kuni 28.05.2015. Seega ei saa nimetatud käitluskohtadesse pärast veolepingu sõlmimist enam jäätmeid suunata. Riigihangete registrist nähtub muu hulgas, et lepingud kehtivad üksnes kuni 31.12.2014. Kuna jäätmekäitluskohaga sõlmitud hankelepingu lõppemisel kohaldub JHE §

12 lg 5, mille kohaselt tuleb jäätmed vedada jäätmeloaga käitluskohta, on selle sättega vastuolus hankelepingu p 3.5, mis määrab ära konkreetsed kohad. Käitluskohtade suhtes on küll algatatud hankemenetlus, kuid puudub kindlus, et hange viiakse lõpuni.

3. Ühe maksumuse määramine140-1100 liitrise kogumisvahendi tühjendamise eest olenemata muudest asjaoludest, on õigusvastane. Kaebaja taotleb selles osas kaebuse rahuldamist õigeksvõtu tõttu.

4. HD p-d 10-2-10.12 ja hankelepingu projekti p-d 5.2-5.11 on vastuolus hankemenetluse eesmärkide ning JäätS § 66 lg-tega 5 ja 6. Hankija on sidunud jäätmeveo erinevad teenused ühe kogumisvahendi tühjendamise tasuga, mistõttu ei ole pakkujal võimalik arvesse võtta asjaolusid, mis vastavate teenuste suuruseid kujundavad. Hankijal ei ole õigust kehtestada, palju ta hankeeseme eest maksab ja hankemenetluse eesmärgiks ei ole leida pakkuja, kes on nõus teenus osutama hankija pakutava hinnaga. Jäätmeveo teenustasu peab olema kulude katmiseks piisav sõltuv asjaoludest, mis mõjutavad oluliselt käitlemise maksumust.

- Kogumisvahendi väliste jäätmete äravedamine võtab kordades rohkem aega kui kogumisvahendi tühjendamine. Seega ei kajasta koefitsiendid 1,0 ja 1,2 töö tegelikku mahtu. Välised jäätmed on tavaliselt pakendatud poekottidesse, mis on kogumisvahendist väiksemad ja mis tuleb käsitsi ühekaupa veokisse tõsta. Samuti peab jäätmevedaja sellise olukorra fikseerima, mis on lisatöö.

- Tühisõidu tasu saamiseks peab vedaja sellise sõidu fikseerima ja hankijat teavitama. Tasu suurus on ka vastuolus JHE § 33 lg-ga 4.

- Konkreetsed teenustasu suurused eurodes ei kata kulusid.

5. Hankelepingu projekti p 11.4 on vastuolus RHS § 3 p-dega 2 ja 3, kuna see vaatamata lepingu 120-päevasele etteteatamistähtajale ei võimalda hankijalt kahju hüvitamist ega leppetrahvi nõuda. Arvestades lepingu pikkust ja töövõtja olulisi ja pikaajalise mõjuga ärilisi otsuseid, on see tingimus ebaproportsionaalne. Õiguspärane on ette näha kahjude hüvitamine juhul, kui hankija ütleb lepingu üles endast tuleneval põhjusel.

6. Tehnilise kirjelduse punkt 9 on õigusaktidega vastuolus, kuna hankijal puudub õigus piirata jäätmevedaja omandit veetavatele jäätmetele. KOV ei või sekkuda jäätmevedaja ja jäätmevaldaja suhetesse nii, et sellega piiratakse vedaja omandit mahutist võetavate jäätmete suhtes. Kaebajat ei saa käsitleda üksnes jäätmevedajana, kuna JäätS § 66 lg 5 sätestab, et teenustasu peab sisaldama ka eelnevat ja järgnevat käitluskulu. Jäätmed on vallasasjaks ning jäätmevaldaja paneb jäätmed jäätmemahutisse sooviga neist lahti saada, s.o tellida nende äravedu prügilasse või jäätmekäitluskohta. Seega on jäätmed peremehetud vallasasjad, mille omanikuks saab jäätmevedaja.

4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Jäätmete transport kuni 20 km kaugusele on õiguspärane. Olukord ei ole sarnane hankemenetluses nr 144900 tekkinuga (Rakvere linn), kuna selles hankeasjas ei olnud hanke käitluskohta veel määratud. Käesolevas asjas on käitluskohad määratud riigihankega ning seega pakkuja teab, kuhu tuleb jäätmed vedada. Hankija ei ole kohustatud viima käitluskoha ja veoteenuse hankeid läbi koos. Hankija ei kavatse jätta käitlemise hanget korraldamata. Hankijal on õigus lepingu kohaselt käitluskohta etteteatamisega muuta. Uue hanke tulemusel valitav jäätmekäitluskoht asub samuti Tallinnast kuni 20 km piires. Võimalikud käitluskohad on hankemenetlusest huvitatud isikutele teada ja uute jäätmekäitluskohtade juurde tekkimine on vähetõenäoline. Jäätmekäitluskoha kaugus Tallinnast on välja valitud otstarbekuse alusel ja arvesse on võetud Tallinnast kõige

4(10) kaugem koht, kuhu saaks viia jäätmeid ilma lisatasu maksmata. Pakkuja peab hankija soovitud tingimusega pakkumuse hinna kujundamisel arvestama. Hankija möönab, et see võib tähendada kallimat hinda. Kaebaja võimalus saada suuremat kasumit ei saa tema õiguseid rikkuda.

2. Hankija on kogumisvahendite osas hankedokumente muutnud ja pakkumuse maksumusena tuleb esitada 600-1100 liitrise kogumisvahendi tühjendamise maksumus. Seega taotleb hankija selles osas menetluse lõpetamist. Samuti on hankedokumente täiendatud punktiga, mis võimaldab teenustasu objektiivsete asjaolude muutumisel muuta.

3. Koefitsientide määramine on õiguspärane. Tegemist on ristsubsideerimisega. Koefitsiendid ei ole vastuolus JäätS § 66 lg-ga 6, kuna tegemist ei ole käitlemist mõjutavate asjaoludega. Määratud koefitsiendid on vastavuses teenuse osutamise käigus tehtava sooritusega. - Kogumisvahendi kõrval olevate jäätmete vedu on erandlik teenus ning jäätmete paigutamine väljapoole mahutit on väärtegu. Selline olukord näitab, et kogumismahuti on liiga väike. Eraettevõtjal puudub sellises osas huvi isikut nõustada, erinevalt KOV-ist. Tegemist ei ole eraldi teenusega, vaid lisatasuga olukorras, kus töövõtja sõidab jäätmemahuteid tühjendama. Selleks toiminguks ei kulu oluliselt rohkem aega kui mahuti tühjendamiseks. - Tühisõit on samuti erandlik. Vedaja ei pea minema tühisõidul konteineri juurde, vaid teeb foto eemalt takistavatest sõidukitest. Foto tegemine ja edastamine on automatiseeritud protsess. JHE § 33 lg 4 ei ole asjassepuutuv säte, kuna antud juhul sõlmib vedajaga lepingu hankija, mitte jäätmevaldaja. Sätestatud koefitsient peaks motiveerima vedajata takistuse ilmnemisel teavitama ja takistuse kõrvaldamisel mahutit tühjendama.

4. Hankelepingu projekti p 11.4 on muudetud nii, et tellijal on õigus leping kahju hüvitamata üles öelda tellijast sõltumatutel põhjustel. Sätte eesmärgiks on kaitsta tarbijaid hindade ebastabiilsuse eest.

5. Jäätmevedajal ei teki omandiõigust jäätmetele. Jäätmevaldaja on enne jäätmete mahutisse panekut leppinud kokku hankijaga omandiõiguse üleminekus hankijale. Seega ei muutu jäätmed peremehetuks. Asjaolu, et hankija ei võta jäätmeid isiklikult vastu, vaid kasutab selleks teise isiku teenust, ei muuda jäätmeid vahepeal peremehetuks. Vastupidisel juhul ei jõuaks jäätmed kunagi kiitlejani, sest vedaja on saanud vahepeal nende omanikuks ning võiks otsustada, millisesse jäätmekäitluskohta jäätmed suunata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vastustaja selgituse kohaselt muutis hankija 13.08.2014 hankedokumente nii, et pakkumuse aluseks on 600-1100-liitrise kogumisvahendi tühjendamise maksumus (HD p-d 5.4.1 ja 10.2, hankelepingu projekti p 5.1). Sama muudatus nähtub ka riigihangete registris olevatest hankedokumentidest (https://riigihanked.riik.ee/register/hange/152301).

Kaebaja leiab, et muudatusega on hankija kaebaja kaebuse õigeks võtnud ning kaebus tuleb selles osas rahuldada. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. HKMS § 159 lg 1 kohaselt võtab vastustaja kaebuse õigeks avaldusega. Sellist avaldust kohtule tehtud ei ole. Samuti ei luba seadus võtta seega kaebust õigeks kaudse tahteavalduse, tegevuse või tegevusetusega. Olukorda, kus kaebuses vaidlustatud haldusakt on tühistatud või kohustamisnõue täidetud, reguleerib HKMS § 152 lg 1 p 4, mille kohaselt lõpetab kohus sellises olukorras menetluse. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus kogumisvahendite suuruse osas kohtumenetluse.

6. Kohus lahendab esmalt küsimuse, kas hankedokumendid on vastuolus JäätS § 67 lg 3 p-ga 4, mille kohaselt määratakse korraldatud jäätmeveo hankedokumentides jäätmekäitluskoht. Kehtivate hankedokumentide kohaselt on määratud kolm jäätmekäitluskohta. Pooled ei vaidle selle üle, et nende jäätmekäitluskohtade suhtes sõlmitud hankelepingud ei kehti sama ajani, kui käesoleva hanke raames tellitakse jäätmeveo teenust. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et jäätmekäitluskoht tuleb leida hankemenetluse raames. Pooled vaidlevad selle üle, kas jäätmeveo riigihanke läbiviimise

5(10) ajaks peab olema sõlmitud hankeleping jäätmekäitluskohaga nii, et see kehtiks kogu jäätmeveoteenuse osutamise aja.

7. JäätS § 67 lg 3 p 4 on sõnastatud järgmiselt: Kohalik omavalitsus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 31 lõikes 2 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused: /…/ jäätmekäitluskoht; /…/. JäätS ega RHS ei sätesta, et jäätmekäitluskoha hange peab olema läbi viidud enne veoteenuse riigihanke välja kuulutamist, samuti ei keela seadus veoteenuse hankelepingu jooksul jäätmekäitluskohta muuta.

Kontrollides seadusandja tahet normi andmisel, ei leidnud kohus, et seadusandja oleks seadnud hanketingimustes jäätmekäitluskoha määramisel eesmärgiks, et jäätmekäitluskoha hankeleping peab kehtima veolepingust kauem. Säte on kehtestatud jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadusega (jõustunud 19.07.2010, RT I 2010, 44, 260)1. Riigikogule esitatud algtekstis vastavad sätted puudusid ja need on toodud alles teise lugemise eel muudatusettepanekuna nr 7. Muudatusettepaneku seletuskirjas on selgitatud, et jäätmekäitlusega seotud teenuste tellimisele ei kohaldata enam konkurentsiseaduse alusel erija ainuõiguse läbiviimise korda, vaid jäätmekäitlusega seotud teenuseid tellitakse alates eelnõu seadusena vastuvõtmisest riigihangete seaduse regulatsiooni alusel. Kohalikud omavalitsusüksused on kohustatud teenuste kontsessiooni menetluses koostama hankedokumendid lähtuvalt riigihangete seadusest, arvestades jäätmeseaduses sätestatud erisusi. Sama selgituse muudatusettepaneku kohta andis eelnõu teisel lugemisel ka ettekandja keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling.2 Muu seadusandja eesmärk muudatuse kehtestamisel ei ole avalikest allikatest tuvastatav. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks keelata jäätmekäitluskoha muutmist veolepingu kehtivuse jooksul ega ole ka reguleerinud sellise keelu tagajärgi. Samuti ei ole seadusandja sätestanud, et jäätmekäitluskoha hankeleping peab olema enne veolepingu sõlmimist sõlmitud ja kehtiv kogu veoteenuse osutamise aja. Selliseid piiranguid ei ole ka teistes valdkondades, et omavahel seotud teenuste hankelepingutest peab olema üks sõlmitud tingimata enne teist ja olema garanteeritult kehtiv kogu teise lepingu kehtivuse jooksul. Seetõttu ei ole võimalik ka väita, et hankija on rikkunud mingit hoolsuskohustust hangete väljakuulutamisel.

Kohus leiab, et nimetatud normi eesmärgiks on üksnes kaudselt tagada see, et jäätmekäitluskoht määrataks õigusaktides sätestatud korras. Kohus rõhutab veelkord, et õigusaktides puudub keeld veolepingu kehtivuse ajal käitluskoha muutmiseks.

Kohus saab kaebajast aru, et kaebaja huviks on, et hankija viiks hanked läbi koos. Sellele on kaebaja viidanud ka oma kaebuse punktis 2.1.11. Üldistatult võib väita, et kaebaja soovib, et hankija korraldaks jäätmeveo selliselt, mis oleks jäätmevedajale majanduslikult kõige kasulikum. Seda kinnitavad ka kaebuses tehtud viited teistele jäätmeveohangetele, mis on viidud läbi kaebajale meelepärasel viisil. Samas unustab kaebaja, et ühestki õigusaktist ei tulene jäätmeveoteenuse pakkumisest huvitatud isikule subjektiivset õigust, et riigihankena hangitav jäätmevedu korraldataks jäätmevedajale majanduslikult kõige kasulikumal viisil. Riigihanke eesmärk ei ole selles osalevatele pakkujatele majanduslikult kõige soodsamate lahenduste leidmine, et viimased saaksid teenuse osutamise käigus maksimaalset tulu. Riigihanke eesmärk on eeskätt avalike rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine (Tartu Ringkonnakohtu 02.09.20124 otsus nr 3-13-1811).

8. Vaidlust ei ole selle üle, et hanke väljakuulutamise ajast kuni eeldatava hankelepingu sõlmimise ajani ja sealt edasi kuni 28.02.2015 on olemas riigihankemenetluse korras määratud käitluskohad,

1 http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=945461&u=20140906113746 2http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&pkpkaupa=1&toimetatud=1&toimetamata=0&date=12 76589782&paevakord=6711

6(10) mis on loetletud HD tehnilise kirjelduse punktis 3 ja hankelepingu projekti punktis 3.5. Nendesse käitluskohtadesse jäätmete vedamine on vastavuses ka JHE § 12 lg-ga 5.

Vaidlust ei ole ka selles, et hankija on välja kuulutanud riigihanke nr 152025, mille tulemusena selgitatakse välja käitluskohad pärast kehtivate hankelepingute lõppu. Kui uute hankelepingute kohaselt ei ole tegemist HD tehnilise kirjelduse punktis 3 ja hankelepingu projekti punktis 3.5 nimetatud kohtadega, on hankijal õigus käitluskohta tehnilise kirjelduse punkti 6 ja hankelepingu projekti punkti 7.3 kohaselt muuta. Muutmise võimalust ei ole kaebaja vaidlustanud, arvestades asjaolu, et pakkumus peab sisaldama transporti kuni 20 km kaugusele Tallinnast (HD p 5.4.1) ning transport kaugemasse käitluskohta hüvitatakse (tehnilise kirjelduse punkt 8). Seega ei saa käitluskoha muutumine hankemenetluse kestel mingil moel rikkuda pakkuja õigusi, sest talle on tagatud tasu nii seniste käitluskohtade uues riigihankes edukaks osutumisel kui ka uute käitluskohtade valikul Tallinnale nii lähemal kui ka kaugemal kui 20 km. Olukorras, kus tehniline kirjeldus ja hankeleping näeb ette võimaluse käitluskohti muuta, ei ole algsete käitluskohtade määramine õigusvastane.

9. Kaebaja avaldab kartust, et riigihanke nr 152025 tulemusel ei pruugita hankelepingut sõlmida ning siis puudub hankijal õigus määrata mistahes käitluskohti jäätmete vastuvõtukohtadena. Kohtu hinnangul ei saa selline olukord rikkuda pakkuja õigusi. Samaväärselt võib juhtuda, et käitluskohaga sõlmitakse küll leping, kuid see öeldakse veolepingu jooksul üles, pooled taganevad lepingust või lõpetavad selle muul põhjusel ennetähtaegselt. Asjaolu, et pakkujal puudub täielik garantii kindla käitluskoha suhtes kogu veolepingu kehtivuse jooksul, ei saa pakkuja õigusi rikkuda, arvestades seda, et sellist kindlustunnet täielikult pakkujale tagada ei ole eluliselt võimalik. Hankelepinguga on reguleeritud nii käitluskohtade muutumine kui ka transporditasu sõltuvalt käitluskoha kaugusest Tallinnast.

Kohus rõhutab, et käitluskoha leidmiseks riigihanke läbiviimine on hankija kohustus ning selle kohustuse rikkumisest ei tulene veoteenuse osutajale õiguslikke tagajärgi.

JHE § 12 lg 5 sätestab järgmist: „Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Juhul kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba.“

Koosmõjus JHE § 12 lg-st 5 ning HD tehnilise kirjelduse punktist 6 ja hankelepingu projekti punktist 7.3, et kui jäätmekäitluskohta ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras välja valitud, ütleb hankija, millisesse jäätmekäitluskohta vedaja jäätmeid edasi veab, kuid hankijal on kohustus määrata jäätmekäitluskoht, millel on vastav jäätmeluba. HD tingimuste kohaselt on üksnes hankijal õigus määrata, et algselt seatud jäätmekäitluskohad muutuvad. Seega ei saa vedaja riigihankega määratud käitluskoha puudumisel vedada jäätmeid vabalt valitud käitluskohta, vaid üksnes hankija määratud käitluskohta. Samas ei ole kaebaja käitluskohtade muutmise võimalust vaidlustanud ning olukorras, kus tehniline kirjeldus ja hankeleping näeb ette võimaluse käitluskohti muuta, ei ole algsete käitluskohtade määramine õigusvastane.

10. Kuna kohus leidis eelnevalt, et hankija poolt valitud viisil jäätmekäitluskoha määramine hankedokumentides ei ole õigusvastane, ei ole sarnaselt eelnevale õigusvastane olukord, kui hankija soovib, et pakkumus sisaldaks transpordikulusid kuni 20 km kaugusele Tallinna linna piirist. See nõue ei ole vastuolus RHS § 33 lg 3 teise lausega, kuna pakkujal on võimalik oma pakkumuses võimalik arvestada, et käitluskoht võib asuda kuni 20 km kaugusel Tallinnast ning arvestada selleks vajalikud transpordikulusid oma pakkumuse esitamisel. Hankija valiku otstarbekus, miks ta peab vajalikuks, et jäätmeid veetaks kuni 20 km kaugusele Tallinnast, ei ole kohtuliku kontrolli esemeks. Hankijal

7(10) on õigus tellida just hankijale sobiv teenus ning pakkujal puudub õigus suunata HD-de vaidlustamise kaudu hankijat valima pakkujale meeldivamat ja kasumlikumat lahendust.

Kohus ei nõustu VAKO 07.11.2013 otsusega nr 241-13/144900, kus leiti, et teadmata konkreetset jäätmete vastuvõtukohta, on pakkujad pandud olukorda, kus pakkumuse maksumust kujundades pole võimalik kõiki asjaolusid arvesse võtta ja oma kulusid planeerida. Nimetatud seisukoht ei ole ka kohtule käesolevas asjas kohustuslik. Hankijale on teada jäätmekäitluskohad kuni 28.02.2015. Sealt edasi on tal pakkumuse koostamisel võimalik arvestada, nagu igakordne veokoht asukski maksimaalsel hankija määratud kaugusel. Kui pakkuja sellega ei arvesta, on tegemist pakkuja riskiga. Pakkuja õigusi ei saa rikkuda see, kui ta lähema käitluskoha määramise tõttu teenib rohkem tulu.

RHS § 117 lg 1 kohaselt võib hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHSi rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Ka HKMS § 44 lg 1 seob kaebeõiguse kaebaja õiguste rikkumisega. Olukord, et isikul on õigus esitada transpordikulude võrra suurem pakkumine ja saada rohkem kasumit, kui tegelik käitluskoht asub lähemal, ei saa ilmselgelt rikkuda pakkuja õigusi. Kaebajale ei ole antud seadusega õigust kaitsta kaebusega kolmandate isikute (Tallinna elanike) või avalikke huve.

11. Kaebaja on vaidlustanud koefitsientide süsteemi. JäätS § 66 lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Kohus nõustub VAKO-ga, et koefitsientide rakendamine ei takista pakkujal arvutada pakkumuse maksumust nii, et see oleks kooskõlas JäätS § 66 lg-ga 5 ning vedaja saaks kokkuvõttes tasu kõigi kulude eest. Riigikohus on 18.11.2009 otsuses nr 3-3-1-44-09 leidnud, et JäätS § 66 lg-s 5 ei ole sätestatud ristsubsideerimise keeldu.

Kohus leiab, et JäätS § 66 lg 6 ei ole kohustava normina suunatud mitte vedajale hankija ja vedaja vahelises lepingus teenustasu määramisel ja pakkumuse tegemisel, vaid eelkõige hankijale kui kohalikule omavalitsusele, kes peab tagama, et teenustasu suuruse määramisel oleks arvestatud erinevate asjaoludega. Norm kehtib samas sõnastuses alates JäätS algteksti jõustumisest. Eelnõu seletuskirja3 kohaselt (algses tekstis § 61 lg 6) lähtutakse jäätmehoolduse rahastamise reguleerimisel eelkõige "saastaja maksab" põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii jäätmete kogumis-, veokui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise kulusid) ning eelistatavalt peab teenustasu olenema otseselt käideldavate jäätmete kogusest ja liigist. Ka Riigikohus on eelviidatud otsuses leidnud, et JäätS § 66 lg-d 5 ja 6 sätestavad kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks jäätmeveo teenustasu määramise alused ehk millistest kriteeriumitest lähtuvalt tuleb teenustasu määrata. Kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab korraldada konkursi olmejäätmete koguja ja vedaja leidmiseks, siis tuleb tal konkreetse konkursi täpsed nõuded määrata pakkumise kutse dokumentides, milleks on ka jäätmeveo teenustasu piirmäärad (JäätS § 67 lg 2 p 7). Eeltoodust tuleneb, et JäätS § 66 lg 6 on jäätmevaldajale seatud kaitsenorm, mitte see ei anna täiendavaid õiguseid või kohustusi jäätmevedajale.

Olukorras, kus JäätS § 66 lg-s 6 kohustus juhinduda teenustasu suuruse kindlaksmääramisel jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest, on käesolevas asjas hankijal, on hankijal ka kaalutlusõigus, kuidas erinevaid asjaolusid koostoimes arvestades erinevate teenustasude omavahelist suurust arvestada nii, et teenustasu oleks jäätmete kogust ja liiki arvestades diferentseeritud. Näitlikustatuna tähendab see, et suurema koguse või keskkonda rohkem kahjustavate jäätmete eest võetaks suuremat teenustasu ja vastupidi.

3 http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=032180020

8(10)

12. Hankija ei ole kehtestanud, kui palju ta teenuse eest kokku maksab, kuna pakkumuse aluseks oleva ühe jäätmete kogumisvahendi (600 l – 1100 l) tühjendamise maksumust on pakkujal võimalik vabalt kujundada. Jäätmevedaja õigusi võiks olla rikutud üksnes siis, kui teenuste diferentseerimist võimaldavad koefitsiendid oleksid ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Kohtule seda käesoleval juhul ei ilmne.

Kaebaja kirjeldused kogumisvahendi kõrval olevate jäätmete äraveo ja tühisõiduga kaasnevate kuludega on ilmselgelt liialdatud. Ka tavapäraselt kogumisvahendist jäätmeid ära vedades peab vedaja minema kogumisvahendi juurde ning tühjendama kogumisvahendi – tegemist ei ole mahuti kõrval olevatest jäätmetest tingitud eraldi tegevusega. Seda, kui kaugele jätab vedaja sõiduki kogumivahendist, on vedaja enda otsus eeldusel, et juurdepääs mahutile on olemas. Vedajal tuleb nii kogumisvahend kui ka kogumisvahendi välised jäätmed viia sõiduki juurde juhul, kui sõiduk on peatatud eemal. Kohus märgib, et vedaja saab kogumisvahendi kõrvale jäetud jäätmete eest tasu sõltumata sellest, kui palju neid jäätmeid on. Kuigi kaebaja on näitlikustamiseks toonud pilte, kus kogumisvahendi kõrvale on seatud rohkelt muid prügikotte (tl 62-63), saab vedaja sama suure tasu ka siis, kui kogumisvahendi kõrvale on seatud üksnes üks prügikott. Seega ei saa pidada seatud koefitsienti 1,0 ilmselgelt ebaproportsionaalseks.

Ka tühisõidu korral on pidanud vedaja samuti sõitma võimalikku veokohta nii lähedale kui võimalik. Kui ei ole võimalik kogumisvahendit tühjendada, mis on ilmselt nähtav juba sõidukist ja milleks ei ole vaja minna kogumisvahendi juurde, on vedaja ülesandeks üksnes vastav olukord fikseerida. Seetõttu ei saa vaidlusalust koefitsienti 0,2 samuti pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 9.3 tooduga, et tühisõidu tasu suurus ei ole vastuolus JHE § 33 lg-ga 4.

13. Hankelepingu punkt 11.4 on sõnastatud alates 18.07.2014 järgmiselt „Lisaks teistele lepingus nimetatud alustele, on tellijal õigus leping ilma kahju hüvitist maksmata ühepoolselt 120 päevase etteteatamistähtajaga üles öelda kui selgub, et tellija poolt rakendatud süsteem korraldatud jäätmeveo teenuse ja jäätmete töötlemise ja käitlemise teenuse eraldiseisvaks tellimiseks riigihanke korras ei ole avalikust huvist lähtuvalt lõpptarbija jaoks majanduslikult õigustatud tellijast sõltumatutel põhjustel.“ VAKO leidis vaidlustatud otsuse punktis 10, et hankija õigus ilma kahju hüvitist maksmata leping üles öelda on selle sätte kohaselt seotud asjaoluga, mis hankijast ei sõltu.

Ka kaebaja on leidnud kaebuses, et õiguspärane on ette näha kahjude hüvitamine töövõtjale, kui hankija ütleb lepingu üles endast tuleneval põhjusel (kaebuse punkt 2.5.3). Vaidlusalune lepingu säte aga sellist kahju hüvitamist ei välista. Säte reguleerib üksnes olukorda, kus lepingu ülesütlemine tuleneb hankijast sõltumatust põhjusest. Kohtule ei nähtu, et normiga välistataks hankijast endast ajendatud lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole hankelepingu p 11.4 õigusaktidega vastuolus.

14. Kaebaja leiab, et hankedokumentidega piiratakse õigusvastaselt vedaja omandit jäätmetele. Kohus nimetatud käsitlusega ei nõustu.

Kaebaja on lähtunud ekslikust eeldusest, nagu hankemenetluse tulemusel tekiks lepinguline või lepingulaadne suhe tema ja jäätmevaldaja vahel. Hankedokumentidest nähtub selgelt, et tegemist ei ole teenuse kontsessiooni andmisega RHS § 6 lg 2 mõttes, kus teenuse osutaja saab teenuse kasutajatelt (käesoleval juhul jäätmevaldajatelt) tasu teenuse osutamise eest. HD p 10 ja hankelepingu projekti punkti 5 kohaselt maksab teenuse eest jäätmevedajale üksnes tellija ehk kohalik omavalitsus. Eeltoodust tuleneb, et hankija on kasutanud JäätS § 66 lg-s 11 antud volitust korraldada jäätmevedu selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus. Seega puudub vedajal jäätmevaldajaga igasugune lepinguline või lepingulaadne suhe. Jäätmevaldajal on õiguslik suhe üksnes kohaliku omavalitsusega, kes korraldab jäätmeveo,

9(10) ning samuti on jäätmevedajal lepinguline suhe üksnes kohaliku omavalitsusega, kes tellib vedajalt veoteenust.

VAKO on otsuse punktis 11.1 õigesti tuginenud JäätS § 14 lg-le 3, mille kohaselt jäätmete vedaja ei saa jäätmete omanikuks, v.a kui jäätmete üleandja ja vedaja lepivad selles kokku. Kui jäätmete valdust vedajale üle ei anta, ei saa vedaja ka jäätmeid omandada.

Kaebaja on andnud ekslikult laiendava tähenduse JäätS § 66 lg-le 5, mis sätestab, et jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemisja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Nimetatud normiga ei ole määratud kindlaks teenustasu, mida tuleb maksta vedajale, vaid teenustasu, mida peab teenuse tarbija maksma. Ilmselgelt puudub vedajal õigus saada teenustasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemisja järelhoolduskulude eest ehk teenuste eest, mida jäätmevedaja ei osuta. Jäätmevedajal on õigus saada tasu üksnes jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude eest. Nimetatud kulude eest tasumine ei anna jäätmevedajale õigust saada jäätmete omandit. Jäätmevedaja osutab sisuliselt jäätmete kui kauba kuller ning ka tavapäraselt ükskõik millise veoteenuse osutamisel ei saa kauba vedaja vahepealsel ajal kauba omanikuks.

15. Tallinna Ringkonnakohus asus 18.08.2014 määruses nr 3-14-51592 seisukohale, et kui käsitleda jäätmevaldaja poolt mahutisse jäetud jäätmeid peremehetu varana, oleks nii kohaliku omavalitsuse valitud jäätmevedajal kui ka igal teisel isikul (sh teistel jäätmehooldusega tegelevatel ettevõtjatel) õigus nimetatud jäätmeid hõivata ja toimida nendega vastavalt oma äranägemisele. Sellisel kujul ei oleks JäätS § 66 lg-s 1 ja § 68 lg-s 1 nimetatud korraldatud jäätmeveo toimimine kuidagi võimalik. Seega tuleb jäätmete paigutamist jäätmemahutisse käsitada mitte jäätmete peremehetuks muutumisena, vaid jäätmetekitaja või jäätmevaldaja poolt jäätmete AÕS § 92 lg 1 tähenduses üleandmisena kohaliku omavalitsuse üksusele või muule isikule, kes korraldatud jäätmevedu korraldab (JäätS §

66 lg-d 1-2). Nimetatust tulenevalt on korraldatud jäätmeveo korraldajal ka õigus määrata kindlaks, millisel viisil jäätmetega edasi toimitakse, sealhulgas välistada jäätmevedaja poolt jäätmete muul viisil käitlemine (JäätS § 13 ja §-d 14-17) peale jäätmete vedamise (JäätS § 14 lg 2). Sellele viitab otseselt JäätS § 14 lg 3, mis näeb ette, et jäätmete vedajat ei loeta jäätmevaldajaks, kui tema ülesandeks on ainult üleantud jäätmesaadetise toimetamine üleandja poolt määratud sihtpunkti või selle edastamine esialgsel kujul saadetise vastuvõtmiseks volitatud isikule, juhul kui jäätmete üleandja ja vedaja vahel sõlmitud veolepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

Kogu nimetatud käsitlus muutuks sisutühjaks, kui käsitleda jäätmeid peremehetu varana, kelle suhtes on jäätmevaldajal ükskõik, kas ja kes need ära veab või omandab. Jäätmevaldaja sooviks on ilmselgelt, et tema poolt kogumisvahendisse paigutatud jäätmed veetaks ära. Vastava ülesande on endale võtnud kohalik omavalitsus, seega puudub teistel isikutel, sh muudel võimalikel jäätmevedajatel või tundmatutel kolmandatel isikutel õigus jäätmed ise hõivata. Kaebajal puudub selgelt igasugune subjektiivne õigus nõuda seda, et ta peaks saama jäätmete omanikuks. On selge, et kaebaja oleks huvitatud jäätmete omandamisest, et need ise hiljem vähemalt mingis osas või kujul edasi müüa. Samas oli hanke objektiks jäätmeveoteenuse osutamine. Jäätmeveoteenus ei pea sisaldama endas vedaja õigust jäätmete omandamiseks. Veoteenuse eesmärk ongi eeskätt vaid asjade transportimine ning selle puhul ei teki vedajal reeglina õigust veetavate asjade endale jätmiseks. AÕS § 96 lg-st 1 ei tulene jäätmevedajale subjektiivsest õigust saada jäätmete omanikuks, kui hanketingimused näevad ette, et jäätmevedaja peab jäätmed üle andma teisele isikule jäätmete töötlemiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2014 otsus nr 3-13-1811). Samuti nõustub kohus VAKO otsuse punktides 11.3 ja 11.4 viidatuga, et jäätmekäitlusteenuse tellimine muutuks sisutühjaks, kui vahepeal muutuks jäätmete omanikuks jäätmevedaja, kellel on omanikuna õigus ise otsustada jäätmete edasise valdamise kasutamise ja käsutamise üle. Samuti ei pea jäätmevedaja saama teenuse eest muud tulu kui tasu teenuse osutamise eest.

10(10) Eeltoodust tulenevalt ei ole hankedokumentidega õigusvastaselt piiratud jäätmevedaja omandit jäätmetele.

16. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Hankija ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu kaebuse sisulisel lahendamisega seotud menetluskulusid kohus välja ei mõista ja need jäävad poolte kanda.

HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, väljaarvatud kui kaebuses vaidlustatud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. VAKO jättis kaebaja kaebuse kogumisvahendite suuruse osas rahuldamata ning kaebaja on otsuse vaidlustanud. Samas rahuldas VAKO 08.08.2014 otsusega nr 176-14/152301 OÜ Prügimees vaidlustuse ja kohustas hankijat viima hankedokumendid õigusaktidega kooskõlla osas, milles need näevad ette, et pakkuja peab kogumisvahendi, mille suurus jääb vahemikku 140 liitrit ja 1100 liitrit, tühjendamiseks pakkuma ühte hinda ja tellija maksab töövõtjale erineva suurusega kogumisvahendite tühjendamise eest ühte hinda (resolutsiooni p 1.1). Hankija ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. RHS § 127 lg 5 kohaselt on VAKO jõustunud otsus hankijale täitmiseks kohustuslik. Sellest tuleneb, et hankija 13.08.2014 hankedokumentide muutmine on põhjuslikus seoses OÜ Prügimees vaidlustuse rahuldamisega 08.08.2014 otsusega nr 176- 14/152301, mitte kaebaja vaidlustuse rahuldamata jätmisega. Eeltoodust tuleneb, et ka lõpetamise osas jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel kaebaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin