3-13-691/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-691 Haldusasi M.S.i kaebus Tallinna linna 15.03.2013 ettekirjutuse nr 62112 ja 20.03.2013 hoiatuse nr 62112 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — M.S. Vastustaja — Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu) Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 18.09.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 15.03.2013 ettekirjutusega nr 62112 (tl 8–9) kohustati M.S.it peatama koheselt ehitusloata ehitustööd aadressil Tallinn, Jõeoti 21 ning hoiatati, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha summas 1200 eurot.

2. TLPA 20.03.2013 hoiatusega nr 62112 (tl 13) kohustati M.S.it TLPA 15.03.2013 ettekirjutuse nr 62112 täitmata jätmise eest tasuma 1200 eurot sunniraha hiljemalt 04.04.2013, ühtlasi aga hoiatati M.S.it ehitustegevuse jätkuval peatamata jätmisel sunniraha määramisega summas 1300 eurot.

3. 28.03.2013 esitas M.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3–6) TLPA 15.03.2013 ettekirjutuse nr 62112 ja 20.03.2013 hoiatuse nr 62112 tühistamiseks. Ühes kaebusega taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras TLPA 15.03.2013 ettekirjutuse nr 62112 ja 20.03.2013 hoiatuse nr 62112 täitmise peatamist. Kohus jättis 03.04.2013 kohtumäärusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl 33–35). Kaebaja kohtumäärust ei vaidlustanud.

4. Kohus võttis 25.04.2013 kohtumäärusega (tl 38–40) kaebuse menetlusse. Vastustajaks tunnistas kohus Tallinna linna TLPA kaudu (määruse resolutsiooni punkt 2). 19.06.2014 kohtumäärusega määras kohus asja kirjalikku menetlusse (tl 62-63).

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. 15.03.2013 ettekirjutus nr 62112 on õigusvastane, kuna sellega anti ebamõistlikult lühike aeg ehituse peatamiseks, kaalutud ei ole, kas ehitust võiks jätkata kasvõi osaliselt ja/või anda korraldus ehitise konserveerimiseks. Põhjendamatud on ettekirjutuse viited sellele, et ehitustegevuse peatamine on vajalik viivitamatult.

6. Rikutud on haldusmenetluse fundamentaalseid põhimõtteid, s.h õigust olla ära kuulatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1), samuti ei nähtu kaalutlusotsusest neid ülekaalukaid põhjendusi ehitamise viivitamatu peatamise vajaduse äranäitamise kohta. HMS 40 lõike 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Põhjendatud ei ole tuginemine HMS § 40 lg 3 punktile 1, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi menetlusosaliste arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks on vaja viivitamatult tegutseda.

7. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kummastki kaevatavast haldusaktist ei nähtu haldusakti andja pädevust. HMS § 62 lg 2 punkti 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev organ.

8. Kaevatav ettekirjutus ei ole kaebaja suhtes proportsionaalne ning seda nii osas, mis puudutab üleüldse ehitustegevust, kui osas, mis puudutab sunniraha määramist maksimaalses määras. Vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 61 lg 4 punktile 1 juhib ehitusjärelevalvet teostav ametiisik tähelepanu õigusrikkumisele. Seega on esimene eelistus tähelepanu juhtimine. Teiseks, kui vaidlustatud ettekirjutusest nähtuks, miks tähelepanu juhtimisest ei piisa, saanuks sama seaduse § 61 lõike 42 järgi esitada ehitamise osaliseks peatamiseks. Ehitamise seismapanek, ilma konkreetseid põhjusi ära näitamata tingib ilmastikolude tõttu suure varalise kahju. Järelevalvet teostavale ametnikule pidi olema teada, et vastustaja käes on menetluses kaebaja ehitusloa taotlus, milles vastustaja on viivituses, s.o viivitab ehitusloa väljastamisega põhjendamatult.

9. Kaebaja täiendavates seisukohtades (tl 69-70) märgib kaebaja, et jääb oma 28.03.2013 kaebuses esitatu juurde.

9.1 Kaebaja rõhutab veelkordselt, et HMS 40 lg 1 järgi enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebuse esitaja leiab, et 15.03.2013 ettekirjutus nr. 62112 on õigusvastane, kuivõrd sellega anti ebamõistlikult lühike aeg ehituse peatamiseks ning üldse ei ole kaalutud seda, kas ehitust võiks jätkata kasvõi osaliselt ja/või anda korraldus ehitise konserveerimiseks.

9.2 Kaebajale jääb arusaamatuks, mis on need asjaolud, millest lähtuvalt oli ehituse peatamine viivitamatult vajalik. Seega on rikutud haldusmenetluse fundamentaalseid põhimõtteid, sh õigust olla ära kuulatud ning samuti ei nähtu kaalutlusotsusest neid ülekaalukaid põhjendusi ehitamise viivitamatu peatamise vajaduse ära näitamise kohta.

9.3 Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutus ei ole proportsionaalne kaebaja suhtes. Seda esiteks osas, mis puudutab üleüldse ehitustegevust ja teiseks osas, mis puudutab sunniraha määramist maksimaalses määras. On ilmne, et järelevalvet teostavale ametnikule pidi olema teada, et kaebaja taotlus ehitusloa saamiseks on vastustajale menetlemiseks esitatud. Vastava taotluse menetlemine oli märkimisväärses viivituses ilma mingisuguse põhjenduseta. Vastustaja poolne isik, kelle pädevusse kuulus kaebaja ehitusloa taotluse menetlemine, oli haiguslehel ning viimasele määratud asendaja/asendajad lükkasid kaebaja poolt korrigeeritud ehitusloa taotluse põhjendamatult tagasi, süvenemata ning analüüsimata juba eelnevalt kaebuse esitaja poolt likvideeritud märkuseid. Eelnevast johtuvalt on kaebajale käesolevani arusaamatu, millest tingituna viivitas vastustaja ehitusloa väljastamisega kaebajale. Kaebaja rõhutab, et kuivõrd kaebajale anti vastustaja poolt ehitusluba 29.04.2013, oli sisuliselt kaebaja ehitusloa taotlus lahendatud kaebaja suhtes positiivselt. Seega oli sunniraha kohaldamise alus kaebaja suhtes ära langenud ning sunniraha kohaldamine mahus 1 200 eurot selgelt alusetu ning ebaõiglane.

9.4 Vastustaja on 03.04.2013 esitatud seisukohas märkinud, et: „Vaidlus puudub asjaolus, et Jõeoti tn 21 kinnistul asuva ehitise ehitamiseks puudub ehitusluba. Järelikult puudub kindlus, et ehitis on projekteeritud ja ehitatakse hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega tekita ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale“. Kaebaja ei saa eeltooduga lõpuni nõustuda ning selgitab, et ehitus toimus vastavalt projektile. Ka oli taotlus ehitusloa saamiseks vastustajale nõuetekohaselt esitatud ja vastustaja oli täielikult kursis kaebaja ehitusloa taotluse menetlusega.

9.5 Kaebaja märgib, et esitas ehitusloa taotluse 08.02.2013 ning vastustaja esitas omapoolse seisukoha nimetatud taotluse osas alles 03.04.2013. Eelnev on ilmne vastustaja poolne ajaline liialdus ning ebamõistlik aeg kaebuse menetlemiseks, arvestades eelkõige asjaolu, et ehitusloa menetlemise protsess on vastavalt määrusele 20 tööpäeva, kuid ajavahemik alates 08.02.2013 kuni 03.04.2013 on ligikaudu kaks kalendrikuud. Vastustaja väljastas kaebajale ehitusloa 29.04.2013, millega on üheselt sõnaselgelt tõendatud, et tegelikkuses oli vastustaja teadlik reaalsest olukorrast, st asjaolust, et ehitusloa projekt vastas kõikidele ettenähtud nõuetele, mis olid ehitusloa väljastamise aluseks. Kaebuse esitajale arusaamatutel põhjustel oli aga kaebaja ehitusloa taotluse menetlemine ajaliselt märkimisväärses viivituses, mis tingis omakorda ettekirjutuste tegemise vastustaja poolt.

9.6 Kaebaja leiab jätkuvalt, et sunniraha määramine mahus 1 200 eurot ei ole proportsionaalne nö kaebuse esitaja teoga. Enne sunniraha kohaldamist oleks vastustajal tulnud hinnata kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning mh arvestada faktipõhiselt, et ehitusloa taotlus oli kaebaja poolt vastustajale menetlemiseks esitatud ning et viimase menetlemine viibis kaebuse esitajast sõltumatutel põhjustel, sh arvestades asjaolu, et vastustaja poolne isik, kes menetles kaebaja ehitusloa taotlust viibis haiguslehel. Kaebaja motiiviks ei ole olnud mingilgi määral eirata vastustaja ettekirjutusi ning veel vähem toimida vastupidiselt ettenähtule. Kuivõrd kaebaja leiab, et tegi maksimaalses määras kõik endast oleneva ehitusloa saamiseks, on sunniraha kohaldamine määras 1 200 eurot kaebaja suhtes selgelt liialdatud ning ebaproportsionaalne.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

10. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. Kaebuse väited on põhjendamata ja tõendamata ning ei sisalda viiteid konkreetsete õigusega menetlusnormide rikkumisele vastustaja poolt. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane nii materiaalsest kui formaalsest aspektist ning motiveeritud nii faktiliselt kui ka õiguslikult.

11. Tõele ei vasta kaebaja väide nagu puuduks vaidlustatud aktide andjal pädevus ehitusjärelevalve teostamiseks. TLPA ehituskontrolli osakonna peaspetsialist Aare Kais on volitatud ehitusjärelevalvet teostama Tallinna linnapea 15.02.2005 käskkirjaga nr PO-1/46.

12. 14.03.2013 aadressil Tallinn, Jõeoti 21 toimunud kontrollimisel ilmnes, et nimetatud kinnistule püstitatakse elamut. Valminud oli esimese korruse ulatuses hoonekarp, mis on ehitatud fibo-plokkidest, alustatud oli teise korruse seinte ehitamisega. Jõeoti 21 kinnistul asuva ehitise ehitamiseks puudub ehitusluba.

13. Vastavalt HMS § 40 lg 3 punktile 1 võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Kinnistu omanik M.S. kutsuti kontrolli teostamisega samal päeval TLPA ehituskontrolli osakonda omavolilise ehitustöö asjus selgitusi andma. M.S. teatas 14.03.2013 edastatud ekirjas, et tal ei ole võimalik selgitusi andma tulla enne kui ajavahemikul 30.03.2013–03.04.2013. Kuivõrd ehitustegevus toimus ehitusloata, puudus kindlus, et ehitis on projekteeritud ja ehitatakse hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega tekita ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Eeltoodust tulenevalt eksisteeris arvestamist vääriv avalik huvi ehitustegevuse peatamiseks, kuna ebaseaduslik ehitamine võib tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Seega võimaldati isikul esitada selgitusi (olla ärakuulatud), kuid ta ei soovinud seda õigust kasutada. Kahenädalalist viivitust selgituste saamiseks aga ei saanud vastustaja lubada, vastasel juhul oleks kaebaja jätkanud ehitustegevusega ilma, et talle oleks ehitamiseks kohaliku omavalitsuse poolt ehitusluba väljastatud. Ebaseadusliku ehitustegevuse lubamine (ehitusjärelevalvega viivitamine) oleks võinud aga kaasa tuua olukorra, kus õiguspärast ettekirjutust polegi hiljem enam võimalik täita, kuna ehitis on valmis ehitatud ja selle lammutamine ei pruugi olla proportsionaalne ega põhjendatud.

14. Seadus ei keela määrata sunniraha maksimaalses ulatuses. Kaebajale sunniraha määramisel arvestati muuhulgas asjaoluga, et analoogse teo eest on talle 19.12.2012 tehtud ettekirjutus nr 60092 (ehitusloata ehitamine aadressil Pärnu mnt 213d), mida isik ei täitnud ning jätkas ehitamist vaatamata korduvatele hoiatustele ja sunniraha määramistele. Lisaks arvestati käesolevas asjas sunniraha määramisel asjaolu, et ebaseaduslikult oli ehitatud juba terve esimene korrus ning püstitatud teise korruse seinad.

15. Kaebaja viited ehitusloa väljastamisega viivitamise kohta ei oma asjas tähtsust. TLPA ei olnud ettekirjutuse tegemise ajal ehitusloa menetluses viivituses, kuivõrd esitatud ehitusprojektile oli tehtud märkused ning neid ei olnud parandatud. Käesolevaks hetkeks on ehitusluba väljastatud.

16. Vastuseks kaebaja täiendavatele seisukohtadele märgib vastustaja täiendavalt, et vastustaja ei nõustu kaebuses ega selle täienduses toodud seisukohtadega ning leiab, et kaebuse väited on põhjendamata ja tõendamata. Kaevatav otsus on õiguspärane ja põhjendatud, mistõttu tuleb kaebus jätta täies ulatuses rahuldamata.

16.1 Kaebaja taotluse alusel alustati Jõeoti tn 21 ehitusloa menetlust 08.02.2013. Selleks hetkeks oli ehitustegevus antud kinnistul juba alanud, mistõttu ei oma väidetav viivitus ehitusloa väljastamisel asjas tähtsust. Samas selgub menetluslehelt (lisa 2), et tõele ei vasta kaebaja väide nagu ei oleks amet kahe kuu jooksul ehitusprojekti menetlenud ning see viis ettekirjutuse tegemiseni. Jõeoti tn 21 ehitusloa menetluse käigus on amet esitanud märkused 12., 19., 25. ja 28. veebruaril ning 3. aprillil 2013.

16.2 Lisaks märgib vastustaja, et Jõeoti tn 21 hoone püstitamiseks väljastati ehitusluba, mis vastas kehtivale detailplaneeringule. Ehitusprojekti kaustas on seletuskirjas toodud võrdlus detailplaneeringuga ning märgitud, et heledaks värvitud krohvipinna osakaal fassaadil on üle 40%; aknad peavad olema tihedate vahejaotusteta; lubatud ei ole kaarvõlvaknad ja kaarvõlvimotiiv.

16.3 Kaebaja märgib, et kuivõrd vastustaja väljastas ehitusloa 29.04.2013, on üheselt sõnaselgelt tõendatud, et tegelikkuses oli vastustaja teadlik reaalsest olukorrast, st asjaolust, et ehitusloa projekt vastas kõikidele ettenähtud nõuetele, mis olid ehitusloa väljastamise aluseks. Oluline on siinkohal toonitada, et tegelikkuses kaebaja ehitusprojekti kohaselt ei ehitanud. Kaebaja ei hoidnud kinni detailplaneeringus ega ehitusprojektis toodud nõuetest, mistõttu ei ole ka hetkel selge, kas valminud hoone on ohutu keskkonnale ning inimese elule, tervisele ja varale.

16.4 Kaebaja ehitas Jõeoti tn 21 hoonet ehitusloata ning ei täitnud ameti ettekirjutust ehituse seismapanemise kohta. Hetkel on ameti menetluses Jõeoti tn 21 muudatusprojekt, milles esitatud lahendus (kaarvõlvaknad, fassaadi värv, hoone kasutusotstarve) ei vasta alal kehtivale Põlde tn 14c kinnistu detailplaneeringule ega ka piirkondlikule hoonestuslaadile. Vastavad märkused on amet projekteerijale ja kinnistu omanikule ka esitanud. 28.08.2014 toimus ametis nõupidamine seoses Jõeoti tn 21 püstitatud hoone temaatikaga, millel osales ka kinnistu omanik M.S.. Nõupidamisel lepiti kokku, et ainuke viis olemasoleva ehitise nn seadustamiseks on uue detailplaneeringu koostamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

18. TLPA 15.03.2013 ettekirjutuses nr 62112 (tl 8–9) tuvastati, et aadressil Tallinn, Jõeoti 21 püstitatakse elamu (tl 8); kinnistusraamatu kande järgi on Jõeoti 21 omanikuks M.S.; TLPA arhiivi dokumentide ja riikliku ehitisregistri www.ehr.ee andmetel puudub ehitustööde läbiviimiseks kohaliku omavalitsuse ehitusluba hoone püstitamiseks (tl 9). Ettekirjutusega kohustati kaebajat peatama aadressil Jõeoti 21 Tallinn koheselt ehitustööd. Kaebajat hoiatati, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 1200 eurot. Kaebajal paluti ettekirjutuse täitmata jätmisel kanda sunniraha 1200 eurot hiljemalt

15 päeva jooksul ettekirjutuse mittetäitmise kuupäevast arvates Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse tulukontole. Sealjuures hoiatati kaebajat, et vastasel korral nõutakse temalt sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. 20.03.2013 hoiatusega nr 62112 (tl 13) kohustati kaebajat 15.03.2013 määratud ettekirjutuse nr 62112 täitmata jätmise eest tasuma 1200-eurone sunniraha hiljemalt 04.04.2013, märkides, et vastasel juhul nõutakse sunniraha sisse TMS-s sätestatud korras. Lisaks hoiatati ehitustegevuse jätkuval peatamata jätmisel sunniraha määramisega summas 1300 eurot. Kaebajal paluti ettekirjutuse jätkuval täitmata jätmisel kanda sunniraha 1300 eurot hiljemalt 15 päeva jooksul ettekirjutuse tähtaja möödumisest Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse tulukontole. Sealjuures hoiatati kaebajat, et vastasel korral nõutakse temalt sunniraha sisse TMS-s sätestatud korras. Kaebaja taotleb TLPA 15.03.2013 ettekirjutuse nr 62112 ja 20.03.2013 hoiatuse nr 62112 tühistamist (tl 5).

19. Vaidlusalusteks asjaoludeks on, kas TLPA 15.03.2013 ettekirjutus nr 62112 ja 20.03.2013 hoiatus nr 62112 on õiguslikult ja faktiliselt õiguspärased, sh kas nende andmist on nõuetekohaselt kaalutud ning kas need on kaebaja suhtes proportsionaalsed.

20. Ehitistele esitatavate nõuete ja nende täitmise üle järelevalve teostamisega seonduvat reguleeritakse ehitusseadusega. EhS § 2 lg 6 punkti 1 järgi on ehitise püstitamine käsitletav ehitamisena. EhS § 12 lõikest

2 ja § 22 lg 1 punktist 1 tulenevalt peab ehitamiseks üldjuhul olema väljastatud ehitusluba. EhS § 29 lg 1 punkti 1 kohaselt on ehitise omanik kohustatud enne ehitamise alustamist tagama ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav. Vaidlus puudub selles, et praegusel juhul oli Jõeoti 21 ehitustööde teostamiseks nõutav ehitusluba, kaevatavate ettekirjutuse ja hoiatuse andmise ajal ehitusluba aga väljastatud ei olnud. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et elamu ehitamine oli kaevatavate haldusaktide andmise hetkel omavoliline.

21. Kuni 30.06.2014 kehtinud EhS § 59 lg 1 punkti 8 ja § 59 lõike 2 järgi kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse ning kohalikul omavalitsusel on pädevus teha ehitusjärelevalve käigus ettekirjutusi. Kuni 30.06.2014 kehtinud EhS § 60 lg 1 punktis 7, § 61 lg 1 punktis 5 ning § 61 lg 4 punktis 2 oli kehtestatud, et ehitise omanikule tehakse ettekirjutus muu hulgas siis, kui ehitatakse ehitusloata ning ettekirjutuse tegemine on ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses, kes saab kohustada ehitamist täielikult peatama. Praegusel juhul on kaevatava ettekirjutusega kohustatud kaebajat ehitusloata ehitamist peatama.

22. HMS §-ga 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaalutlusõigust tuleb HMS § 4 lg 2 kohaselt teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel tehtud haldusaktide õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuste otstarbekust. Kohus ei teosta haldusaktide õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

23. Kaevatav ettekirjutus tugineb kuni 30.06.2014 kehtinud EhS § 61 lg 1 punktile 5 ja on tehtud TLPA ehituskontrolli osakonna peaspetsialist Aare Kaisi poolt (tl 8). Kuni 30.06.2014 kehtinud EhS § 61 lg 5 järgi on EhS § 61 lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuse tegemise õigus linnapea volitatud kohaliku omavalitsuse ametiisikul. Tallinna linnapea 15.02.2005 käskkirja nr PO-1/46 punktiga 1 on EhS § 61 lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutusi volitatud tegema ka TLPA ehituskontrolli osakonna vanemspetsialisti Aare Kaisi (tl 31). Eeltoodust ilmneb, et TLPA ehitusjärelevalve osakonna peaspetsialist Aare Kais oli pädev kaevatavat ettekirjutust ja hoiatust koostama. Asjaolu, et ei ettekirjutuses ega hoiatuses ei sisaldunud viidet TLPA ehitusjärelevalve osakonna ega Aare Kaisi vastavale pädevusele, ei muuda kaevatavaid haldusakte õigusvastaseks, kuivõrd haldusakti õiguspärasuse eelduseks ei ole HMS §-ga 54 seatud haldusakti andja pädevuse aluse märkimine haldusakti endasse, vaid haldusakti õiguspärasuse eelduseks on seatud üksnes nõue, et haldusakti andja peab olema pädev akti andma. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg 1 punkti 6 järgi peab hoiatuses muu hulgas sisalduma hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri. Vastav nõue on nii kaevatava ettekirjutuse kui hoiatuse puhul täidetud. Kohus on seisukohal, et kaevatavad ettekirjutus ja hoiatus on antud pädeva organi poolt ning need on allkirjastanud vastavaid volitusi omav ametiisik.

24. Kaebaja leiab, et rikutud on tema õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud. HMS § 40 lõikega 1 sätestatakse, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusmenetluse võib siiski teatud juhtudel läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Seda muu hulgas juhul, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda (HMS § 40 lg 3 p 1).

Kaevatavast ettekirjutusest nähtuvalt on kaebaja jäetud ära kuulamata just sellel alusel (tl 8). Kaebaja ei ole põhjendanud, miks TLPA ettekirjutuses HMS § 40 lg 3 punktile 1 tugineda ei võinud. Ettekirjutuse kohaselt kutsuti kaebaja TLPA ehituskontrolli osakonda omavolilise ehitamise asjus selgitusi andma, kuid kaebaja teatas 14.03.2013, et tal on võimalik TLPA ehituskontrolli osakonda ilmuda ajavahemikul 30.03.2013–03.04.2013. Kaebaja jäeti ettekirjutuse kohaselt hilisemalt ära kuulamata, kuna ehitamiseks puudus ehitusluba ega eksisteerinud ka ehituslubade osakonna poolt heakskiidetud ehitusprojekti, mistõttu ei saanud TLPA olla kindel, et ehitatav ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ega kujuta ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale (tl 8) või ei rikuta naabrusõigusi (tl 9).

Vastuses kaebusele on vastustaja märkinud, et kaebaja kutsuti TLPA ehituskontrolli osakonda selgitusi andma 14.03.2013 (tl 52 pöördel). Vastavat asjaolu kaebaja vaidlustanud ei ole. Seega oli kaebajal võimalus teda puudutava ettekirjutuse andmise haldusmenetluses kaasa rääkida, millist võimalust kaebaja aga koheselt ei kasutanud. Asjaolust, et 15.03.2013 ettekirjutuse ja 20.03.2013 hoiatuse vahele jääva viie päeva jooksul ehitati hoonet edasi pea ühe korruse jagu (hoonekarp; tl 10–11, 14–15), järeldub selgelt, et ehitusloata ehitustegevus toimus kiires tempos, mistõttu ei saa vastustajale ette heita, et ta ei oodanud ettekirjutuse tegemisega märtsikuu lõpuni või aprillikuu alguseni, mil kaebaja oleks väidetavalt saanud oma jätkuvat ebaseaduslikku ehitustegevust TLPA ehituskontrolli osakonda selgitama tulla.

Oluline on, et ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutusja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele enne ehitustööde alustamist. Eelkontroll on vajalik, et vältida asjaolude pöördumatut muutumist seoses võimaliku õigusvastase ehitustegevusega või mittenõuetekohase ehitise valmimisega. Muu hulgas peab olema tagatud ka tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-25-02 p 12).

TLPA kohene ettekirjutuse tegemine inimese elu, tervise ja avaliku huvi kui olulise õigushüve kaitseks (ehitamine peab toimuma väljastatud ehitusloa alusel) oli kohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud. Liiatigi ei oleks saanud kaebaja haldusmenetluses ärakuulamine mõjutada ka fakti, et ehitustegevust alustati ja see toimus selleks ettenähtud loata, mistõttu ei ole kohtul põhjust arvata, et kaebaja ärakuulamine oleks mõjutanud ettekirjutuse andmist või selle sisu.

25. Kaebaja viitab kaebuses, et ettekirjutusest kui kaalutlusotsusest ei nähtu kaalumist, muuhulgas pole kaebaja hinnangul kaalutud ehitise konserveerimist, samuti ei nähtu, miks määrati ettekirjutus täitmisele viivitamata. Ettekirjutusest nähtub selgelt, et selle andmise on tinginud ehitusloata ehitamine. Kaebaja alustas Jõeoti 21 kinnistul ehitustegevust ebaseaduslikult ning vastustajal oli õigus kuni 30.06.2014 kehtinud EhS § 61 lg 1 punkti 5 alusel teha kaebajale ettekirjutus ebaseadusliku ehitustegevuse koheseks peatamiseks (kuni 30.06.2014 kehtinud EhS § 60 lg 1 p 7, § 61 lg 1 p 5, § 61 lg 4 p 2).

Ettekirjutusest on välja loetav, millistel kaalutlustel peeti kohaseks abinõuks nõuda kaebajalt ehitustegevuse viivitamatut peatamist. Ettekirjutusest nähtub selgelt, et ilma ehitusloata ning seetõttu ka ehituslubade osakonna poolt heakskiidetud ehitusprojektita ehitamise puhul ei saa TLPA olla kindel, et ehitatav ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ega kujuta endast ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale (tl 8). Samuti on ettekirjutusest välja loetav, et ehitise vastavus nõuetele ei ole ehitusloata ja kinnitatud ehitusprojektita ka kontrollitav, muu hulgas pole kontrollitav ehitise vastavus tuleohutusnõuetele, samuti võidakse ehitamisega rikkuda ka naabrusõigusi (tl 9).

Eeltoodust nähtuvalt on ettekirjutusest välja loetavad selle andmisel kaalumisel olnud asjaolud. Kuna ehitusjärelevalve menetluses on ehitusloata ehitamise tuvastamisel järelevalvet teostaval ametiisikul kohustus teha ehitise omanikule ettekirjutus (kuni 01.07.2014 kehtinud EhS § 61 lg 1 p 5), ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik otsustada, kas teha ettekirjutus või mitte. Kohalikul omavalitsusel on üksnes võimalik valida erinevate otsustuste vahel ettekirjutuses endas (HMS § 4 lg 1, kuni 30.06.2014 kehtinud EhS § 61 lg 4). Seega ei tulnud kaevatavas ettekirjutuses põhjendada ettekirjutuse tegemist, vaid üksnes seda, miks ettekirjutusega kohustati kaebajat peatama kogu ehitustegevus koheselt.

Kohus leidis ülal, et ehitustegevuse kohese peatamise kaalutlused on kaevatavast ettekirjutusest selgelt väljaloetavad. Kohtu hinnangul ei tulnud TLPA-l ettekirjutust põhistada põhjalikumalt kui seda antud juhul tehtud on. Et vastustaja ei võinud õigusvastaselt lubada Jõeoti 21 kinnistule ehitusloata ehitamist, on asjakohatud kaebaja väited vastustaja poolt ettekirjutuse tegemisel kaebajale võimaliku kahju tekkimise kaalumata jätmise kohta.

26. Teades ise hästi oma ehitustegevuse kulgu, pidi kaebajale olema üheselt selge ettekirjutuse tegemise eesmärk ning ka see, kuidas seda oleks olnud õiguspärane järgida. Kaebaja väide, et talle anti ehitamise peatamiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg, on põhjendamatu. Ehitustegevuse peatamiseks ei olnud kaebajal tarvis teha muud, kui katkestada ehitustegevuse jätkumine. Kaebaja seda ei teinud, vaid jätkas ebaseaduslikku ehitustegevust. Ehitustegevuse peatamiseks hilisema tähtpäeva määramine võinuks toimunud ehitustegevuse kulgu arvestades kaasa tuua olukorra, kus õiguspärast ettekirjutust polekski hiljem enam võimalik olnud täita, kuna valmis ehitatud ehitise lammutamine poleks pruukinud olla proportsionaalne ega põhjendatud. Olnuks kaebaja mureks juba valminud ehitise säilimine, pidanuks kaebaja alustama ehitamist peale selleks ehitusloa näol õiguse saamist, mitte aga ilma selleks ettenähtud ehitusloata. Kuivõrd ehitustegevus kulges tempokalt, ei pea kohus kõike ülaltoodut arvestades ebaseadusliku hoogsa ehitustegevuse kohese peatamise nõuet kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks.

27. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud esimese eelistusena kuni 30.06.2014 kehtinud EhS § 61 lg 4 punktist 1 tulenevalt juhtima kaebaja tähelepanu õigusrikkumisele. Kuni 30.06.2014 kehtinud EhS § 61 lõikes 4 on kolmes punktis sätestatud, milliseid ettekirjutusi ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teha võib. Nimetatud säte ei sätesta kohustust lähtuda ettekirjutuse tegemisel sätte punktide järjekorrast. Seega oli ettekirjutuse tegijal õigus konkreetseid olulisi asjaolusid arvestades valida iga kuni 30.05.2014 kehtinud EhS § 61 lõikes 4 sätestatud abinõu, mis on kohane konkreetse olukorra lahendamiseks.

28. Kuni 30.06.2014 kehtinud EhS § 61 lg 6 kohaselt võib sama paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral ehitusjärelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 1300 eurot. ATSS § 2 lg 2 kohaselt võib sunnivahendit kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et vastustajal oli õigus sunniraha määrata. Kaevatavas ettekirjutuses sisaldub hoiatus, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha 1200 eurot (tl 9). Kaebaja leiab, et ettekirjutusega maksimaalses määras määratud sunniraha ei ole proportsionaalne, kuna kaebaja oli esitanud ehitusloa taotluse ja vastustaja viivitas selle lahendamisega. Ettekirjutuses ei ole tegemist sunnivahendi rakendamisega vaid hoiatusega sunnivahendi rakendamise võimaluse kohta. Asjaolu, et kaebaja ehitusloa taotlus oli ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise ajal vastustaja menetluses, ei saa mõjutada ettekirjutuse ega ka hoiatuse õiguspärasust, kuivõrd kaebaja alustas ehitamist selleks ettenähtud ehitusloata ning jätkas seda ehitusloata ka peale ettekirjutuse tegemist. Kaevatavas hoiatuses rakendati kaebaja suhtes 15.03.2013 ettekirjutuse nr 62112 punkti 4 nõude täitmata jätmise eest sunniraha1200 eurot, mis aga ei ole füüsilise isiku suhtes rakendatav sunniraha ülemmäär nagu kaebaja seda väidab. Arvestades, et intensiivne ehitustegevus Jõeoti 21 kinnistul jätkus ettekirjutuse tegemisele vaatamata, ei saa

rakendatud sunniraha

pidada iseenesest kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks.

29. Ülaltoodu tõttu tuleb asuda seisukohale, et kaevatavad ettekirjutus ja hoiatus on õiguspärased ning vastustaja ei ole kaaltulusõigust ületanud, seda kohaldamata jätnud ega vääralt kohaldanud. Nii kaevatav ettekirjutus kui kaevatav hoiatus on kaebaja õiguste suhtes igati proportsionaalsed ning nendega ei ole rikutud kaebaja õigusi.

30. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja on vastuses kaebusele palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda (tl 53), ei ole aga esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente (HKMS § 109 lg 1) ning kohus ka ei leia, et käesolev kohtuasi oleks TLPA igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik