3-12-2107/24 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

19. september 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-12-2107 Haldusasi Roman Pavlenkovi kaebus Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse tollideklaratsiooni nr 12EE5600EE92140576 tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja Roman Pavlenkov, lepinguline esindaja Artur Pärnoja Vastustaja Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Revo Krause Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta Roman Pavlenkovi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt

20. oktoobril 2014 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. Maksuja Tolliameti (MTA) Ida maksuja tollikeskus (IMTK) kontrollis 17. septembril 2012 Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki saabunud sõiduautot Volkswagen Passat registreerimisnumbriga 223AUO, mille roolis oli Roman Pavlenkov. Viimane teatas, et tema sõidu sihtkohaks on Viljandi, täpsem marsruut on Tamsalu-Paide-Viljandi.

1.2. IMTK ametnike nõudmise peale täitis R. Pavlenkov reisija deklaratsiooni (tl 79).

1.3. 17. septembri 2012. a veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/12/2435 kohaselt pumpasid IMTK ametnikud R. Pavlenkovi sõiduki paagist välja 105 liitrit diiselkütust, kasutades selleks kuut 20-liitrist metallkanistrit. Kuna R. Pavlenkov ja tema esindaja A. Pärnoja väitsid, et ei näinud, kas kanistrid, kuhu kütus pumbati, olid tühjad, pumbati kütus uuesti R. Pavlenkovi sõiduki paaki tagasi. Tagasi oli võimalik pumbata 100 liitrit kütust. Pärast seda, kui R. Pavlenkov ja tema esindaja olid veendunud, et kanistrid on tühjad, pumbati kütus viide kanistrisse. Kokku pumbati välja ligi 100 liitrit kütust. Sõiduki kütusepaaki pumbati seejärel tagasi kütus, mis oli vajalik sihtpunkti jõudmiseks (tl-d 9-10).

1.4. IMTK jättis 17. septembri 2012. a teatega nr 12.1-4/00131 ning tõkendamise aktiga EE5600EE17/09/12 nr 12.1-4/00132 väljapumbatud kütuse IMTK järelevalve alla ning luges sõidu sihtkohaks Tamsalu, Saaremaa (tl-d 12-13, 15).

1.5. MTA viitas 17. septembri 2012. a teates nr 12.2-3/010382 tasumisele kuuluvate imporditollimaksude kohta tollideklaratsioonile/maksuotsusele nr 12EE5600EE92140576, mille kohaselt tuleb R. Pavlenkovil tasuda imporditollimakse 29 eurot 78 senti. IMTK selgitas, et kaupa ei vabastata, kui tasumisele kuuluv maksusumma ei ole täies mahus tasutud ning kauba hoidmine tolli valduses toimub kaebaja vastutusel ja kulul. Viidates tolliseaduse (TS) § 45 lg-dele 1 ja 2, selgitas maksuhaldur, et kaup hõivatakse, kui imporditollimaksud ei ole määratud tähtpäevaks tasutud või kui kaupa ei ole ära viidud 5 päeva jooksul pärast maksuvõla tasumist (tl 8).

1.6. R. Pavlenkov alustas 17. septembri 2012. a hilisõhtul sõitmist Tamsalu poole. Viisul jäi sõiduk seisma ja R. Pavlenkov oli sunnitud tellima tõstuki sõiduki transportimiseks Narva, kus seda remonditi.

1.7. 25. septembril 2012 esitas R. Pavlenkovi esindaja A. Pärnoja IMTK-le taotluse tollitõkendite mahavõtmiseks (tl 21).

2. R. Pavlenkov esitas 4. oktoobril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse IMTK ametnike toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, imporditollimaksude tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebaja leiab, et kütuse kinnipidamine oli õigusvastane. Kaebaja on seisukohal, et MTA 17. septembri 2012. a teade nr 12.2-3/010382 on haldusakt. See on põhjendamata, ebaseaduslik ning rikub kaebaja õigusi. Kaebaja on seisukohal, et mõõtmiseks kasutatud kanistrid ei olnud tühjad, st sisaldasid mingisugust vedelikku, mis segunes kaebaja sõiduki paagist välja pumbatud kütusega. „Must“ kütus pumbati tagasi kütusepaaki, mis põhjustas sõidurikke, mille remontimiseks tegi kaebaja kulutusi. Kaebaja palub talle tekitatud varalise kahju MTA-lt välja mõista. Kaebaja on kohtule esitanud arved, mille kohaselt on kaebaja teinud kulutusi seoses Volkswagen Passati (registreerimisnumbriga 223AUO) remondiga (kütusefiltri vahetamine 12 eurot; kütusepumba puhastamine, kütusefiltri vahetamine, kütusepihusti remont 138 eurot).

3. Tartu Halduskohus tagastas 18. detsembri 2012. a määrusega R. Pavlenkovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et vaidlustatud aktid ei ole sisuliselt haldusaktid ning kaebajale ei ole kehtestatud veoki läbivaatuse aktidega rohkem õigusi ega kohustusi kui need, mis tulenevad talle seadusest. Läbivaatuse aktis on fikseeritud tolliametnike poolt tehtud kontrolltoimingud ja tuvastatud faktilised asjaolud. Kütusepaakides olev kütus kuulub maksustamisele alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 27 lg

6 ja § 68 lg 4 alusel. Kui kaebaja on seisukohal, et tollitöötajad on deklareerinud kauba ebaõigesti, on tal võimalik taotleda tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja tollimaksu tagasimaksmist MTA-lt. Kuivõrd puudub haldusakt või toiming, mis rikuks isiku õigusi, siis puudub kaebeõigus. Kaebusega silmas peetavat eesmärki ei ole R. Pavlenkovil võimalik kaebuses esitatud nõuetega saavutada.

4. R. Pavlenkov esitas 3. jaanuaril 2013 Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2012. a määruse peale määruskaebuse, paludes selle tühistada.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14. jaanuari 2014. a määrusega R. Pavlenkovi määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2012. a määruse ja saatis asja tagasi Tartu Halduskohtule. Halduskohus on leidnud, et kaebajal on tollideklaratsiooni tühistamise osas vajalik kõigepealt pöörduda selle tühistamiseks taotlusega MTA poole ja alles teda mitterahuldava otsuse puhul on tal õigus pöörduda halduskohtusse. Ringkonnakohus halduskohtu taolise käsitlusega ei nõustunud. Tasumisele kuuluv imporditollimaksu summa on määratud tolli koostatud deklaratsiooniga nr 12EE5600EE92140576. Tegemist on haldusaktiga, sest sellega on kindlaks määratud kütusekogus, mis kuulub maksustamisele, ning maksusumma. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et halduskohtumenetluses võib kohtusse pöördumisele olla seatud piirang üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus (Riigikohtu halduskolleegiumi

8. mai 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-28-01, p 1). Selleks, et vaidluste lahendamise kohtueelne kord piiraks kaebeõigust, peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega saab halduskohtusse pöörduda alles pärast kohtueelse menetluse läbimist (Riigikohtu halduskolleegiumi

15. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-63-02, p 10). Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist käsitlevad normid ei sätesta, et enne kohtusse pöördumist tuleb esitada taotlus MTA-le tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud määruses puuduvad põhjendused selle kohta, miks halduskohus leidis, et kaebaja tuvastamisja hüvitamiskaebust ei ole võimalik menetleda.

6. Tartu Halduskohus jättis 5. juuni 2014. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus palus kaebajal selgelt väljendada, kas kohus on kaebuse põhiteksti, selle lõpus esitatud taotlusi ja määruskaebuses antud selgitust kogumis hinnates õigesti aru saanud, et kaebaja eesmärk ja tegelik tahe on vabaneda imporditollimaksude tasumise kohustusest ning saavutada kahju hüvitamise kaudu selline varaline olukord, mis tal oli enne vaidlusaluseid sündmusi. Kohus palus kaebajal kaaluda tühistamiskaebuse esitamist MTA tollideklaratsiooni nr 12EE5600EE92140576 peale. Kohus selgitas, et MTA

17. septembri 2012. a teate nr 12.2-3/010382 tühistamise nõudega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

7. R. Pavlenkov esitas 20. juunil 2014 kaebuse täienduse, milles rõhutas, et kohus on kaebaja kohtusse pöördumise eesmärki ja tegelikku tahet ning kaebuse taotlusi õigesti mõistnud. Kaebaja avaldas soovi kaebuses esitatud nõude muutmiseks. Kaebaja palub tühistada MTA tollideklaratsiooni nr 12EE5600EE92140576 ja hüvitada talle õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju. Kaebaja seisukohad on järgmised:

1) tollideklaratsioon nr 12EE5600EE92140576 ei vasta haldusakti nõuetele (maksukorralduse seaduse § 95 lg 1). Sellest ei selgu, kuidas on imporditollimaksud määratud, mis on maksusummade määramise aluseks ning miks ei arvestatud kaebaja esitatud tõendeid;

2) MTA on uurimispõhimõtet rikkudes jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning ei ole arvestanud maksukohustuslase esitatud asjaoludega ja tõenditega;

3) MTA on rikkunud ärakuulamisõigust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 kohaselt tuleb haldusakti andmise menetluses menetlusosaline ära kuulata.

8. Tartu Halduskohus lubas 26. juuni 2014. a määrusega kaebust muuta ning võttis menetlusse

R. Pavlenkovi kaebuse MTA tollideklaratsiooni nr 12EE5600EE92140576 tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks. Vastustaja seisukohad

9. Maksuja Tolliamet ei nõustu kaebusega, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Vastustaja põhjendused on järgmised: 1) maksuhaldurile teadaoleva teabe analüüsimisel tekkis MTA-l põhjendatud kahtlus, et kütust imporditakse ärilisel eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt takistati kaebajal vaidlusaluse kütuse importi Eesti Vabariiki ning ainukeseks võimaluseks kütust Eestisse importida oli esitada vaidlusalune tollideklaratsioon ning tasuda deklaratsioonis kajastatud maksud; 2) kahju hüvitamise nõudega seoses on vastustaja seisukohal, et kui käesoleval juhul on kahju all silmas peetud vaidlusaluse tollideklaratsiooni alusel nõutavaid makse (kaebaja pole deklaratsioonis märgitud summat tasunud), siis vastustaja märgib, et tollideklaratsiooni tühistamine toob automaatselt kaasa ka maksunõude tühistamise ja kütuse tagastamise ning täiendavat kahjuhüvitamise nõuet vastustaja hinnangul kohtul menetleda ei tule. Kaup on endiselt vastustaja valduses ning vabastamata. Kui aga silmas on peetud mingi muu kahju hüvitamist, siis selles osas kahjuhüvitamise nõude alus kaebajal käesoleval juhul puudub. Kui kohus on võtnud menetlusse kaebaja kahju hüvitamise taotluse seoses väidetava sõiduki rikkega tekkinud transpordi ja remondikulude hüvitamiseks, siis vastustaja hinnangul tuleks selles osas jätta kaebus läbi vaatamata. Kui kaebaja on endiselt seisukohal, et MTA-l tuleks kaebajale hüvitada kaebaja poolt väidetavalt sõidukiga tehtud kulutused, siis tuleks esmalt taotlus koos tõendite ja põhjendustega esitada Maksuja Tolliametile ning taotluses tuleks ära näidata ka seos väidetavalt tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel ning seda seost kinnitavad tõendid; 3) kuivõrd käesolevaks hetkeks on vaidlus taandunud tollideklaratsiooni tühistamisele, siis tuleb hinnata mitte niivõrd seda, kas tollideklaratsioon vastab haldusakti nõuetele (tollideklaratsiooni vorm complex on kehtestatud vabariigi valitsuse määrusega), vaid seda, kas deklaratsioonil kajastatud kütuse suhtes oleks pidanud rakendama aktsiisivabastust või mitte. Tollideklaratsioon on üksnes siis õigusvastane, kui kohus asub tõendeid hinnates seisukohale, et kaebaja kütuse import oli juhuslikku laadi ning kaebajale kohaldub ATKEAS-es ettenähtud aktsiisivabastus, mille kohaselt on reisija sõiduki standardses kütusepaagis imporditav kütus aktsiisivaba (ATKEAS § 68 lg 1). KOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesolevas asjas on Roman Pavlenkov esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb IMTK

17. septembri 2012. a tollideklaratsiooni nr 12EE5600EE92140576 tühistamist ja kahju hüvitamist.

11. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et imporditollimaksude tasumise kohustusest vabanemiseks on isiku õiguste kaitseks tõhusaim taotleda tollideklaratsiooni, millega on määratud maksustamisele kuuluv kütusekogus ning tasumisele kuuluv maksusumma, tühistamist. Tolli koostatud deklaratsioon, millega on määratud tasumisele aktsiisi-, tollija käibemaks, on ühenduse tolliseadustiku art 4 p-s 5 defineeritud „otsus“, millel on kaebaja jaoks õiguslikud tagajärjed. Tegemist on haldusaktiga, sest sellega on kindlaks määratud kütusekogus, mille eest on kohaldatud maksuvabastust, kütusekogus, mis kuulub maksustamisele, ning maksusumma. Selle haldusakti vaidlustamiseks otse halduskohtu poole pöördumine on lubatav (10. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-

3-1-18-13, p-d 15 ja 17). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellise tühistamisnõude esitamine on käesoleval juhul võimalik.

12. Euroopa Nõukogu 12. oktoobri 1992. a määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS) art 59 lg 1 sätestab, et kõigi kaupade kohta, mis soovitakse tolliprotseduurile suunata, tuleb esitada kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. TS (1. märtsist 2012 kuni 30. novembrini 2012 kehtinud redaktsioon) § 37 lg-st 2 tulenevalt, tuleb esitada tollideklaratsioon, kui kaubasaadetise kogus või väärtus ületab ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve ja kaubasaadetist ei saa vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakendussätetele deklareerida suuliselt või muu toimingu abil. TS § 37 lg 6 alusel võib füüsiline isik tollideklaratsiooni asemel esitada reisija deklaratsiooni, kui kaubasaadetise kogus ega väärtus ei ületa ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve. Reisija deklaratsiooni ei või esitada ühendusevälisest riigist Eestisse kaubana toimetatud transpordivahendi deklareerimisel.

13. Asjaoludest nähtub, et sõiduauto Volkswagen Passat, mille roolis oli R. Pavlenkov, peeti Narva maantee teeninduskohas kinni 17. septembril 2012 kontrollimise eesmärgil. R. Pavlenkov esitas IMTK ametnike nõudmisel 17. septembril 2012 reisija deklaratsiooni, milles deklareeris paagis olevaks kütusekoguseks 70 liitrit ja sihtkohaks Tamsalu-Paide-Viljandi. IMTK ametnike poolt

17. septembril 2012 vormistatud veoki läbivaatuse aktist nr 12-12.1-5/12/2435 nähtub, et Volkswagen Passat suunati sõiduki läbivalgustusele. Sõiduki kütusenäidik näitas, et paagis on 70 liitrit kütust, kuid paagist väljapumpamisel saadi 105 liitrit kütust. Kuna kaebaja ja tema esindaja väitsid, et nad ei näinud, kas kanistrid, kuhu kütus pumbati, olid tühjad, siis pumbati kütus paaki tagasi. Tagasi oli võimalik pumbata 100 liitrit kütust. Teistkordselt kütuse väljapumpamisel saadi ligikaudu 100 liitrit kütust.

14. Mootorsõidukites kasutatav diislikütus on kütus ATKEAS (1. juulist 2012 kuni 30. novembrini 2012 kehtinud redaktsioon) § 19 lg 1 ja lg 6 tähenduses ning selle importimisel Eesti Vabariiki tekib aktsiisi tasumise kohustus ATKEAS § 66 lg-s 6 nimetatud määras. Aktsiisi tasumise kohustust ei teki, kui esinevad aktsiisivabastuse aluseks olevad asjaolud. Tulenevalt ATKEAS § 27 lg 1 p-st 20 koostoimes § 68 lg-ga 1 on aktsiisivaba Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus. ATKEAS § 68 lg 4 järgi ei tohi aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Vastavalt ATKEAS § 27 lg-le 6 võtab maksuhaldur aktsiisivabastuse kohaldamisel mitteärilise eesmärgi kindlakstegemisel arvesse aktsiisikauba Eestisse toomise sagedust ja põhjust, aktsiisikauba valdaja ärilist seisundit, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viisi, aktsiisikaubaga seotud dokumente ning aktsiisikauba kogust ja laadi. Maksuhalduril on alust arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud aktsiisikauba kogus ületab sama seaduse §-des 471, 571 ja 68 ning § 69 lõikes 1 sätestatud piirnorme, aktsiisikaupa tuuakse regulaarselt või mitu korda päevas.

15. Kaebaja sagedane piiriületuste arv, Vene Föderatsioonis viibitud aeg, isiku poolt kasutatud sõidukimark ning isiku selgitused piiriületusel, tekitasid maksuhalduril kahtluse, et sõiduki paagis oleva kütuse import ei ole mitte juhuslikku laadi, vaid kütuse impordi eesmärk on äriline. Vastustaja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kui vaadata isiku piiriületuste arvu perioodil 1. mai 2012 kuni

19. september 2012, siis on isik piiri ületanud 68 korral (34 korda välja ja 34 sisse). Analüüsides isiku piiriületustel Vene Föderatsioonis viibitud aega ja võttes arvesse ka asjaolu, et riigist väljumiseks ja riiki sisenemiseks tuleb seista piirijärjekorras, siis saab asuda seisukohale, et kaebaja viibib Vene Föderatsioonis väga lühikest aega (sisuliselt niipalju, kui kulub esimese tanklani sõitmiseks, kütuse tankimiseks ja tagasi Eesti Vabariiki sõitmiseks). Lisaks on paljud piiriületused toimunud hilistel õhtutundidel, mis vastustaja hinnangul viitavad sellele, et sõidu eesmärgiks oli Vene Föderatsioonist kütuse import. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja põhjendanud eluliselt usutavalt oma tihedat piiriületust ning kütuse tankimise eesmärki Vene Föderatsioonis.

16. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning isikud on seda võimalust aktiivselt kasutanud, tuues kütust sõidukitega, mille standardsed kütusepaagid on tavapärasest mahukamad. Kui isiku eesmärgiks ongi üksnes aktsiisivaba kauba toomine Vene Föderatsioonist, siis on üheks isikute käitumist iseloomustavaks asjaoluks see, et Vene Föderatsioonis viibitakse lühiajaliselt, s.t nii kaua, kui on vaja sõiduki tankimiseks ja piiriületusjärjekorras ootamiseks. Kaebaja pidi arvestama sellega, et piiriületuste regulaarsuse tõttu võib vastustajal olla alus arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil ning, et vastavalt sellele tuleb kaebajal tõendada neid asjaolusid, mis kinnitavad ärilise eesmärgi puudumist. Seetõttu pidi kaebaja vajadusel koguma ja säilitama dokumente, millest nähtuvad andmed võivad olla olulised aktsiisivabastuse kohaldamise otsustamisel. Dokumente või muid tõendeid säilitamata jättes võttis kaebaja riski, et vaidluse korral ei suuda ta tõendada aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid.

17. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ATKEAS § 68 lg-dest 1 ja 3 tuleneva aktsiisivabastuse rakendamata jätmine. Kohtu hinnangul oli maksuhalduril alust eeldada, et kaebaja impordib kütust ärilisel eesmärgil. ATKEAS § 68 lg-s 1 sätestatud aktsiisivabastuse kohaldamiseks tuleb kaebajal tõendada, et aktsiisivabastuse tingimused on täidetud. Sellises olukorras tuleb lugeda õiguspäraseks ka tolliametnike nõuet, et aktsiisivabastust saab aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude täiendava tõendamiseta kohaldada üksnes selle kütusekoguse suhtes, mis on kaebajale vajalik sihtkohta jõudmiseks. Aktsiisivabastuse kohaldamata jätmise, reisijadeklaratsiooni esitamise ja aktsiisi tasumise nõudmisega ei ole kaebajalt võetud liikumisvabadust.

18. Kohtu hinnangul on samuti õiguspärane vastustaja tegevus kütuse vabasse ringlusse mittelubamisel. Olukorras, kus kaebaja keeldus koostööst vastustajaga, ei esitanud tõendeid aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude kohta ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele, pidi vastustaja lähtuma eeldusest, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki paagis olevale kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu ning kauba vabasse ringlusse lubamiseks tuleb tasuda aktsiis. Diislikütuselt tasumisele kuuluv aktsiis määratakse vastavalt kütuse kogusele (ATKEAS § 66 lg 6). Seetõttu tuli aktsiisi määramiseks välja selgitada sõiduki paagis oleva kütuse kogus. TS § 35 lg 1 kohaselt tollikontrolli käigus võib kaubakoguste mõõtmist teostada ühenduse isik, kes on mõõteseaduse kohaselt tunnistatud erialaselt pädevaks asjaomases mõõtevaldkonnas.

19. Ka Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, art 126 sätestab, et kui sama määrusega nähakse ette, et maksuvabastuse kohaldamise eelduseks on teatavate tingimuste täitmine, esitab asjaomane isik pädevale asutusele tõendid, et tingimused on täidetud. Määruse nr 1186/2009 artiklitest 107 kuni 111 tuleneb isikute õigus importida imporditollimaksuvabalt muu hulgas kütust. ATKEAS §-s 68 on määruse nimetatud sätted üle võetud Eesti siseriiklikku õigusesse. Sealjuures ei ole muudetud määruse nr 1186/2009 art-s 126 antud tõendamiskoormuse reeglit.

20. Kohus märgib täiendavalt ärakuulamisõigusega seoses, et HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb haldusakti andmise menetluses menetlusosaline ära kuulata. Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis. Seetõttu on haldusakti andmine ärakuulamisõigust võimaldamata õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Praeguses asjas ei rikutud kohtu hinnangul kaebaja ärakuulamisõigust. Ärakuulamisõigust võib võimaldada kasutada vabas vormis. Õiguslikult siduvalt ei ole kindlaks määratud, millises menetlusstaadiumis tuleb isikule anda võimalus oma seisukohti antava akti kohta esitada. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja osalenud veoki läbivaatusel, ta on saanud esitada oma seisukoha sõiduki läbivaatuse kohta (tl-d 9-11). Samuti on ta saanud esitada seisukohad järelevalve alla jäetud aktsiisikauba kohta (tl-d 12-15). Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur ka uurimispõhimõtet rikkunud.

21. Kaebaja on esitanud ka kahju hüvitamise nõude. Kaebuse kohaselt alustas R. Pavlenkov

17. septembri 2012. a hilisõhtul sõitmist Tamsalu poole. Viisul jäi sõiduk seisma ja R. Pavlenkov oli sunnitud tellima tõstuki sõiduki transportimiseks Narva, kus seda remonditi. Kaebaja on seisukohal, et mõõtmiseks kasutatud kanistrid ei olnud tühjad, st sisaldasid mingisugust vedelikku, mis segunes kaebaja sõiduki paagist välja pumbatud kütusega. „Must“ kütus pumbati tagasi kütusepaaki, mis põhjustas sõidurikke, mille remontimiseks tegi kaebaja kulutusi. Kaebaja palub talle tekitatud varalise kahju maksuhaldurilt välja mõista.

22. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Seega pidi R. Pavlenkov eelkõige ise esitama tõendeid kaebuses väidetud asjaolude kohta. Kaebaja on kahju tõendamiseks esitanud kohtule järgmised dokumendid: 1) FIE A. Golõševa arve-saatelehe nr 8 18. septembrist 2012 (tl 18). Arve kirjelduses on märgitud „Pukseerimine, W.Passat 223 AUO, Viisust-Narvasse, Narva-Viisu- Narva 18.09.2012“. Arve kohaselt tuli kaebajal tasuda 230 eurot; 2) OÜ VasNa arve nr 446

15. septembrist 2012 (tl 27). Arve kirjelduses on „Remont kütusefiltri vahetamine“. Arve kohaselt tuli tasuda 12 eurot; 3) OÜ VasNa arve nr 478 26. septembrist 2012 (tl 28). Arvel on kirjas „Remont kütusepumba puhastamine. Kütusefiltri vahetamine. Forsunkide (kütusepihusti) remont seoses nende mustusega“. Arve kohaselt tuli tasuda 138 eurot. Kolme arve kohaselt tuli seega kokku tasuda 380 eurot (230+12+138). Lisaks selgitab kaebaja, et kuna ta ei saanud minna lähetusse ning soetatud kütus oli põhjuseta kulutatud, tekkis kütusekulu näol kahju 51 eurot 39 senti (tl 5 pöördel). Varaline kahju kokku oli 431 eurot 39 senti.

23. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega ei ole tõendatud kahju tekkimist ning riigivastutuse seadusele (RVastS) tuginedes ei saa kahju hüvitamise nõuet rahuldada. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et kahju hüvitamise eelduseks oleks eelnevalt maksuhalduri poole pöördumine.

24. Kohus selgitab, et arvest nr 446 nähtub, et OÜ VasNA on Volkswagen Passati registreerimisnumbriga 223AUO kütusefiltri vahetanud 15. septembril 2012, so on kaks päeva enne sõiduki läbivaatust ja kütuse väljapumpamist. Kohtule pole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et arvete eest on tasutud (sularaha kviitung, pangakonto väljavõte vms). Ainult arve ei saa tõendada majandustehingu toimumist. Kuna arvete tasumist kinnitavaid dokumente ei ole kaebaja kohtule esitanud, siis ei ole võimalik tuvastada, kes on OÜ-le VasNa arvetel märgitud teenuse eest tasunud (või kas üldse on tasutud). Arvetel nr 446 ja nr 478 on kliendiks märgitud „WV Passat, reg nr. 223AUO“ ja mitte

R. Pavlenkov. Raamatupidamise seaduses (RPS) reguleerivad majandustehingute dokumenteerimist ja algdokumenti §-d 6 ja 7. Nõuetekohasel algdokumendil peavad RPS § 7 lg 1 järgi olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asuvõi elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Kohus leiab RPS §-le 7 tuginedes, et OÜ VasNa arved nr 446 ja nr 478 ei ole nõuetekohased algdokumendid, kuna märkimata on tehingu teine osapool. Tehingu osapooleks ei saa olla Volkswagen Passat registreerimisnumbriga 223AUO.

Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et kahju tekkis kütusekulu näol. Asja materjalidest nähtuvalt pidi R. Pavlenkov minema lähetusse mitte kui eraisik, vaid Minsk-Service OÜ esindaja (tl 16). Seega võis kahju tekkida äriühingul ja mitte kaebajal.

25. Eeltoodule tuginedes jätab kohus R. Pavlenkovi kaebuse rahuldamata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

27. Tartu Halduskohus selgitas 5. juuni 2014. a määruses asjas nr 3-12-2107, p-s 8, et kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot 97 senti. Kohus leidis, et kaebaja on tasumisele kuuluva riigilõivu ebaõigesti kindlaks teinud. Kaebajal tulnuks tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 ls 3 kohaselt tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv isiku nõudel. Seega on kaebajal õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu 97 sendi tagastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik