2-13-45293/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2014.a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-45293 Tsiviilasi Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Heiki Tammela vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind ringkonnakohtus 1984,81 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 5. juuni 2014.a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Krediidikaitse Grupp OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (hageja) Krediidikaitse Grupp OÜ (reg k: 11693223), seaduslik esindaja Valdis Kald; Vastustaja (kostja): Heiki Tammela (IK: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Helen Pahk Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda Krediidikaitse Grupp OÜ poolt tsiviilasjas nr 2-13-45293 Tartu Maakohtu 5. juuni 2014.a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus Krediidikaitse Grupp OÜ -le. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

2 üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD 1. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 5. juuni 2014.a otsuse peale, millega maakohus jättis rahuldamata Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Heiki Tammela vastu 1984,81 euro väljamõistmiseks. Apellandi arvates luges maakohus ebaõigesti poolte vahel 17.05.2013.a sõlmitud ja konstitutiivse võlatunnistusena pealkirjastatud võla tasumise kokkuleppe deklaratiivseks võlatunnistuseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2. Ringkonnakohus leiab, et Krediidikaitse Grupp OÜ poolt Tartu Maakohtu 5. juuni 2014.a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas oli hagiavalduse kohaselt hageja nõude suuruseks 1984,81 eurot (sh põhivõlgnevus 1525,07 eurot), mis on hagihinnana märgitud ka maakohtu 5. juuni 2014.a otsuses. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnimetatud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. 3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Maakohtu otsus on vajalikus ulatuses põhjendatud ja motiveeritud. Tsiviilasja materjalidega on kooskõlas maakohtu järeldus, et 17.05.2013.a võla tasumise kokkuleppe näol oli tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Tsiviilasja menetlemise aluseks ringkonnakohtus ei ole ainuüksi asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning õigusnormide kohaldamisega. Ringkonnakohus märgib, et nn deklaratiivse võlatunnistuse puhul lasub võlgnikul tõendamiskoormus tõendamaks, et tunnustatud võlga tegelikult ei ole või on see lõppenud

3 (nt täitmise tulemusena). Nimetatud asjaolusid on käesoleval juhul maakohtu menetluses arutatud ning maakohus tuvastas esitatud tõendite pinnal, et kostja on oma võlgnevuse Credit Invest OÜ ees täitnud ning seega puudus 17.05.2013.a võlatunnistusega tunnustatud kohustus. 4. Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/