2-13-52765/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number 2-13-52765

Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2014, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest

Kohtuasi VM hagi PLACET GROUP OÜ vastu mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamiseks

Tsiviilasja hind 1000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.08.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VM apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X, XXXX XXXXXX, XXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX), esindaja adv Viktoria Ivanova

Kostja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, asukoht Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn), esindaja Merike Lätt

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Keelduda VM apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile. 2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata teadmiseks vastustajale. 3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

2(4) taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 1. 07.11.2013 esitas PLACET GROUP OÜ maakohtule avalduse VM vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuivõrd võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, anti nõue üle maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. 04.04.2014 esitas PLACET GROUP OÜ maakohtule VM vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista laenulepingujärgse võlgnevuse 300 eurot, intressid 13.60 eurot, sissenõudekulu 38 eurot ja viivised. 13.05.2014 esitas VM vastuhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. 06.06.2014 esitas hageja vastuse kostja vastuhagile ning avalduse hagist loobumiseks. 05.08.2014 määrusega lõpetas maakohus PLACET GROUP OÜ hagis menetluse ja kohtu menetlusse jäi vastuhagi, mida kohus käesolevas asjas käsitles hagina.

2. 13.05.2014 esitatud hagis palub VM (hageja) PLACET GROUP OÜ-lt (kostja) välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 1000 eurot. Hageja leidis, et kostja, esitades hagi vale isiku vastu, on hagejale tekitanud moraalse kahju. Tegemist on hageja isikliku õiguse rikkumisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lõike 1 punkti 4 kohaselt. Hageja hingeline kannatus tuleneb sellest, et tema õiguskuuleka kodaniku nimi oli seostatud kelmusega, sms-laenu võtmise ja tagastamata jätmisega, kuigi tal mingisugust puutumust sellega ei olnud. Selline seostamine avaldas negatiivset mõju hageja laitmatu ettevõtja reputatsioonile. Kostja rikkumine seisnes selles, et ta enne hagi esitamist ei veendunud, et laenusaaja ja hageja on üks ja sama isik. Seoses kohtumenetlusega on hagejal tekkinud probleemid töös ja ta oli sunnitud töölt puuduma. Hagejal tekivad ebameeldivad ja au alandavad seletused seoses vaidlusaluse laenu võtmisega, ta kannab alusetult kannatusi ja pingutusi, mis oleks õiglane rahaliselt hüvitada.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Hagi esitamise ajal, so 07.11.2013 ei olnud kostjale teada, et hageja nimel on kostjalt laenu võtnud keegi teine isik. Kui hageja esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, siis ta oma väiteid ei põhistanud ega viidanud algatatud kriminaalasja menetlusele. Kostja tugines nendele andmetele, mis olid kostja valduses. Enne laenusumma väljastamist pidi olema laenusaaja isikusamasus nõuetekohaselt tuvastatud ja see toimus Paldiski postkontoris. Samuti on sarnane isikusamasuse tuvastamise ankeedil olev laenusaaja allkiri hageja juhilubadel oleva allkirjaga. Kostja teostas kõik seaduses sätestatud vajalikud toimingud laenu väljastamiseks. Kostja leidis, et hagejale ei ole eeltoodud asjaoludest tulenevalt tekitatud mittevaralist kahju. Kostja ei ole teotanud hageja au ega avaldanud tema suhtes au teotavaid andmeid.

4. Harju Maakohus jättis 08.08.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: hageja ei ole 22.06.2013 sõlmitud kiirlaenulepingu pooleks, vaid selle on sõlminud seni veel tuvastamata isik; kostja esitas 07.11.2013 hageja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 22.06.2013 lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks (t lk 1-4); hageja esitas 08.02.2014

3(4) maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, et ta ei tea laenulepingust midagi ega ole laenulepingut kostjaga sõlminud, lepingu on sõlminud tundmatu isik võltsitud dokumendi alusel (t lk 9-10); 04.04.2014 esitas kostja hagi võlgnevuse väljamõistmiseks (t lk 16-44); 13.05.2014 esitas hageja vastuhagi ning tõendi, et tema avalduse alusel on alustatud kriminaalmenetlus asjas nr 14230101736 (t lk 64); 06.06.2014 esitas kostja avalduse võlgnevuse väljamõistmise hagist loobumiseks (t lk 81-86) ja menetlus lõpetati 05.08.2014 määrusega. Kohus viitas VÕS § 1045 lõike 1 punktile 4 ja § 1046 lõikele 1. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05, punkt 25). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks hageja kohta andmeid kolmandatele isikutele (nt krediidiasutused, hageja äripartnerid) avaldanud VÕS § 1047 tähenduses. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et esineks mõni muu kostjale etteheidetava teo õigusvastasuse alus. Eelkõige võiks esitatud asjaoludel õigusvastasuse alustena kõne alla tulla kannatanule tervisekahjustuse tekitamine (VÕS § 1045 lõige 1 punkt 2) või isiku majandustegevusse sekkumine (VÕS § 1045 lõige 1 punkt 6). Eeltoodud asjaolud on aga jäänud hageja poolt tõendamata. Mittevaralise kahjuna ei ole käsitatavad hagejat ebaõigesti laenulepingu poolena pidamise järel tekkinud majanduslikud probleemid hageja eraelus ja äritegevuses. Nimetatud kahju on varaline kahju, mille olemasolu ja suuruse peab tõendama hüvitust nõudev isik (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-51-05, punkt 23). Käesolevas asjas ei ole hageja sellist varalise kahju hüvitamise nõuet esitanud. Kohus on selgitanud hageja esindajale, et hageja peab välja tooma asjaolud, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt 09.06.2014 elektronkiri, t lk 90). Käesolevas asjas kohus neid asjaolusid tuvastanud ei ole.

5. 10.09.2014 saabus Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus, milles hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada uue otsusega tema hagi. Maakohus on leidnud vääralt, et kostja ei ole ebaõigeid andmeid kolmandatele isikutele avaldanud VÕS § 1047 tähenduses. Käesolevaks ajaks on valed hageja au teotavad ja mainet kahjustavad andmed avaldatud vähemalt politseile, hageja tööandjale OÜ-le Baltic Klauser ja krediidiasutustele. Hageja jääb kaebuses kõigi oma varasemalt avaldatud väidete juurde.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse mittevaralise kahju hüvitamise hagi, paludes kostjalt mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista 1000 eurot. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

4(4) normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lõike 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

9. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu järgmistele TsMS-i sätetele: 1) § 363 lõike 1 punkt 2, mille kohaselt peab hagiavalduses olema esile toodud kõik faktilised asjaolud, mille alusel isik on oma nõude esitanud; 2) § 652, milline reguleerib ammendavalt olukorrad, mille puhul on apellatsioonikohtul kaebuse lahendamisel õigus arvestada asjaolusid, milliseid maakohtus esile ei toodud. Vastuhagiavalduses (t lk 60-61) tõi vastuhageja välja mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise asjaoludena hagiavalduse esitamise tema kui ebaõige kostja vastu, sellega negatiivse mõju tekitamise temale kui ettevõtte OÜ Baltic Klauser juhile ning tema kui ettevõtte juhi võimatuse ilmuda tööle, kuna pidi juriidilise abi saamiseks pöörduma õigusbüroosse. Eelmenetluses selgitas maakohus vastuhagejale täiendavate asjaolude väljatoomise kohustust, lähtudes seadusest (t lk 90). Järgmises menetlusdokumendis tõi vastuhageja täiendavalt esile, et tema ettevõtte äritegevusega seoses kontrollivad pangad tema ja tema ettevõtte krediidiajalugu, millest tekivad ebameeldivad ja tema au alandavad seletused selle kohta, et tegelikult ei oma vastuhageja mingit seost PLACET GROUP OÜ-lt võetud laenuga (t lk 96). Nimetatud asjaolude alusel sai maakohus võtta seisukoha esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta. Apellatsioonkaebuses on toodud täiendavalt esile hingelised kannatused seoses tema seostamisega kelmusega, sms-laenu võtmisega ja selle tagastamata jätmisega, samuti tema ettevõtte maine kahjustamise, tema kohta andmete edastamise vähemalt politseile, tööandjale OÜ-le Baltic Klauser ja krediidiasutustele, kuna panga töötajate poole erinevates küsimustes pöördudes tekib alati küsimus sms-laenu kohta. Nimetatud asjaolusid ei saanud maakohus otsuse tegemisel arvestada, sest neid ei olnud õigeaegselt kohtu ette toodud. Ka ei sisalda kaebus põhjendusi, miks ei saadud neid ka peal maakohtu poolt selgituskohustuse täitmist õigeaegselt kohtu ette tuua.

Ülle Jänes Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/