2-12-48355/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2014

Tsiviilasja number

2-12-48355

Tsiviilasi

Järveotsa

Vutifarm

OÜ

hagi

MTÜ

Peipsimaa

Kogukonnaköök vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1 490,25 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Järveotsa Vutifarm OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Järveotsa Vutifarm OÜ (registrikood:

11170685), lepinguline esindaja Krista Paal

Vastustaja (kostja): MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök

(registrikood: 80329300), seaduslik esindaja juhatuse liige

Triinu Akkerman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013.a

otsus osaliselt hagi rahuldamata jätmise ulatuse osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt

hageja kasuks täiendavalt välja 360 eurot, millest 180

eurot moodustab põhivõlg ja 180 eurot viivis.

2. Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p 2 sõnastatuks

järgmiselt:

„Välja

mõista

MTÜ-lt

Peipsimaa

Kogukonnaköök Järveotsa Vutifarm OÜ kasuks 612,87

eurot (kuussada kaksteist eurot ja kaheksakümmend

seitse senti).“

3. Rahuldada

Järveotsa

Vutifarm

OÜ

apellatsioonkaebus osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud 41 % ulatuses MTÜ Peipsimaa

Kogukonnaköök kanda ja 59 % ulatuses Järveotsa

Vutifarm OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Järveotsa Vutifarm OÜ esitas 21. novembril 2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse MTÜ-lt Peipsimaa Kogukonnaköök vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. MTÜ Peipsimaa

Kogukonnaköök esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja

andis avalduse üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Järveotsa Vutifarm OÜ hagiavalduse kohaselt sõlmisid FIE Ülo Pullisaar ja Tauno Laasik kostja

esindajana 25. juulil 2012 rendilepingu nr 2012-001, mille kohaselt FIE Ülo Pullisaar andis kostjale

rendile

sõiduki

PEUGEOT

EXPERT

1,6,

reg

nr

XXX

YYY,

VIN

kood

XXXXXXXXXXXXXXXXX. Rendileping sõlmiti sõiduki rentimiseks neljaks päevaks (26.

juulist 2012 kella 10.00 kuni 30. juulini 2012 kella 10.00-ni). Kostja pidi maksma sõiduki rentimise

eest 37,50 eurot päevas ja kokku kogu perioodi eest 150 eurot (koos käibemaksuga). Üle

tagastamise tähtaja läinud aja eest tuli tasuda 10 eurot tunnis. Kostja tagastas sõiduki 3 tundi hiljem

ja seetõttu arvutati 30 eurot tagastamisel ületatud tundide eest. Rendilepingu järgi kohustus kostja

maksma iga üle maksmisega hilinenud päeva eest viivist 2% tasumata summast. Kostja tagastas

sõiduki 30. juulil 2012 kell 12.35. Vastavalt 14. septembril 2012 sõlmitud liisinglepingu ülevõtmise

kokkuleppele ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktile nr 01157238L omandas hageja FIE-lt

Ülo Pullisaarelt kõik sõidukiga seonduvad nõuded ja kohustused, sealhulgas FIE Ülo Pullisaare ja

Tauno Laasiku vahel sõlmitud rendilepingu nr 2012-001.

31. juulil 2012 väljastas hageja kostjale arve nr 2453, millega nõudis rendilepingujärgset sõiduki

kasutamise summat 180 eurot maksetähtajaga 14. august 2012. Kostja arvet ei tasunud. Perioodi

14. august 2012 kuni 01. juunini 2013 eest on viivised kokku 1 059,24 eurot. Kostja oli jätnud

tasumata kauba eest 2012 mais ja septembris – arve nr 2307 summas 160,70 eurot ja viivised 5,11

eurot, kokku 165,81 eurot ning arve nr 2577 summas 86,71 eurot ja viivis 0,65 eurot, kokku 87,06

eurot. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista rendilepingust ja arvetest tulenev võlgnevus

1 492,11 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2. MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja

leidis, et rendileping nr 2012-001 sisaldab ebaõiglasi lepingutingimusi ning on suunatud

liigkasuvõtmisele. Hageja ei ole kostjaga pidanud läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, vaid

nõuab kostjalt 180 euro asemel 1 492,11 euro tasumist. Kostja palub jätta menetluskulud hageja

kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 10. detsembri 2013 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 252,87 eurot ja jättis menetluskulud 17 % ulatuses kostja kanda ja 83 % ulatuses

hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid nõude loovutamise

kohta. Vastavalt VÕS § 172 võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui

talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Kohus

leidis, et hagejal ei ole õiguslikku alust nõuda rendilepingust tulenevat võlgnevust kostjalt. Kohus

jättis rahuldamata rendilepingust nr 2012-001 ja arvest nr 2453 tuleneva põhivõlgnevuse 180 eurot

ja viivised 1 239,24 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjale väljastanud 30. mai 2012 arve nr 2307 (tl 24)

summas 160,70 eurot ja 18. septembri 2012 arve nr 2577 (tl 37) summas 86,41 eurot. Arvetest

nähtuvalt on kostja kauba vastu võtnud, mida kinnitab allkiri arvetel. Kostja ei ole arvetele

vastuväiteid esitanud, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele nimetatud arvete alusel

põhivõlgnevus summas 247,11 eurot ja viivised summas 5,76 eurot, kokku 252,87 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013

otsus osaliselt. Apellant palub jätta muutmata Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013 otsus hagi

osalise rahuldamise osas ja välja mõista vastustajalt apellandi kasuks 1 490,25 eurot ning jätta

menetluskulud kostja kanda. Apellandi arvates on maakohus jätnud tähelepanuta tõendid, mis

põhistavad apellandi ja vastustaja vahelisi suhteid. Lisaks esitab apellant täiendavaid tõendeid.

Apellant ei esitanud maakohtule dateerimata teatist, kuna vastustaja ei võtnud seda vastu ja apellant

soovis teiste dokumentidega oma õigusi tõendada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on apellant enne kohustuste üleandmist/vastuvõtmist teatanud kõikidele oma partneritele, sh

vastustajale, et FIE Ülo Pullisaare vara ja kohustused antakse seoses ettevõtte üleandmisega üle

OÜ-le Järveotsa Vutifarm. Teatisel olid märgitud kõik apellandi kontaktandmed ja rekvisiidid.

Vastustajale väljastati kirjalik teatis selle kohta, et FIE Ülo Pullisaare kohustused, sh vastustaja ja

FIE Ülo Pullisaare vaheline rendileping, antakse üle OÜ-le Järveotsa Vutifarm. Teade väljastati

augustis 2012. Kohustuse võttis apellant üle 14. septembril 2012;

2) ei ole vastustaja esitanud apellandile või endisele võlausaldajale mitte ühtegi vastuväidet ega

pretensiooni rendilepingust tulenevate kohustuste loovutamise kohta. Vastustaja oli teadlik

võlausaldaja ja võlakohustuse üleminekust ja muutumisest, kuid on vältinud kohustuste täitmist;

3) saatis apellant vastustajale teate kohustuste üleminekust tavapostiga ning hiljem tähitud kirjana.

Vastustaja ei võtnud teadlikult temale saadetud kirja vastu ja see saadeti apellandile tagasi. Lisaks

e-kirjavahetusele saatis apellant 1. novembril 2012 vastustajale järjekordse kirjaliku teatise, mille

lisas olid ka arve-saateleht 2307/ 30.05.2012; rendileping 2012-001/ 25.07.2012; arve-saateleht

2453/ 31.07.2012; arve-saateleht 2577/ 18.09.2012 ja väljavõte kliendivõlgnevusest ja

viivisearvutusest 1. novembri 2012 seisuga;

4) kuna vastustaja oli teadlik võlanõude üleminekust ning uue võlausaldaja olemasolust, siis tuleb

hageja nõue täies ulatuses rahuldada. Samuti tuleb täies ulatuses välja nõuda kostjalt

menetluskulud.

5. MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta Tartu

Maakohtu otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt ei selgu kummastki apellandi esitatud e-kirjast

väidetav asjaolu, et kostja on olnud teadlik kohustuste üleminekust Ülo Pullisaarelt Järveotsa

Vutifarm OÜ-le. Kostjal ei ole seetõttu ka olnud võimalik vaidlustada hageja nõuet.

6. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 03. märtsi 2014 määrusele esitas apellant oma täiendavad

selgitused ja tõendid. Apellandi selgitas täiendavalt, et keegi ei ole vaidlustanud FIE Ülo Pullisaare

ja Tauno Laasiku vahel sõlmitud rendilepingu nr 2012-001 kehtivust. Leping kehtib tänaseni ja

apellant on selle koos FIE-le Ülo Pullisaar kuuluva ettevõttega 14. septembril 2012 üle võtnud.

Apellandi ja vastustaja vahelised ärisuhted on olnud tihedad ja aktiivsed. Pooled suhtlesid

omavahel vaid ärilistel kaalutlustel, mida tõendab nende kirjavahetus. Vastustaja ei ole ka

vaidlustanud apellandi töötaja, tegevjuhi Lembit Liivamägi väljastatud 31. juuli 2012 arve nr 2453

summas 180 eurot sõiduki rendi eest. Tauno Laasik kasutas renditud autot MTÜ Peipsimaa

Kogukonnaköök toodete transportimiseks. Vastustaja pole oma vastustes kohtule vaidlustanud

vastustaja isikut, vaid märkinud, et vastutajal polnud teada, et apellant on omandanud kõik FIE Ülo

Pullisaare nõuded ja õigused. Tartu notari Anne Priks-Toomi poolt kinnistu üleandmise leping ja

asjaõigusleping tõendab apellandi poolt ettevõtte (FIE Ülo Pullisaar) omandamist, millest apellant

teavitas ka vastustajat augustis 2012.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise ja

materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu hagi rahuldamata jätmise ulatuse osas osaliselt

tühistada.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas TsMS 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse,

millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 360 eurot, millest 180 eurot moodustab

põhivõlg ja ülejäänud 180 eurot viivis.

Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 612,87 eurot (s.o maakohtu otsusega

väljamõistetud võlgnevus 252,87 eurot ja ringkonnakohtu otsusega täiendavalt välja mõistetav 360

eurot).

8. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kumbki pooltest ei ole vaidlustanud maakohtu 10. detsembri

2013.a otsust osas, milles kohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 252,87 eurot

tasumata arvete nr 2307 ja 2577 katteks (sh põhivõlgnevus 247,11 eurot ja viivised 5,76 eurot).

Selles osas on maakohtu otsus jõustunud ning ringkonnakohus ei kontrolli TsMS § 651 lg 1 alusel

kostjalt hageja kasuks 252,87 euro väljamõistmise seaduslikkust ega põhjendatust.

Apellatsioonimenetluses kuulub läbivaatamisele hageja nõue summas 1239,24 eurot, mille alusena

esitas hageja FIE Ülo Pullisaare ja Tauno Laasiku vahel 25.07.2012.a sõlmitud rendilepingu nr

2012-001. Kokkulepitud sõiduki rendiperiood oli 4 päeva ja 4 päeva renditasu kokku 150 eurot.

Lisandus 30 eurot sõiduki tagastamisega viivitatud aja eest. Renditasule kokku summas 180 eurot

lisandus viivis 2 % päevas perioodi eest 14.08.2012 – 01.06.2013 summas 1059,24 eurot.

Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et Tauno Laasiku poolt 25.07.2012. a FIE Ülo Pullisaarega

sõlmitud lepingust tulenesid kohustused kostjale, s.o MTÜ-le Peipsimaa Kogukonnaköök. Küll aga

asus kostja menetluses seisukohale, et nõue on kujunenud ebamõistlikult ja ebaõiglaselt suureks.

9. Maakohus asus oma otsuses seisukohale, et tõendatud ei ole rendilepingust tuleneva nõude

üleminek esialgselt võlausaldajalt (FIE-lt Ülo Pullisaar) hagejale, s.o OÜ-le Järveotsa Vutifarm.

Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et 14.09.2012.a sõlmitud liisingulepingu ülevõtmise

kokkuleppega ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 01157238L (t lk 31-32,

kokkuleppe pooled: Swedbank Liising AS kui liisinguandja, Järveotsa Vutifarm OÜ kui

liisinguvõtja ja Ülo Pullisaar kui valdaja) ei läinud Ülo Pullisaarelt hagejale üle rendilepingust

nr 2012-001 (sõlmitud 25.07.2012.a FIE Ülo Pullisaar ja Tauno Laasiku vahel) tulenevad õigused.

Nimetatud liisingulepingu ülevõtmise kokkulepe ja sellekohane akt ei sisalda tahteavaldusi

rendilepingust nr 2012-001 tulenevate nõuete loovutamiseks.

Samas on maakohus jätnud käsitlemata muud võimalikud lepinguliste õiguste ja kohustuste

ülemineku alused peale nõude üksikõigusjärgluse korras loovutamise. Sealjuures ei ole vastavas

osas täidetud ka kohtu selgitamiskohustust. Lisaks nõude loovutamisele võivad lepingulised

nõuded minna üle lepingu ülevõtmise või ettevõtte ülemineku tulemusena.

10. Ringkonnakohtu arvates puudub käesoleval juhul alus tuvastamaks, et hageja, s.o Järveotsa

Vutifarm OÜ, oleks VÕS §-s 179 sätestatud korras võtnud üle 25.07.2012.a rendilepingust nr 2012-

001 tulenenud õigused ja kohustused. Lepingu ülevõtmise eeldusena saanuks esialgne lepingupool,

FIE Ü. Pullisaar, anda oma rendilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule

(hagejale) teise lepingupoole, s.o MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök, nõusolekul. Apellant selgitas

oma 18.03.2014.a seisukohtades, et vastustaja ei võtnud vastu teateid lepingute (kohustuste)

ülemineku kohta. Ühtlasi ei ole lepingupoolel VÕS § 179 järgi kohustust anda oma nõusolek

lepingu üleandmiseks uuele lepingupartnerile. Seega ei ole tõendatud, nagu oleks MTÜ Peipsimaa

Kogukonnaköök andnud oma nõusoleku selleks, et 25.07.2012.a rendilepingus nr 2012-001 astuks

rendileandja õigustesse varasema rendileandja asemel hageja.

11. Küll aga on hageja ringkonnakohtu arvates tõendanud, et hageja ja FIE Ülo Pullisaar vahelises

suhtes toimus ettevõtte üleminek VÕS § 182 järgi. Sellega seoses tuleb lugeda üle läinuks ka

vaidlusalusest rendilepingust tulenev nõue.

Apellant

esitas

ettevõtte

üleandmist

puudutavad

tõendid

esmakordselt

küll

alles

apellatsioonimenetluses (lisatuna apellatsioonkaebusele), kuid ringkonnakohtu arvates esineb alus

nende tõenditega arvestamiseks, kuna maakohus, lahendades asja lihtsustatud menetluses, jättis

osaliselt täitmata eelmenetluse ülesanded. Apellant esitas koostööpartneritele edastamiseks

mõeldud teatise (lisa 1), milles käsitletakse FIE Ülo Pullisaare ettevõtte tegevuse üleandmist OÜ-

le Järveotsa Vutifarm alates 01.09.2012.a. Lisaks esitas apellant kinnistu üleandmise lepingu ja

asjaõiguslepingu (lisa 2), millega Ülo Pullisaar andis talle kuulunud kinnistu üle Järveotsa

Vutifarm OÜ-le. Lepingu punktis 3.2 märgitakse, et see on sõlmitud FIE Ü. Pullisaarele kuuluva

ettevõtte üleandmiseks omandajale (hagejale).

12. VÕS § 182 lg 1 kohaselt tuleb ettevõttega seotud lepingud anda omandajale üle lepingute

ülevõtmise sätete järgi. VÕS § 182 lg 2 teises lauses sätestatakse, et lepingu üleminekuks ettevõtte

ülemineku raames ei ole vaja teise lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Käesoleval juhul oli vaidlusalune rendileping nr 2012-001 ettevõtte üleandmise ajaks

(14. september 2012) sisuliselt lõppenud (rendilepingu ese oli rendileandjale tagastatud) ning

rendileandjale (võlausaldajale) oli jäänud veel üksnes rahaline nõudeõigus kostja vastu.

Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud olukorras puudus vajadus saada nõudeõiguse üleminekuks

teise lepingupoole nõusolekut. Sisuliselt oli tegemist üleantud ettevõtte majandustegevusest

tulenenud nõudeõiguse loovutamisega. Nõudeõiguse üleminek teise lepingupoole nõusolekuta ei

toonud kaasa kostja õiguste kahjustamist, kuna kostja säilitas õiguse esitada nõudele vastuväiteid.

13. VÕS § 182 lg 4 kohaselt tuleb nõuete üleandmisel ettevõtte ülemineku raames võlgnikke nõuete

loovutamisest teavitada. Kostja on menetluses asunud seisukohale, et kohustuste üleminekust teda

nõuetekohaselt ei teavitatud. Ringkonnakohus leiab, et teavitamiskohustuse täitmisest või

mittetäitmisest ei sõltu nõude üleminek (käsutuse kehtivus), vaid vastaval juhul kohalduvad VÕS

§-s 169 sätestatud tagajärjed võlgniku kaitseks. Võlgnikul on õigus lähtuda talle teadaolevast

tehingust seni, kuni teda ei ole asjaolude muutumisest teavitatud. Käesoleval juhul ei ole esile

toodud asjaolu, et kostja oleks täitnud kohustuse endisele võlausaldajale ning kostja õiguslik

seisund ei ole nõude ülemineku tõttu halvenenud.

Eeltoodust lähtudes asub ringkonnakohus seisukohale, et FIE Ülo Pullisaarele kuulunud

nõudeõigus, mis tulenes kostjaga sõlmitud rendilepingust nr 2012-001, läks 14.09.2012.a ettevõtte

üleandmise raames üle hagejale, s.o OÜ-le Järveotsa Vutifarm. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

kohustuse täitmist. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele rendilepingust tulenev

põhivõlgnevus summas 180 eurot.

14. Lisaks põhivõlgnevusele esitas hageja ka viivise nõude. Kostja esitas oma 11. novembril 2013.a

maakohtule esitatud vastuses (t lk 59) vastuväited hageja nõude suurusele. Kostja arvates sisaldab

vaidlusalune rendileping „ebaõiglasi lepingutingimusi ning on suunatud hageja liigkasuvõtmisega

rikastumisele nõrgema lepingupoole arvelt. Hageja on ilma mingisuguste võimalusteta muudeks

kokkulepeteks ja läbirääkimisteta sundinud kostjat tasuma 180 eurose arve asemel summa 1492,11

eurot. Kostja peab sellist partneri käitumist ebaseaduslikuks ja väljapressimisele suunatud

tegevuseks.“

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja poolt 11. novembril 2013.a kohtule esitatud seisukohta

tuleb käsitada taotlusena vähendada hageja poolt nõutava viivise suurust. Nimetatud kostja

seisukohad on pealkirjastatud kui „taotlus“ ja selles vaidlustatakse peamiselt asjaolu, et 180 eurose

arve asemel sunnitakse kostjat tasuma kordades suuremat summat. Seejuures ei ole kostja vaielnud

sisuliselt vastu 180 euro suurusele põhinõudele endale. Ringkonnakohtu arvates väljendab kostja

11. novembri 2013.a taotlus selgelt tema seisukohta, et hageja nõuab ebamõistlikult suurt viivist,

mida tuleks hagi rahuldamise korral vähendada.

15. Riigikohus on oma praktikas korduvalt märkinud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik taotleb viivise

vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab

võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-05 p 16-19;

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-69-08 p 29 ja Riigikohtu otsus nr 3-2-1-87-10 p 12).

Rendilepingu järgi (t lk 25-26) kohustus rentnik tasuma viivist 2 % tasumata summalt iga hilinenud

päeva eest, s.o 730 % aastas. Võrreldes VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimest tuleneva

seadusjärgse viivisemääraga on tegemist oluliselt suurema viivise nõudega. Seega ei tulnud

käesoleval juhul kostjal endal tõendada viivise suuruse ebaproportsionaalsust, vaid hagejal tulnuks

tõendada endal niisuguse kahju olemasolu, mis õigustanuks põhivõlast oluliselt suurema viivise

väljamõistmist.

Hageja ei ole endal suurema kahju tekkimise asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Eeltoodust

lähtudes leiab ringkonnakohus, et hageja poolt nõutavat viivist tuleb vähendada põhivõla

suuruseni, s.o 180 euroni. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lisaks põhivõlale

summas 180 eurot ka viivise summas 180, kokku 360 eurot.

16. Ringkonnakohus muudab TsMS § 173 lg 3 alusel menetluskulude jaotust. Kuna hagi

rahuldatakse 41 % ulatuses, tuleb asjas kantud menetluskulud jätta 41 % ulatuses MTÜ Peipsimaa

Kogukonnaköök kanda ja 59 % ulatuses Järveotsa Vutifarm OÜ kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/