Legislator Case Law & Legislation
1-14-6990/4 AI generated

1-14-6990/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-14-6990/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

septembril 2014.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-14-6990 (14230200321) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi KarS § süüdistuses järgi kokkuleppemenetluses; Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav S.F , isikukood XXX, kodakondsus: EV kodanik;

Legislator headnote

AI generated

1-14-6990/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Keywords

AI generated
disciplinary sanction against attorney fines for procedural infringement corruption offences extortion of excessive official fees disciplinary offence associated action for damages
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-14-6990

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

18. septembril 2014.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-14-6990 (14230200321) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi

S.F

KarS § süüdistuses järgi kokkuleppemenetluses; Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav S.F , isikukood XXX, kodakondsus: EV kodanik;

emakeel : eesti keel ; algharidusega; töökoht: xxx OÜ , teemantpuurija ja -saagija; elukoht: XXXvõi XXX, varem kriminaalkorras karistatud : 1) 28.07.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 , § 329 järgi 10 kuud vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga; 2) 02.02.2011 Harju Maakohtu poolt KarS §

199 lg 2 p 7,9, § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuud vangistust; 3) 21.02.2012

Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 9 kuud vangistust, KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel loetud kaetuks 28.07.2010 mõistetud raskema karistusega tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 05.06.2014 Kaitsja Kaitsjast loobus RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2; §

248 lg 1 p 5; 249; 311; 313; KarS § - dest 56 lg 1

Süüdi tunnistada S.F KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada 9 kuulise vangistusega.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada S.F-ile mõistetud 9 kuuline vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga , mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat.

KarS § 69 lg 4 alusel on S.F kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §

75 lg 1 sätestatud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni , siis tühistada.

Välja mõista S.F-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

108 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 532,50 eurot, kokku 640,50 eurot riigituludesse . KrMS §

180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi igakuiste maksetena vähemalt 53,38 eurot kuus. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355

Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse S.F-ile tema poolt avaldatud postiaadressile Tuulemäe 2-7 Triigi küla Kose vald Harjumaa. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS

§ 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

S.F on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema tema juhtis 28.03.2014 kella 22.00 ajal Harjumaal Kõue vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 56.

km-l mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX, omamata selleks mootorsõiduki juhtimise õigust, mis oli temalt 05.03.2014 a. Harju Maakohtu otsusega äravõetud

3 kuuks ning mis oli täitmisele pööratud 28.03.2014.

Samuti süüdistatakse S.F-i selles, et ta juhtis 10.05.2014 kella 04.32 ajal Harjumaal Kose vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 41. km-l liikudes Tallinna suunas mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX, omamata selleks mootorsõiduki juhtimise õigust, mis oli temalt

05.03.2014 a. Harju Maakohtu otsusega äravõetud 3 kuuks ning mis oli täitmisele pööratud 28.03.2014.

Sellise käitumisega hoidis S.F tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ning pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

22.08.2014.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatav S.F ja tema kaitsja Karine Nersesjan kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 329 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 9 kuud üldkasuliku tööga.

540 tunni

Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele.

Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav S.F ja tema kaitsja

Karine Nersesjan nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale S.F-ile selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on S.F kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas

532,50 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

18. septembril 2014.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav

S.F tunnistas end KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega ja prokurör Katrin Pärtlas taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava S.F-i selgitused ja prokurör Katrin Pärtlas arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav S.F on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Süüdistatav S.F on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et S.F tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole S.F-i poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning S.F-ile inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 329 järgi.

Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt S.F-ilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse.

KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades S.F-i majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumis väljavaateid, tema ülalpidamisel on 1 alaealine laps , kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena.

/digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik