1-14-1108/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-14-1108

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2014.a

Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-1108 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör

Prokuröri abi rgit Pärn Ma (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

I I. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu I.I

isikukood ; asukoht: viibib karistuse XXX kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub RESOLUTSIOON

Jätta I.I Harju Maakohtu 06.02.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-1108 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

I I. on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.02.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-

14- , 9- 1108 KarS § 199 lg 2 p 8

25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KrMS § 23 lg 2 kohaselt vähendati . le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks I I- põhikaristuseks mõisteti vangistus 8 kuud. . suhtes valiti tõkendiks vahistamine ja võeti ta I I vahi alla kohtusaalis, karistuse kandmise alguseks loeti 04.02.2014.a, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt karistusaja hulka ka eelvangistuses viibitud aeg 01.02.-03.02.2014.a, so kolm päeva. Kandmisele jäi

7 kuud 27 päeva alates 04.02.2014.a. otsus jõustus Kohtu 14.02.2014.a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 04.02.2014 01.10.2014.a. K

.a ja lõpeb arS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

2 (3)

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus avanes 01.08.2014.a.

Kohtule e et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava . I I sitatud materjalidest nähtub, vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta samuti ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul puudub elukoht, kuhu vabanemise järel elama asuda. Ta on küll avaldanud võimaliku elukoha, kuid kontrollimisel selgus, et nimetatud korteris elavad isikud, kes I I. ei tunne ega ole nõus ka tema elama asumisega nende elukohta.

I I. avaldas, et ei soov

i tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt I I. poole, kuid

mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused . tingimisi vangistusest I I ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

I I. on kriminaalkorras eelnevalt mitmeid kordi karistatud varguste eest ning on varasemalt ka mitmeid kordi vangistuses viibinud. . on , mida I I jätkanud kuritegude toimepanemist

seletab vajadusega elus püsida Käesolev karistus on mõistetud . taaskord varavastase kuriteovarguse

katse toimepanemise eest. Kuritegusid paneb . toime, kuna tal puuduvad eluks vajalikud I I vahendid ning oskus nende teenimiseks. Samuti ei varja . , et tarvitab pidevalt alkoholi ega I I näe probleemi ega vajadust loobumiseks.

Algselt kandis karistust Tallinna Vanglas, kuid p artu I I . käesolevat aigutati ümber T

Vanglasse kinnipeetava turvalisuse tagamiseks. Varasemate vangistuste jooksul on esinenud vahejuhtumeid (kaaskinnipeetavate toidu varastamine), mistõttu ei olnud võimalik . I I paigutamine avatud eluosakond, vaid tuli kohaldada täiendavaid julgeolekumeetmeid. Vanglate üldist täituvust arvesse võttes otsustati . paigutada I I Tartu Vanglasse. Vangistuses viibimise ajal on I I- . ga läbi viidud vestlusi kontaktisikuga, resotsialiseeriva iseloomuga tegevused puuduvad. Vabanemise korral puudub I I. elukoht. Ta on küll avaldanud soovi asuda elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sealsed elanikud ei kuid elukoha kontrolli käigus selgus, et tunne kinnipeetavat ega ole valmis talle elukohta pakkuma. Seega on . I I võimaliku

vabanemisjärgse elukoha valetanud. Vabanemisjärgselt puudub . ka töökoht I I osas . Päritoluperekonnaga on suhted katkenud.

Kohtu hinnangul , mis ei esine ühtegi positiivset asjaolu võimaldaksid . tingimisi I I

ennetähtaegselt ähelepanuta ei saa jätta vabastada. T ka asjaolu, et Tartu Vangla on hinnanud korduva kuriteo toimepanemise riski tema puhul . Kuna ka varsemad vangistused ei ole mingisugust kõrgeks

mõju avaldanud ega motiveerinud . kuritegelikust käitumisest lo I I obuma, samuti avaldas

ta kohtuistungil, et ei soovi vabaneda, ei ole tingimisi ennetähtaegne vabastamine ning käitumiskontrollile allutamine põhjendatud. kohtu arvates

3 (3)

Eelneva põhjal leiab kohus, et tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistu I I. se kandmiselt vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik