2-14-11960/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-11960

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi Aivar Ottenderi vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291;

asukoht Tornimäe 7-137, 10145 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Olesja Polehhina

(Corporate.ee OÜ; e-post menetlus@eestiinkasso.ee)

Kostja: Aivar Ottender (isikukood 36603272723;

elukoht kohtule teadmata)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Aivar Ottenderilt 01.04.2013.a laenulepingu alusel Eesti Inkasso OÜ

kasuks 323 (kolmsada kakskümmend kolm) eurot 58 senti, millest moodustab laenu

põhiosa 300 eurot, intress 56 senti ja viivis 23,02 eurot.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 50% kostja kanda ja

50% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista Aivar Ottenderilt Eesti Inkasso OÜ kasuks riigilõivust 50 eurot ning

põhjendatud ja vajalikest õigusabi kuludest 30 eurot, s.o kokku 80 (kaheksakümmend)

eurot menetluskulude katteks.

7. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

8. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

2(3)

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

10. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

12. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

13. Hagimaterjalide põhjal sai kostja SNEL Grupp OÜ-lt 1. aprillil 2013.a laenu 300 eurot,

kohustudes selle koos 66,38 euro suuruse intressiga tagastama osamaksetena hiljemalt

30.06.2013.a.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 1. aprilli 2013.a laenulepingu alusel

põhivõla 300 eurot, intressi 66,38 eurot ja viivise 233,62 eurot.

14. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud

mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole

kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt

Riigikohtu 30. oktoobri 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari

2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006.a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-32-06, p 14). Seega tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt,

et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude

õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või

mitte.

15. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on vastuolus heade

kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine.

3(3)

TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool

teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust,

kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2)

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas.

TsÜS § 86 lg 3 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

1. aprilli 2013.a laenulepingus on märgitud krediidi kulukuse määraks 238,6 %. Eesti

Panga poolt aprillis 2013.a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,74 %. Seega ületas laenulepingu järgi kostja poolt

tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra

enam kui seitse korda. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustuste väärtus heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas ja tarbijakrediidileping TsÜS § 86 lg 1 alusel

tühine ning hagejal ei ole õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist.

Kostjalt on põhjendatud hageja kasuks välja mõista saadud laenusumma 300 eurot,

intress TsÜS § 86 lg 4 alusel perioodi 1. aprill 2013.a kuni 30. juuni 2013.a eest 56 senti

(määraga 0,75% aastas) ning viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras alates 1. juulist 2013.a kuni 30. maini 2014.a summas 23,02 eurot

(184 päeva eest 8,50% aastas, s.o 12,85 eurot; 150 päeva eest 8,25% aastas, s.o 10,17

eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik