3-13-1588/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1588 Haldusasi T.L. kaebus Narva linna kohustamiseks edastama kaebajale Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti ametnike koondamisega seotud andmed Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.11.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T.L. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja T.L. Esindaja Riho Sillar Vastustaja Narva linn RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Narva linna taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

2. Võtta asja materjalide juurde 23.07.2013. a käsundusleping.

3. Rahuldada T.L. apellatsioonkaebus.

4. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.11.2013. a otsus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 4) ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Narva linnalt T.L. kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulud kokku 375 eurot (s.h esindajakulud 360 eurot ja riigilõiv 15 eurot).

5. Mõista Narva linnalt T.L. kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kokku 165 eurot (s.h esindajakulud 150 eurot ja riigilõiv 15 eurot). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 20.10.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.06.2013 esitas T.L. Narva Linnavalitsusele kuus selgitustaotlust (tl 8-12), milles palus esitada talle andmed Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti ametnike

M. Martirosjani, I. Brodnevi, E. Gruzova, S. Brodneva ja M. Antonovi koondamisega kaasnenud kulutustest ja muudest andmetest.

2. Narva linnapea T. Tammiste 25.06.2013 vastuses (tl 14) keeldus T.L. e poolt soovitud teabe väljastamisest vastavalt avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p-le 1.

3. 24.07.2013 esitas T.L. Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-7) Narva linna kohustamiseks nõutud andmete esitamiseks. Kaebaja palus jätta menetluskulud vastustaja kanda.

4. Narva linn 23.09.2013 vastuses (tl 23-24) palus jätta T.L. e kaebus rahuldamata ja kaebaja kulud tema enda kanda.

5. T.L. esitas 24.10.2013 täiendava seisukoha (tl 30-31), milles märkis, et ta on menetluskuluna kandnud riigilõivu kulud 15 eurot ja käsunduslepingust tulenevad kulud

360 eurot, seega kokku 375 eurot.

6. Tartu Halduskohus 29.11.2013. a otsusega (tl 37-40) rahuldas T.L. e kaebuse täies ulatuses; kohustas Narva Linnavalitsust esitama T.L. ele eraldi iga ametniku kohta andmed Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti endistele ametnikele (M. Martirosjan, I. Brodnev,

E. Gruzova, S. Brodneva ja M. Antonov) kohtukompromissi alusel välja makstud tasude ja koondamishüvitiste kohta koos tuluja sotsiaalmaksuga; kohustas Narva Linnavalitsust esitama T.L. ele sisulise vastuse 17.06.2013. a selgitustaotlusele, milles ta soovis teavet juriidiliste teenuste ostmise ja sellele riigihanke korraldamise kohta alates 2011 kuni 29.11.2013. Kohus, juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-st 11, jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude osas märkis kohus, et kaebaja lepingulise esindaja poolt 24.10.2013 edastatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad menetluskulud kokku 360 eurot, millest on

60 eurot tasu dokumentidega tutvumise eest (1 tunni jooksul) ning 300 eurot kaebuse koostamise eest (5 tunni jooksul) (tl 33-34). Kohus viitas Riigikohtu seisukohale, et kui isik ei ole menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, ei saa teda lugeda kaebaja esindajaks (otsus nr 3-3-1-46-12, p 33). Kohtu hinnangul ei nähtu, et kaebaja väidetav esindaja R. Sillar oleks kaebaja nimel kaebusele alla kirjutanud ning puuduvad tõendid selle kohta, et R. Sillar oleks enne kaebaja poolt kaebuse halduskohtule esitamist tutvunud dokumentidega. Kohus viitas, et maksekorralduse nr 318 kohaselt tasus kaebaja R. Sillarile

360 eurot dokumentidega tutvumise ja kaebuse koostamise eest alles 23.10.2013 (tl 34), kuid kaebus oli kaebaja poolt koostatud ja halduskohtule edastatud 24.07.2013. Kohus märkis, et

R. Sillar küll esitas 24.10.2013 kohtule kaebaja nimel seisukoha vastustaja vastusele ja muud dokumendid, kuid kohus ei pidanud põhjendatuks välja mõista menetluskulud summas

360 eurot vastustajalt üksnes kaebaja esindaja poolt koostatud seisukoha eest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. T.L. esitas 28.12.2013 apellatsioonkaebuse (tl 52-56), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.11.2013. a otsus menetluskulude osas ja teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõista vastustajalt välja kaebaja poolt halduskohtus kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Lisaks palub kaebaja mõista välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Halduskohus on oluliselt rikkunud materiaalõiguse normi, sisustades ja kohaldades vääralt HKMS § 180 lg-t 1. Halduskohus, mitte pidades R. Sillarit kaebaja esindajaks, jättis ebaõigesti kõik menetluskulud, s.h kohtukulud, poolte endi kanda. Sõltumata esindaja kohtuväliste kulude väljamõistmisest või mitteväljamõistmisest, tulnuks halduskohtul igal juhul vastustajalt, kui poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, välja mõista kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud kohtukulud, s.o riigilõiv 15 eurot. Riigikohus on oma otsustes jõudnud järeldusele, et riigilõiv mõistetakse vastaspoolelt välja ka siis, kui seda kohtukulude nimekirjas ei märgita või märgitakse riigilõivu kohta ekslikud andmed (nr 3-3-1-3-09, p 22; nr 3-3-1-36-10, p 32; nr 3-3-1-17-11, p 16).

b) Volikirjaga oli volitatud esindajat koostama kaebust halduskohtule, mille allkirjastas kaebaja ise. Volikirjaga andis kaebaja esindajale edasise suhtlemise õiguse kohtuga ja vajadusel, kui vastustaja ei nõustu kirjaliku menetlusega, ka kaebaja esindamise kohtus. Esindaja esitas 24.10.2013 seisukoha vastustaja vastusele kaebuse suhtes, esitades seejuures ka volikirja, kohtukulude nimekirja, maksekorralduse ja esindaja haridust tõendava dokumendi. Vaevalt, et esindaja oleks saanud kaebust koostada, tutvumata kaebuse aluseks olevate dokumentidega. Apellatsioonkaebusele lisatud käsundusleping omab vaidluse lahendamisel olulist tähtust, lähtuvalt HKMS § 198 lg-st 3, millisele seisukohale on asunud ka Riigikohus 17.04.2013. a otsuses nr 3-3-1-28-03 (p 10). Jääb arusaamatuks, miks halduskohus ei määranud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, vastavalt HKMS § 109 lg-le 1. Seetõttu oleksid kaebaja menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid jäänud esindaja mittesekkumisel esitamata, kuna ei saa eeldada, et kaebaja omab piisavat kohtukogemust ja „tabab“ ise ära, millal tuleb kohtule midagi esitada.

c) Õiguslikku tähendust ei oma halduskohtu seisukoht, et kaebaja tasus R. Sillarile 360 eurot 23.10.2013, kui kaebus oli koostatud ja edastatud kohtule 24.07.2013. See, millal kaebaja tasub oma esindajale saadud teenuse eest, on võlaõiguslik kokkulepe kaebaja ja esindaja vahel ning ei oma kohtulahendi tegemiseks tähtsust. Määravaks on asjaolu, et menetluskulud oleks kantud. Ringkonnakohtule on pandud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrolli õigus ja kohustus, millest tulenevalt võib ringkonnakohus menetluskulude suurust vähendada.

8. Narva linn esitas 03.02.2014 vastuse (tl 73-74p), milles leiab, et apellatsioonkaebus ei vasta HKMS § 180 lg-s 1 ja § 182 lg 1 p-s 5 sätestatud nõuetele, mistõttu esinevad HKMS § 187 lg 3 p-des 6 ja 7 sätestatud asjaolud ja juhindudes HKMS §-st 190 tuleks apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt palub vastustaja jätta T.L. e apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.11.2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-1588 muutmata. Vastustaja palub jätta T.L. e menetluskulud tema enda kanda. Vastuse põhjendused:

a) Apellatsioonkaebusest ei selgu, millist materiaalõiguse normi on rikutud ning milles seisneb ja kuidas on võimalik halduskohtul sisustada ja kohaldada vääralt HKMS § 180 lg-t 1. Eeltoodut arvestades ja juhindudes HKMS §-st 190 tuleb jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

b) Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et käsunduslepingu väljanõudmine halduskohtu poolt aidanuks kaasa esindaja olemasolu ja menetluskulude küsimuse õigemale lahendamisele. Nimelt on halduskohus otsuse põhjendustes (p 3) selgelt väljendanud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmisel juhinduti HKMS § 108 lg-st 11, millest võib järeldada, et käsitletav käsundusleping ei saaks sisuliselt mõjutada otsust, mistõttu on see tõendina tarbetu. Halduskohus on ka põhjendatult kohaldanud HKMS § 109 lg-t 6. Halduskohtu kaalutluste õigsus leiab kinnitust ka apellatsioonkaebuse p 2.10 viimases lauses, milles kaebaja kinnitab, et esindaja sekkus menetlusse kõige varem alles pärast halduskohtu poolt 15.10.2013 vastu võetud korraldavat määrust, esitades 24.10.2013 halduskohtule oma seisukoha vastustaja vastusele kaebuse suhtes, sealjuures ka volikirja, kohtukulude nimekirja, maksekorralduse ja esindaja haridust tõendava dokumendi. Kaebaja omab õigusteadmisi. On ilmne, et kohustamiskaebust selgitustaotlustele vastamiseks ei saa lugeda õigusteadmisi omavale inimesele sedavõrd keerukaks, et peaks kasutama vältimatult õigusabi. Võib arvata, et sellesisuline fakt oli ka halduskohtule teada.

c) Apellatsioonkaebuses esitatud üldsõnaline põhjus ei põhista vajadust käsunduslepingu, kui uue tõendi esitamiseks. Käsunduslepingu sisust tulenevalt ei tõenda see, et kaebaja esindaja oleks üldse kaebuse halduskohtule koostanud, tuginevalt käsunduslepingu p-s 4.1 sätestatule. Käsundi kohast täitmist oleks võimalik tõendada vaid väljavõtetega käsundisaaja ja -andja e-kirjavahetusest. Samas on kohatu vaidlus asjaolu üle, kas käsund on täidetud ja sellega seoses kantud kulusid. Seda põhjusel, et halduskohus ei ole menetluskulusid jätnud poolte endi kanda kaalutlustel, et kulude kandmine on tõendamata, vaid HKMS § 109 lg-s 6 sätestatud kaalutlustel ja juhindudes HKMS § 108 lg-st 11. Vastustaja hinnangul tuleb eeltoodust lähtudes ja kooskõlas HKMS § 198 lg-ga 3 jätta kaebaja taotlus uue tõendi esitamiseks ringkonnakohtu poolt tähelepanuta ja arvestamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Käesolevas haldusasjas ei ole vastustaja halduskohtu otsust apelleerinud ning kaebaja on halduskohtu otsust vaidlustanud üksnes menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus leiab, et T.L. e apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmata jätmise osas tühistada.

10. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha vastustaja taotluse osas apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks (I) ning seejärel menetluskulude jaotuse osas (II). Lõpuks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused (III).

I

11. Vastustaja väitel esinevad HKMS § 187 lg 3 p-des 6 ja 7 sätestatud asjaolud ja juhindudes HKMS §-st 190 tuleks kaebaja apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. HKMS § 180 lg 1 sätestab halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasikaebamise õiguse. HKMS ei keela halduskohtu otsuse vaidlustamist üksnes menetluskulude osas. Seega on kaebajal apellatsioonkaebuse esitamise õigus ning vastustaja väide HKMS § 187 lg 3 p-s 6 sätestatud asjaolude esinemise kohta on põhjendamatu. Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal juhtida vastustaja tähelepanu asjaolule, et tulenevalt HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist halduskohtumenetluses selgitab kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane vastustaja väide HKMS § 187 lg 3 p-s 7 sätestatud asjaolude esinemise kohta, kuivõrd ei ole tuvastanud kaebaja apellatsioonkaebuse mittevastavust HKMS §-s 182 sätestatud nõuetele. Eeltoodut arvestades puudub käesolevas asjas alus kaebaja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 190 alusel ning vastustaja sellekohane taotlus jääb rahuldamata.

II

12. HKMS § 198 lg 3 kohaselt uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Enne uuele asjaolule või tõendile tuginemist ringkonnakohtu poolt peab menetlusosalistel olema võimalus selle suhtes oma seisukoha avaldamiseks. Kaebaja esitas apellatsiooniastmes uue tõendina käsunduslepingu (tl 61-64), mille osas on vastustaja enda vastuses apellatsioonkaebusele saanud ka seisukoha avaldada. Uurimisprintsiibist tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetluskulude väljamõistmise küsimuse õigeks lahendamiseks on kaebaja poolt esitatud käsunduslepingu asja materjalide juurde võtmine põhjendatud.

13. Kaebaja on esitanud halduskohtus kantud esindajakulude tõendamiseks kohtukulude nimekirja (tl 33) ja tasumist tõendava maksekorralduse nr 318 (tl 34), mille kohaselt on ta tasunud esindajale R. Sillarile 360 eurot. Apellatsioonimenetluses kantud esindajakulude tõendamiseks on kaebaja esitanud samuti menetluskulude nimekirja (tl 66) ja tasumist tõendava maksekorralduse nr 338 (tl 67), mille kohaselt on ta tasunud esindajale 150 eurot. Riigilõivu kokku 30 euro tasumise tõendamiseks on kaebaja esitanud halduskohtus maksekorralduse nr 82 (tl 17) ja ringkonnakohtus maksekorralduse nr 339 (tl 60). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et eelnimetatud menetluskulud on tasutud, mis on kaebaja poolt ka nõuetekohaselt tõendatud.

14. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtumenetlusega kaasnevad menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (HKMS § 101 lg 1). Kohtukuluks on muuhulgas riigilõiv (HKMS § 101 lg 2). Toimiku materjalidest nähtuvalt on T.L. kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 17), kuid halduskohtule esitatud kohtukulude nimekirjas (tl 33) ei ole ta riigilõivu märkinud. Taolistel juhtudel on Riigikohus asunud seisukohale, et riigilõivu märkimata jätmine menetluskulude nimekirjas ei saa takistada halduskohtus tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna. Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et riigilõivu olemusest tulenevalt ei saa riigilõivu pidada üksnes osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks. Seetõttu ei saa väljamõistetavat riigilõivu vähendada viitega kohtumenetluse vähesele mahule ja keerukusele. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude jaotamisel tuleb eristada lõivukulusid (Riigikohtu 05.05.2011. a otsus nr 3-3-1-17-11, p-d 13, 15 ja 17). Kuivõrd halduskohus rahuldas T.L. e kaebuse tervikuna, oleks tulnud halduskohtul HKMS § 108 lg 1 alusel mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot täies ulatuses.

15. Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (HKMS § 103 lg 1 p 1). HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

16. Riigikohus on leidnud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamisel ei muuda teist isikut kaebaja esindajaks. Kui isik ei ole menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, ei saa teda lugeda kaebaja esindajaks (Riigikohtu 22.10.2012. a otsus nr 3-3-1-46-12, p 33). Riigikohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Menetluskulude välja mõistmata jätmine viib ebaõiglase ja õigusvastase tulemuseni olukorras, kus kantud, vajalikud ja põhjendatud ning tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad kaebuse eesmärgi saavutamisest hoolimata kaebaja kanda (Riigikohtu 30.11.2005. a otsus nr 3-3-1-70-05, p-d 11 ja 13). Ringkonnakohus tõlgendab Riigikohtu eelviidatud seisukohti selliselt, et juhtumil, kus isik on kohtumenetluses kaebaja nimel teatud õigustoiminguid teinud, osaledes menetluses kaebaja esindajana, kuid teatud õigustoiminguid on teinud kaebaja ise, oleks viimati nimetatud õigustoimingutega seotud menetluskulude kaebaja kasuks pelgalt sel alusel välja mõistmata jätmine ebaõiglane ning õigusvastane, kui leiab tõendamist, et kaebaja on käsutuslepingust tulenevalt vastavate menetlustoimingutega seotud kulud kandnud.

17. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus ebaõigesti kaebaja kasuks esindajakulud vastustajalt välja mõistmata. Käesolevas asjas on T.L. esitanud halduskohtule omakäeliselt allkirjastatud kaebuse. Samas on esitatud halduskohtule volitatud esindaja R. Sillari poolt allkirjastatud täiendav seisukoht Narva linna vastusele (tl 30-31) ja ka kohtukulude nimekiri (tl 33). Asjas on esitatud ka T.L. e 22.07.2013 volikiri R. Sillarile (tl 32), millest nähtuvalt anti viimasele volitus kaebuse ja seisukohtade-vastuväidete koostamiseks halduskohtule, vajadusel ka esindamiseks kohtuistungil. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et R. Sillar vastab HKMS § 32 lg 1 p-s 2 lepingulisele esindajale esitatavatele nõuetele. Kohtule on ka esitatud haridust tõendava dokumendi koopia (tl 35). Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et kaebaja poolt halduskohtule esitatud dokumendid on R. Sillari poolt koostatud, arvestades nii halduskohtus kui ka apellatsiooniastmes esitatud dokumentide stiililist sarnasust, mis ühtlasi on eeldanud vaidlusega seonduva materjaliga tutvumist. Digitaalallkirjade kinnituslehest (tl 65) nähtuvalt on käsundusleping halduskaebuse koostamiseks allkirjastatud R. Sillari ja T.L. e poolt 23.07.2013. Seega puudub alus kahelda R. Sillari esindusõiguse olemasolus enne halduskohtule kaebuse esitamist. Käsunduslepingu p 5.2 kohaselt on käsundiandja kohustatud käsundisaajale tasu maksma 30 kalendripäeva jooksul halduskaebuse menetlusse võtmisele järgnevast päevast arvates. T.L. e kaebus on võetud menetlusse Tartu Halduskohtu poolt 09.09.2013. a määrusega (tl 19-19p). Kaebaja on R. Sillarile tasunud 23.10.2013 (tl 34), mis käsunduslepingu p-s 5.2 sätestatut arvestades tähendab üksnes vähese hilinemisega tasumist. Siiski ei oma eeltoodu käesoleva vaidluse seisukohalt olulist tähendust, kuivõrd asjas on määrav kulude reaalselt kandmine, mille üle aga käesolevas asja vaidlus puudub. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tuvastatav, et R. Sillar on halduskohtus toimunud menetluses osalenud, olles esindatava nimel menetlustoiminguid teinud, mistõttu arvestades esinduse mõistet HKMS § 31 lg-s 1, on alust käsitada R. Sillarit kaebaja esindajana halduskohtumenetluses.

18. Riigikohtu praktika kohaselt peab olema võimalik kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide põhjal tuvastada nende seos kohtumenetlusega ning õigusabikulude põhjendatuse hindamiseks peab kuludokumentidest nähtuma, milleks õigusabi osutamisena märgitud aeg on kulutatud (Riigikohtu 31.07.2014. a otsus nr 3-3-1-28-14, p 19). Riigikohus on oma pikaajalises praktikas rõhutanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus haldusasjas ei sõltu näiteks nõude hinnast, riigilõivust, esindajate arvust vms, vaid õigusabiteenuse maksumus peab olema põhjendatud sisuliselt, arvestades kohtuasja keerukust, asja ettevalmistamise ajamahukust jms (01.11.2005. a otsus nr 3-3-1-49-05, p 16; 19.06.2007. a määrus nr 3-3-1-36-07, p 16; 18.05.2009. a määrus nr 3-3-1-28-09, p-d 11 ja 12).

19. Esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on esindaja töömahuks esimese astme kohtus olnud 6 tundi ning õigusabi osutamisena on märgitud selgitustaotlustega, Narva Linnavalitsuse vastustaja ja dokumendiregistritega tutvumine ning kaebuse koostamine. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja töömahuks apellatsiooniastmes olnud 2,5 tundi ning õigusabi osutamisena on märgitud halduskohtu otsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse koostamine. Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud menetluskulude dokumentidest nähtav seos käesoleva kohtuasjaga ning ka see, milleks õigusabi osutamisena deklareeritud aega on kasutatud. Käesolev vaidlus ei ole faktiliselt ega õiguslikult eriliselt keerukas, samuti ei ole asjas esitatud menetlusdokumendid märkimisväärselt mahukad (kaebus 6-l lehel, kaebaja täiendav seisukoht 3-l lehel, vastus kaebusele 3-l lehel, apellatsioonkaebus 5-l lehel, vastus apellatsioonkaebusele 4-l lehel). Ringkonnakohtu hinnangul on esindajakulud esimeses kohtuastmes mõistlikud esindaja kuue töötunni ulatuses ning apellatsiooniastmes 2,5 töötunni ulatuses. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikeks ja põhjendatud esindajakuludeks esimese astme kohtus 360 eurot ja apellatsiooniastmes 150 eurot.

20. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohtu viide HKMS § 108 lg-le 11 on asjakohatu. Käesolevas asjas puudub alus arvata ning halduskohus ei ole sellekohast seisukohta otsuses ka põhjendanud, et taotletud suuruses esindajakulude väljamõistmine oleks kohaliku omavalitsuse suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluskulude kandmine oli vajalik ja põhjendatud, mistõttu ei saa menetluskulude väljamõistmist vastustajalt ei äärmiselt ebaõiglaseks ega ebamõistlikuks pidada.

III

21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus T.L. e apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 29.11.2013. a otsuse menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 4) ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulud kokku 375 eurot (s.h esindajakulud 360 eurot ja riigilõiv 15 eurot).

22. Juhinduvalt HKMS § 108 lg-st 1 mõistab ringkonnakohus vastustajalt välja kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kokku 165 eurot (s.h esindajakulud 150 eurot ja riigilõiv 15 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel