1-11-13202/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2014 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-11-13202 Asi Maksim Malinovski süüdistuses KarS § 391 lg 1 järgi Menetlusosalised

Menetlustoiming Süüdimõistetu: Maksim Malinovski (isikukood: 39111052214; elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx) Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margus Lellep

Maksim Malinovski avalduse karistusest vabastamiseks läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksim Malinovski avaldus karistusest vabastamiseks rahuldamata.

2. Määrus kätte toimetada süüdimõistetule ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 10 päeva jooksul, alates päevast, mil määruskaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused

Maksim Malinovski on 05.06.2014 esitanud Viru Maakohtule avalduse, milles palub seoses KarS § 391 dekriminaliseerimisega vabastada ta selle paragrahvi järgsest karistusest. Viru Maakohus on avalduse edastanud Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2007 määruses asjas 3-1-2-2-07 ( punktis 12) on selgitatud, et küsimuse, kas ja kuidas mõjutab kohtuotsuse täitmist pärast kohtuotsuse jõustumist karistusseaduses tehtud ning isiku olukorda kergendav muudatus, saab kohus lahendada KrMS § 431 alusel. See toimub KrMS § 432 lg-s 1 sätestatud korras kirjalikus

2 (3) menetluses süüdimõistetu või tema kaitsja avalduse alusel. Seejuures teatab täitmiskohtunik süüdimõistetu või tema kaitsja taotlusest prokurörile, kes võib esitada kohtu määratud tähtajaks kirjaliku arvamuse.

Kohtu hinnangul on Maksim Malinovski avalduse puhul tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega, mida on võimalik teha kirjalikus menetluses KrMS §-s

432 lg 1 sätestatud korras kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus on teavitanud asjas osanud prokuröri süüdimõistetu avaldusest ja teinud ettepaneku esitada oma seisukoha kirjalikult.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margus Lellep on esitanud 17.07.2014 kohtule oma kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Maksim Malinovski taotlus karistusest vabastamiseks tuleks jätta rahuldamata. KarS § 391 lõike 1 muudatused jõustusid 2013. aasta 15. juulil selles, et varasem karistatus väärteokorras ei ole nimetatud koosseisu realiseerimise eelduseks. Maksim Malinovski on süüdi mõistetud ja tema suhtes tehtud kohtuotsus on jõustunud enne muudatusi. Temale määratud rahaline karistus on täitmisele pööratud ja seega täidetav. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarsRakS) § 332 kohaselt karistusseadustiku § 391 lõike 1 15.juunil 2013 jõustunud redaktsiooni kohaldatakse tagasiulatuvalt isikule, kes on enne 2013. aasta 15. juulit nimetatud sätte alusel süüdi mõistetud ja kes kannab vangistust. Seega Maksim Malinovskile määratud rahaline karistus ei ole rakendussätete alusel muudetav.

Kohus leiab, et süüdimõistetu avaldus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtu 30.03.2012 otsusega tunnistati Maksim Malinovski süüdi KarS § 391 lg 1 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 100-kordses päevamääras so 320 eurot, mis kuulus tasumisele ositi võrdsete osamaksetena 10 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 23.05.2012. Maksim Malinovski tunnistati süüdi deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes ja selle deklareerimata jättes isikuna, kellele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. Riigi Tugiteenuste Keskus on vastuseks kohtu järelepärimisele 09.06.2014 kinnitanud, et Tartu Maakohtu 30.03.2012 otsusega mõistetud rahaline karistus 320 eurot on saadetud sundtäitmisele kohtutäitur Risto Kütile 05.08.2012, kuid laekumised puuduvad ja nõude jääk on ikka 320 eurot.

KarS § 391 lg 1 (kuni 14.07.2013 kehtinud redaktsioonis) sätestas kriminaalvastutuse deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides, kui teo objektiks oli kaup suures koguses või süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. KarS § 391 lg 1 (alates 15.07.2013 kehtivas redaktsioonis) varasema väärteokaristuse olemasolu koosseisulise asjaoluna enam ette ei näe. Seega käesoleval ajal poleks Maksim Malinovski poolt toimepandu enam kuriteona kvalifitseeritav.

KarS § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. KarSRaS §-s 332 lg 1 on sätestatud, et karistusseadustiku § 391 lõike 1 2013. aasta 15. juulil jõustunud redaktsiooni kohaldatakse tagasiulatuvalt isikule, kes on enne 2013. aasta 15. juulit nimetatud sätte alusel süüdi mõistetud ja kes kannab vangistust. Maksim Malinovskit ei ole karistatud vangistusega,

3 (3) mistõttu KarSRakS §-st 332 lg 1 tulenevalt ei kuulu tema suhtes KarS § 391 lõike 1 2013. aasta 15. juulil jõustunud redaktsioon tagasiulatuvalt kohaldamisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2007 määruses asjas 3-1-2-2-07 ( punktis 17) on selgitatud, et otsustada, kas pärast kohtuotsuse tegemist jõustunud seadusemuudatus mõjutab mingi karistusõigusliku järelmi püsimist süüdimõistetu suhtes, peab kaaluma ühelt poolt sellest järelmist tingitud põhiõiguste riive intensiivsust ja teiselt poolt seda, kuivõrd kahjustaks süüdimõistetute suhtes karistusseaduse mingi muudatuse tagasiulatuv kohaldamine õiguskindlust, õigusrahu ning kohtusüsteemi efektiivset toimimist. Nii on näiteks kohtupraktikas on asutud seisukohale ( Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.03.2003 otsus asjas 3-1-3-1-03), et kohus ei ole õigustatud pöörama täitmisele vabadusekaotuslikku karistust, mis on isikule mõistetud teo eest, mille eest kohtuotsuse täitmisele pööramise otsustamise ajal kehtiv kriminaalseadus enam sellist liiki karistust ette ei näe. Käesoleval juhul ei kanna süüdimõistetu vangistust, vaid kõige kergemaliigilist karistust so rahalist karistust ja seda mitte eriti suures määras. Seetõttu kohus leiab, et süüdimõistetu õiguste võimalik riive seoses

tema

poolt toimepandud teo dekriminaliseerimisega ei kaalu üles vajadust tagada õiguskindlus ja õigusrahu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg