2-13-31761/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-31761

Tsiviilasi

A.R. ja A.R. hagi Y.R. vastu elatise suurendamise

nõudes

Y.R. i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. aprilli 2014.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.R. i ja A.R. i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (hagejad): A.R. (isikukood:

XXX) A.R. (isikukood: XXX), seaduslik esindaja P.R.

(isikukood:

XXX),

P.

R. lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Vastustaja (kostja): Y.R. (isikukood: XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 14. aprilli 2014.a määrus

muutmata ning A.R. i ja A.R. i määruskaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 5. detsembri 2013 otsusega jättis kohus rahuldamata A.R. i ja A.R. i hagi Y.R.

i vastu elatise suurendamise nõudes. Menetluskulud jäeti võrdsetes osades A. R ja S. R kanda.

2. Y. R. esitas 15. jaanuaril 2014 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Avalduses palus kostja mõista hagejatelt võrdsetes osades välja kostja menetluskulud 687,40 eurot

ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuludeks kulutused õigusabile

kokku summas 687,40 eurot, mis koosnevad järgnevast:

-

18.07.2013 hagimaterjaliga tutvumine ja hagi vastuse koostamine – ajakulu 3 tundi

tunnitasuga 99,60 eurot/tunnis (sh käibemaks), s.o summas 298,80 eurot;

-

23.09.2013 tutvumine hagejate 15.08.2013 seisukohaga, tõendi esitamine – ajakulu 30 min

tunnitasuga 99,60 eurot/tunnis (sh käibemaks), s.o summas 49,80 eurot;

-

14.11.2013 ettevalmistus kohtuistungiks, viibimine kohtuistungil – ajakulu 3 tundi

tunnitasuga 99,60 eurot/tunnis (sh käibemaks), s.o summas 298,80 eurot;

-

14.11.2013 sõidukulu (kütus) 14.11.2013 kostja esindaja kohtuistungile sõiduks summas

40 eurot.

3. Hagejad vaidlesid kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Vastuväidete

kohaselt ei nähtu kostja kuludokumentidest, et dokumendid oleksid seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Hagejatele on arusaamatu kostja õigusabikulude nõue, sest kostja sai riigi õigusabi ja kostja

esindaja kulud jäeti riigi kanda. Samuti on õigusabikulud ebamõistlikult suured ega vasta

tegelikule asjaajamiseks kulutatud ajale ega asja keerukusele. Elatisehagi on hagimenetluse

lihtsaim liik. Avalduses puudub ka kinnitus, et kõik kulud oleks kantud seoses kohtumenetlusega.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohtu 14. aprilli 2014 määrusega rahuldati Y. R menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus osaliselt ja mõisteti hagejatelt võrdsetes osades välja kostja kasuks 424 eurot ja viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

Määruse põhjenduste kohaselt on kostja esindaja lisanud avaldusele menetluskulusid tõendavad

dokumendid, tõendanud sõidukulu ja põhjendanud menetluskulusid. Seadus ei nõua, et taotleja

tõendaks kulude kandmist. Kuna kohus ei ole õigusabi eest tasumist tõendavate dokumentide

esitamiseks tähtaega määranud, ei pidanud kostja neid esitama. Lepingulise esindaja tasu

väljamõistmiseks piisab, kui õigusabi saajal on tekkinud saadud õigusabi eest tasumise kohustus

ehk talle on esitatud arve.

Lepingulise esindaja kulude sissenõudmisel tuleb lähtuda menetluskulude tekkimise ajal

menetluskulude küsimust reguleerinud õigusnormist. Menetlusosalised said lepingulise esindaja

kulude arvestamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määruse nr 137 „Lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“ §-st 1, mille järgi

tsiviilasjas hinnaga kuni 640 eurot (käesolevas asjas oli tsiviilasja hind 377,82 eurot) kuulusid

lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 320 eurot (ilma

käibemaksuta). Käesolevas tsiviilasjas ületavad kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused

summas 647,40 eurot (ilma käibemaksuta) lubatud piirmäära.

Kostja esindaja on esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele (tl 44-47, sisuliselt 5-l lehel ja lisad

48-52) ja väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele,

meilitsi teabevahetus kohtuga) ning viibis 14. novembril 2013 toimunud kohtuistungil (istung

kestis 1 tund; tl 84-86). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi

koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40-60 minutit, sh

dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele kulunud aeg, sõltuvalt

dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kuna käesolevas menetluses oli

tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase elatise suurendamise nõudega, arvestab kohus 40

minutit ehk 0,666 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on kostjale

õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumendi koostamisel ja lisadega komplekteerimisel 3,33

tundi, millele lisandub kohtuistungist osavõtu ajakulu 1 tunni ulatuses, kokku 4,33 tundi.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-66-12 (p 16) asunud seisukohale, et õigusabi tunnihinna mõistlikuks

suuruseks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolevas tsiviilasjas on kostja

esindaja tunnitasu olnud 83 eurot (ilma käibemaksuta), seega mõistliku suurusega. Kostja

põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu rahaliselt on 359,39 eurot (4,33 x 83), mis samuti

ületab Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määruses nr 137 sätestatud piirmäära. Seega

vähendab kohus kostja lepingulise esindaja kulusid kuni piirmäärani ehk 320 euroni, millele

lisandub käibemaks 20% summas 64 eurot (kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa

seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada), kokku 384 eurot.

Kostja esindaja sõidukulu on põhjendatud. Esindaja on viibinud 14. novembril 2013 maakohtus

kohtuistungil. Istungile sõiduks kasutas esindaja sõiduautot Ford Mondeo, mille keskmine

kütusekulu on 9 l/100 km kohta. Tallinn-Narva-Tallinn teepikkus on 426 km. Kütuse ostutšekilt

nähtub, et kütuse hind oli 1,3 eurot/l (sh käibemaks). Seega kulus kostja esindajal sõiduks 38,34

liitrit kütust (426x9:100) ja rahaliselt 49,84 eurot, mille kostja esindaja on ümardanud 40 euroni.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista

hagejatelt kostja kasuks menetluskulud kokku 424 eurot (lepingulise esindaja kulud 384 eurot +

menetlusosalise sõidukulu 40 eurot). Kostja taotlusel tuleb määrata, et väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA SEISUKOHAD

5. A. R ja S. R esitasid Viru Maakohtu 16. aprilli 2014 määrusele määruskaebuse, milles paluvad

maakohtu määrus tühistada ja jätta Y. R menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei saanud hagejad kohtule menetluskulude jagamist nõudvale kirjale sisuliselt ja õiguslikult

vastata, kuna neile ei saadetud kohtult vastavat menetlusdokumenti, samuti puuduvad lastel

õigusteadmised ja vastav võimekus;

2) on kohtumäärus õiguslikust tasakaalust väljas ja laste suhtes ebaõiglane. Kohus loob alaealistele

lastele ebamõistlikke ja seadusega vastuolus varalisi kohustusi, kahjustades seeläbi nende varalisi

õigusi ja igapäevast toimetulekut ning eelistades laste õiguste kaitsele kohustatud isiku õiguste

kaitset. Määrust peab kas (1) asuma täitma P. R oma invaliiduspensioni arvelt ning seeläbi

halveneb veelgi laste toimetulek ja igapäevaste vajaduste rahuldamine või (2) kohustust asuvad

täisealiseks saades täitma hagejad ise, olles selleks ajaks olukorras, kus astuvad ellu eelduslikult

maksejõuetutena. Kaevatav kohtumäärus on käsitletav riigi omavolina alaealiste, sellesama riigi

kaitset vajavate laste suhtes ning on sellisena EV Põhiseadusega vastuolus.

3) on kohtul kohustus hinnata ja kaaluda laste võimalusi ja eeldusi kanda vastaspoole

menetluskulusid. Olukorras, kus hagejateks on alaealised lapsed, ei ole tegemist tavapärase

hagimenetlusega, kus vaidlevad pooled on võrdsed. Vastasel juhul kaotaks alaealiste laste

võimalus hageda elatist või elatise suurendamist mõtte, kui elatisehagi rahuldamata jätmisel jääks

lisaks senisele halvale toimetulekule laste kanda ka vastaspoole menetluskulud.

6. Y. R vaidles A. R ja S. R määruskaebusele vastu ja palus jätta Viru Maakohtu 14. aprilli 2014

määrus muutmata. Vastuväidete kohaselt:

1) ei lahendata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses küsimust, kelle kanda

jäävad menetluskulud, mistõttu on hagejate määruskaebus põhjendamatu. Menetluskulude jaotust

ei saa vaidlustada menetluskulude suurust kindlaksmäärava määruse peale määruskaebust

esitades. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit hagejad vaidlustanud ei ole ja see

jõustus 07. jaanuaril 2014. Viru Maakohus jättis 05. detsembri 2013 otsusega kõik menetluskulud

võrdsetes osades hagejate kanda;

2) on hagejate kohustuse täitmise kohustus nende seaduslikul esindajal P. R, kes on laste nimel

hagi esitanud;

3) ei vaidlusta hagejad kulude hüvitamise ulatust, mistõttu on määruskaebus põhjendamatu ka sel

põhjusel;

4) on väär hagejate väide, nagu ei oleks kostja hagejate ülalpidamiseks elatist tasunud. Ka

kohtumenetluses esitatud tõendist nähtuvalt on kostja täitnud hagejate ülalpidamiskohustuse

vähemalt 7 100 euro ulatuses;

5) on hagejatele edastatud kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus ning hagejad

on sellele 26. veebruaril 2014 ka oma vastuväited esitanud. Seetõttu on väär väide, et hagejad ei

ole saanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlusele sisuliselt vastata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 14. aprilli 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. A. R ja S. R

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.

8. Ebaõige on määruskaebuses esitatud väide, et hagejad ei saanud vastata menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele, kuna neile seda ei saadetud. Toimikust nähtuvalt anti Viru

Maakohtu 10. veebruari 2014 määrusega hagejatele tähtaeg kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks (tl 128), laste seaduslik esindaja

P. R on määruse kättesaamist kinnitanud (tl 133) ja esitanud menetluskulude kindlaksmääramise

avaldusele vastuväited (tl 135-136). Samuti on asjakohatu viide lastel õigusteadmiste puudumisele

olukorras, kus lapsi esindas menetluses lisaks nende seaduslikule esindajale ka õigusteadmistega

esindaja.

9. Ringkonnakohus möönab, et menetluskulude jätmine alaealiste hagejate kanda ning seda isegi

olukorras, kus hagi elatise nõudes jääb rahuldamata, on pigem erandlik. Samas on käesolevas

tsiviilasjas tehtud Viru Maakohtu 5. detsembri 2013 otsus, millega jäeti elatise suurendamise hagi

rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda, toimetatud kätte nii P. R kui ka P. R

esindajale vandeadvokaat Tiina Mare Hiobile. Seega pidid nii P. R kui ka tema esindaja olema

teadlikud asjaolust, et menetluskulud on jäetud hagejate kanda ning neil oli võimalus otsust

vaidlustada. Käesolevaks ajaks on kohtuotsus jõustunud. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab

menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna hagejad ei vaidlustanud

kohtuotsust, kaotasid nad TsMS § 178 lg-t 1 arvestades ka võimaluse esitada hiljem vastuväiteid

menetluskulude jaotusele. Järelikult ei ole käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses asjakohased määruskaebuse esitajate väited menetluskulude jaotuse väidetava

ebaõigluse kohta ja need väited tuleb jätta tähelepanuta.

10. Hagiavalduse esitamisel esindas alaealisi lapsi P. R esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Esindaja on määruskaebuses rõhutanud, et esitab määruskaebuse

laste huvides pro bono ega soovi selle eest tasu. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui

alaealistele hagejatele oleks käesolevas menetluses antud riigi õigusabi, ei oleks see välistanud

nende kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulud (TsMS § 190 lg 1).

11. Ehkki määruskaebuses ei ole vaidlustatud väljamõistetud menetluskulude suurust, peab

ringkonnakohus vajalikuks kontrollida, kas väljamõistetud õigusabikulud olid põhjendatud.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu tsiviilasja nr 3-2-1-65-13 p 18, tsiviilasja nr 3-2-1-43-10 p 19,

tsiviilasja nr 3-2-1-132-10 p 10, tsiviilasja nr 3-2-1-88-11 p 11, tsiviilasja nr 3-2-1-161-11 p 8,

tsiviilasja nr 3-2-1-115-13 p 24).

Maakohus on vaidlustatud määruses vähendanud taotletud õigusabikulusid, mida vastustaja ei

vaidlustanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu lõppjäreldus menetluskulude

põhjendatuse osas õige ja kooskõlas käesoleva asja mahu, kestuse ja keerukusega. Menetluskulud

sellises suuruses on mõistlikud. Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohus

märgib, et arvestades, et Y. R. esindas menetluses vandeadvokaat, pidi hagejate esindajatele olema

ettenähtav, et menetluskulude jaotust arvestades tekib hagejatel kohustus hüvitada vastaspoole

õigusabikulud.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse

menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/