2-14-16542/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-14-16542

1 (4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 19. september 2014 Tsiviilasja number 2-14-16542 Tsiviilasi Codan Forsikring AS Eesti filiaali hagi K Vs vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Codan Forsikring A/S Eesti filiaal (registrikood 11299485, asukoht: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); lepinguline esindaja Kadri Piik (e-post kadri.piik@gmail.com); Kostja: K Vs (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post: tiinamare.hiob@gmail.com) Resolutsioon

1. Jätta Codan Forsikring A/S Eesti filiaali hagiavaldus K Vs vastu kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kanda.

3. Saata kohtumäärus poolte esindajatele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

2-14-16542

2 (4)

1. Codan Forsikring A/S Eesti filiaal esitas 21.04.2014 Viru Maakohtule hagiavalduse K Vs vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 24.01.2014 xxxx maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxx (xxxx), mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukile xxxx (xxxx). Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt ning rikkus sellega LS § 166 lg 1 p 1, LS §

166 lg 5 ja lg 6 nõudeid. Sõiduki xxxx valdaja tsiviilvastutus kindlustus oli kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga nr xxxx. Hageja hüvitas sõidukile xxxx tekitatud kahju summas 1 373.30 eurot. LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu õigus esitada tagasinõue, kui sõidukijuht lahkus sündmuskohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Hageja palus vastavalt LKindlS § 48 lg 2 p 7, § 48 lg 3 välja mõista kostjalt liiklusõnnetusega tekitatud kahju

1 373.30 eurot, juhtumi käsitluse kulud 48.07 eurot, seisuga 16.04.2014 arvestatud viivis 5.46 eurot ja alates 17.04.2014 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.

2. Viru Maakohus võttis 08.05.2014 määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

3. 25.06.2014 saabunud kostja vastuses tunnistab kostja tema vastu esitatud hagi osaliselt. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole usutavalt tõendanud, et kõik kostjalt väljanõutavad kahjud on xxxx vastu tagurdamisel põhjustanud kostja. Kostja on nõus hüvitama hagejale kahjustatud esistange vahetamisega seotud kulud, kuid kahjunõue summas 1 373.30 eurot on tõendamata ja alusetu. Kostja tugineb Kindlustuse vaidluskomisjoni 11.04.2014 otsusele 7-1/14/42, mille kohaselt puudub tagasinõudeks alus esmalt seetõttu, et isegi kui xxxx vigastused oli põhjustatud kostja poolt, oli nende vigastuste laad ja asukoht niisugused, et harilik inimene ei pidanud neid märkama. Seega ei olnud liiklusõnnetuse kohast lahkumine tahtlik liiklusseaduse rikkumine ning regressinõude aluseks saab olla vaid tahtlik liiklusseaduse rikkumine. Samuti ei ole hageja tõendanud, et xxxx vigastuste paiknemise koht on ühildatav kostja sõiduki tagaosa detailide kuju ja kõrgusega – pigem vastupidi, kostja sõiduki tagaosa detailide kuju ja kõrgus ei ühildu xxxx vigastuste paiknemise kohaga. Eeltoodu põhjal ei nõustu kostja tema vastu esitatud haginõudega hagis märgitud ulatuses, ta on seisukohal, et nõue on tõendamata ja põhjendamata ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on nõus sõlmima kokkuleppe, mille kohaselt ta hüvitab esistange vahetusega seotud kulud, mis nähtuvalt 28.02.2014 arvest nr 3140668 on 208 eurot.

4. Hageja oma 04.07.2014 arvamuses kostja vastusele jääb oma seisukohtade juurde ning palub asja arutamist kohtuistungil. Hageja leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduk xxxx oleks olnud liiklusõnnetusele eelnevalt vigastatud. Vigastuste puudumist on valmis tunnistama xxxx valdaja M S. Avariijärgsetelt fotodelt on näha, et xxxx haakekonksu kuul asub maapinnast ca 45 cm kõrgusel, samal kõrgusel asuvad xxxx stange vigastused. Lisaks selgitab xxxx lisakalkulatsioonis xxxxī varjatud vigastusi. Kostja ei mõista, miks ei nõustu kostja hüvitama esistange värvimist ja stange vahetusega kaasnevat tööraha.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb läbi vaatamata jätta.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2-14-16542

3 (4)

7. Äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 1 kohaselt äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. ÄS § 2 lg 3 sätestab, et äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Käesolevas vaidluses on hagiavalduse esitanud Codan Forsikring A/S Eesti filiaal, registrikood 11299485. 11.09.2014 kohus tegi järelpäringu äriregistri elektroonilise andmebaasi. Saadud vastuse kohaselt on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali õiguslik vorm välismaa äriühingu (Codan Forsikring A/S, registrikood 10529638) filiaal. Sellega on tuvastatud, et hageja ei vasta ÄS § 2 lg 1 toodud äriühingute tunnustele. ÄS § 384 lg 2 kohaselt ei ole välismaa äriühingu filiaal juriidiline isik ning äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest.

8. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 1 kohaselt on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Kuna Codan Forsiking A/S Eesti filiaal ei ole juriidiline isik, siis puudub tal tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Antud juhul saaks hagejaks olla Codan Forsiking A/S, kelle õiguslik vorm on aktsiaselts ning kes võiks menetluses osaleda hagejana Eesti filiaali kaudu (vt ka Riigikohtu 23.02.2010 otsuse 3-2-1-3-10 p 10 ja 21.10.2010 määruse 3-2-1-98-10 p 13). Kuna käesolevas menetluses hagi on esitanud isik, kellel puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, siis ei vasta ta TsMS § 205 lg 1, lg 2 sätestatud poole (hageja) tunnustele. Menetluses hageja puudumise tõttu ei ole võimalik hagejat asendada ega tema asemele välismaa äriühingut menetlusse lubada. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sellepärast jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

9. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodu alusel hagejal on õigus taotleda menetluses tasutud riigilõivu 175 eurot tagastamist. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 6 tulenevalt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

10. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, siis TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.

11. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 463 lg 1, § 465, §

660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

2-14-16542

4 (4)

Ifret Mamedguseinov Kohtunik